2-05-1769
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes, Reet Allikvere
Määruse tegemise aeg ja koht
23.02.2007, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-1769
Tsiviilasi
E.K hagi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja I.R vastu au ja väärikuse kaitseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised
E.K määruskaebus Hageja E.K, esindaja adv Kaspar Lind Kostja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Aivi Karu Kostja I.R
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 01.11.2006 määrus muutmata ja E.K määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebe kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
Menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule 10.05.2005 hagi, milles palus tegelikkusele mittevastavate andmetega ambulatoorse haige individuaalkaardi väljavahetamist. Hageja täpsustas menetluse käigus mitmel korral oma nõuet ja isikuid, kelle vastu nõue esitati. 08.09.2006 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja lisaks algselt esitatud nõudele tagastada talle Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna poolt 07.04.2000 ära võetud relvad ja kostjatena on märgitud V. P, I.R, Ü. K ja
Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja nõude aluseks allajärgnevad asjaolud. Hageja relvaluba on Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna poolt 07.04.2000 tühistatud väidetavalt Kaitsepolitseiameti initsiatiivil ja kostja psühhiaatriakliinikus talletatud valeandmete alusel. Andmetest sai hageja teada alles pärast relvaloa tühistamist. Hageja kinnitusel on andmed valed ja ta ei ole olnud aastatel 1967-1968 kordagi psühhiaatriakliinikus vastuvõtul ega ravil. Hageja on käinud haiglas üksnes selgitamas sellel ajal töökohas tekkinud konflikti asjaolusid.
Hageja õigusi rikuvad SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku ambulatoorse haige individuaalkaardil olevad andmed ja psühhiaatriakliiniku juhataja I.R poolt allkirjastatud ning Ü. K koostatud 11.03.2004 kiri advokaat Merle Veeroosile, milles on esitatud väide, et hagejat konsulteerinud arstil tekkis kahtlus hageja psüühilises seisundis ning arst pidas vajalikuks uuringut. Kirjas osundati, et hageja on uuringutest keeldunud, mistõttu ei ole võimalik anda täpset vastust tema psüühilise seisundi kohta. Põhjendamatu kahtlus hageja vaimse seisundi suhtes on hageja arvates tema au ja väärikust riivav. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus jättis 01.11.2006 määrusega TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohtul on õigus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõuete eesmärgiks oli tagasi saada temalt ära võetud jahirelvad, mille tagastamist takistavad Tallinna Psühhoneuroloogiahaiglas talletud ebaõiged andmed. Tallinna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektori 07.04.2000 otsust relvaloa tühistamise kohta ei ole hageja vaidlustanud. Materjalidest tuleneb, et hagejal olnud relvad on politsei poolt hoiule võetud ja neid on keeldutud hagejale tagastamast. Maakohus leidis, et ainuüksi hageja ambulatoorsel kaardil olevate väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamisega ei ole hagejal võimalik hoiule võetud relvi tagasi saada. Relvade tagasisaamiseks on vajalik relvaluba, kuid hageja relvaluba on tühistatud ja hagejal tuleks taotleda relvaluba uuesti, mille raames on võimalik arstliku läbivaatuse käigus objektiivselt otsustada hageja psüühilise seisundi üle. Seega ei annaks ambulatoorsel kaardil olevate andmete võimaliku ebaõigsuse tuvastamine alust hagejale jahirelvade tagastamiseks. Lisaks välistab nõude rahuldamise ka see, et ühegi kostja käes ei ole hageja jahirelvi. Kohus analüüsis eraldi ka esimest nõuet, see on nõue ambulatoorsel kaardil olevate andmete ümberlükkamiseks, ja leidis, et ka selle nõudega püstitatud eesmärki ei ole hagejal võimalik saavutada. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab andmete ümberlükkamist, kui tegu on avaldatud andmetega, kuid patsiendi ambulatoorsel kaardil olevad andmed ei ole maakohtu arvates avaldatud andmed. Hageja osundatud 11.03.2004 kiri on vastus hageja advokaadi järelpärimisele ja seda ei saa pidada VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamiseks. Hageja on viidanud ka soovile tuvastada relvaloa tühistamise kui toimingu õigusvastasus, mis võib olla maakohtu arvates eelduseks kahju hüvitamise nõudele. Maakohtu arvates on nimetatud nõue HKMS § 9 lg-te 4 ja 5 alusel aegunud. Määruskaebuse põhjendused E.K palus määruskaebuses määruse tühistada. Kaebaja väidab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et tema kohta on avaldatud andmeid ka politseiasutustele ja just selle alusel on kaebajalt ära võetud relvaluba. 07.04.2000 otsuses on sõnaselgelt viidatud asjaolule, et kaebaja on mitmel korral olnud ravil Tallinna Psühhiaatriahaiglas ja viidatud vastavale tõendile. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja kaebajal puuduvad muud vahendid oma õiguste kaitsmiseks. Vastustaja vastus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu
määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti jätnud hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on kaevatavas määruses oma seisukohta, miks ei ole võimalik esitatud hagiga eesmärki saavutada, kummagi hageja nõude osas piisavalt põhjendanud ja kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse hinnata hageja nõuet ja vastavate aluste esinemisel jätta hagi läbi vaatamata. Selliselt tegutsedes säästetakse pooli kuludest ja aeganõudvast menetlusest. Vastuseks määruskaebusele kolleegium märgib, et ka politseiasutusele hageja ambulatoorsel kaardil olevate andmete avaldamine ei ole tegevuseks, mis on käsitatav VÕS § 1047 lg 1 järgi faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisena.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.