Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Hageja nõue XxxxOÜ esitas 10.11.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Xxxx1 722 euro nõudes. Kohus tegi 16.11.2015 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 25.11.2015 vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.12.2015 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 23.12.2015 määrusega kohustas kohus XxxxOÜ-t esitama põhistatud hagiavalduse. Kohtule esitatud hagiavalduse ja hageja täiendavalt esitatud seisukohtade kohaselt sõlmisid pooled 09.03.2012 koostöölepingu nr 61609A09032012, mille eesmärgiks oli tagada kostjale võimalus osta hagejalt kaupu ja teenuseid soodustingimustel ja/või saada krediiti. Lepingu punkti 4.3 järgi on kostja lepingut allkirjastades tutvunud ja nõustunud ka lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega. Üldtingimuste punkt 9.2 sätestab, et kui kostja viivitab lepingu objektiks oleva asja või töö eest tasumisega hagejale, on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% lepingu summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ostis hagejaga sõlmitud lepingu alusel hagejalt kaupa. Hageja esitas kostjale kaupade eest järgmised arved: 28.05.2015 arve nr AGRI47992, 29.05.2015 arve nr AGRI48087 ja 29.05.2015 arve nr AGRI48089. Arvete kohaselt oli iga arve maksetähtaeg 14 päeva arve esitamisest, st esimene arve oleks tulnud kostjal tasuda 11.06.2015 ja teised kaks arvet 12.06.2015. Kostja arveid tähtaegselt ei tasunud. Kostja tasus ostetud kaupade eest olulise hilinemisega, 15.10.2015, kuid ei tasunud tekkinud viivist summas 1 824.31 eurot maksetega viivitatud aja eest. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja siiani viivist

2-15-124179 tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja viivise summas 1 824.31 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

II Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, alusetu ja tõendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavaldusele on lisatud arved nr AGRI48089, AGRI48087 ja AGRI47992, milles puudub igasugune viide sellele, et arved on esitatud hagiavaldusele lisatud koostöölepingu alusel. Kostja ostis hagejalt kaupa ja selle kohta esitas hageja arved, mis on tavapärane praktika kahe äriühingu vahelises majandustegevuses. Kui hageja eesmärk olnuks müüa kaupa koostöölepingu ja üldtingimuste alusel, oleks pidanud see kajastuma poolte omavahelises kokkuleppes ja seega ka arvetel, et nendele kaupadele kohalduvad hageja esitatud leping ja üldtingimused. Arvetel on kirjas, et „käesolevate tingimuste allakirjutamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud, läbirääkinud ja nõustunud käesoleva lepingu lisaks olevate üldtingimustega.“ Arvetest on esitatud kohtule pdf-versioonid, millel ei ole ühtegi allkirja. Lisaks ei ole aru saada, mida mõeldakse käesoleva lepingu all ja millised on üldtingimused. Viivise määra ei ole arvel märgitud. Arved kajastavad iseseisvaid ostu-müügitehinguid ja arvel ei ole kokkulepet viivise osas, seega puudub igasugune alus kohaldada viivist määras 0,2% päevas. Hageja on esitanud arve-saatelehe nr AGRI52948, millel ei ole ühtki viidet koostöölepingule ega viivisemäärale, sh ei ole viidet, mis arvete tasumisega viivitamise eest on viivist küsitud. Arvel on märgitud: „intress tähtaja ületanud arvetelt 1722,00 tk 1,00 1 722,00“. Arvest ei nähtu, mis summas ja määras ning mis alusel on viivist kohaldatud. Lisaks sisaldab arve lauseid: „arve mittetähtaegsel tasumisel on OÜ-l Xxxxõigus nõuda viivist vastavalt üldtingimustes sätestatule. Käesolevate tingimuste allakirjutamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud, läbirääkinud ja nõustunud käesoleva lepingu lisaks olevate üldtingimustega.“ Viiviselt viivise arvestamine ei ole kooskõlas Eesti seadustega vastavalt VÕS §-le 113 lg-le 6. Samuti jääb ülaltoodud põhjustel arusaamatuks, mis üldtingimustest ja lepingust on jutt. Poolte allkirju arvetel ei ole. Kostjal ja hagejal puudus kokkulepe kohaldada viivist määras 0,2% päevas seoses arvete nr AGRI48089, nr AGRI48087 ja nr AGRI47992 mittetähtaegse tasumisega. Seega ei ole hagejal õigus nõuda viiviseid hagiavalduses toodud summas. Hageja poolt kohtule esitatud koostööleping ja üldtingimused on allkirjastamata. Üldtingimustes pole kirjas, mis ajast ja mis ajani need kehtivad, mistõttu nimetatud dokumendid tuleb sel põhjusel jätta tähelepanuta. Hageja käitumine on olnud eksitav viiviste osas. Kostja on alates viivisenõude esitamisest, sh maksekäsu kiirmenetluses, esitanud vastuväite, et hagejal puudub alus nõuda viivist määras 0,2% päevas. Hageja ei ole korrigeerinud oma nõuet ega esitanud viivist seadusjärgses määras, samuti pole hageja hagimenetluses esitanud alternatiivset nõuet viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras ega ka vastavaid arvutusi. Juhul, kui oleks võimalik esitada viivisenõue seadusjärgses määras, siis arvestades üldteada asjaoludena rasket olukorda Eestis toorpiima tootmises, maailmaturu madalaid piimahindasid, Venemaale kehtestatud sanktsioone ja samuti asjaolu, et kostja koostööpartner oli XXXX AS piimatööstus, kes ei tasunud toorpiima eest tähtaegselt ja on tänaseks saneerimisel, siis on kostja seisukohal, et ka seadusjärgse viivisemäära vähendamine oleks põhjendatud.

2-15-124179 Vaatamata niigi raskele olukorrale seoses madalate piimahindadega ja XXXX AS poolsetele maksehäiretele (sealjuures ei ole võimalik vahetada koostööpartnerit toorpiima kokkuostjat, kellega on sõlmitud siduvad lepingud ennetähtaegselt ilma sanktsioonideta), tasus kostja põhiarved hagejale esimesel võimalusel täies ulatuses. Seega tegi kostja parimad jõupingutused, et täita oma kohustusi. Viivise nõudmine kostjalt on eeltoodut arvestades, sh hageja käitumist arvestades, ebaõiglane. Koostöölepingu üldtingimustes sisalduv viivise määr on ebaproportsionaalselt kõrge, heade kommete vastane ja tüüptingimusena tühine. Kuigi hageja poolt esitatud koostööleping ja üldtingimused ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse puutuvad, on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud paberis „Xxxx üldtingimused“ sätestatud viivise määr 0,2% päevas ja 73% aastas on ebamõistlikult kõrge ning tüüptingimusena tühine. Hageja soov niigi raskes seisus olevate põllumeeste käest nõuda väga kõrges määras viivist on kostja hinnangul heade kommete vastane. Kostja palub jätta kõik kohtukulud ja menetluskulud hageja kanda.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust (maksta hagejale ostetud kauba eest) täitnud, siis sellega on ta rikkunud lepingut. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel pole vaidlust selles osas, et hageja on esitanud kostjale 28.05.2015 arve nr AGRI47992, 29.05.2015 arve nr AGRI48087 ja 29.05.2015 arve nr AGRI48089, mida kostja tähtaegselt ei tasunud. Kostja tasus ostetud kaupade eest hilinemisega 15.10.2015, kuid ei tasunud koostöölepingule lisatud üldtingimustest tulenevat viivist summas 1 824.31 eurot.

2-15-124179 Pooled vaidlevad selle üle, kas pooltel oli kokkulepe viivise kohaldamise ja viivise määra osas, sh kas hageja esitatud arved on esitatud sõlmitud koostöölepingu alusel ja kas arvetele kohaldub tüüptingimustest tulenev viivisemäär. Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid 09.03.2012 koostöölepingu nr 61609A09032012 (tl 29), mille eesmärgiks oli tagada kostjale võimalus osta hagejalt kaupu ja teenuseid soodustingimustel ja/või saada krediiti. Lepingu punkti 4.3 järgi on kostja lepingut allkirjastades tutvunud ja nõustunud ka lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimustega (tl 30-31). Üldtingimuste punkt 9.2 sätestab, et kui kostja viivitab lepingu objektiks oleva asja või töö eest tasumisega hagejale, on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% lepingu summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja kohustus hageja esitatud arveid tasuda muutus sissenõutavaks 14 päeva peale arve esitamist, kuid kostja tasus arved oluliselt hiljem, mistõttu tekkis hagejal kostja vastu viivisenõue. Kostja leidis hagile vastu vaieldes, et arvetel nr AGRI48089, AGRI48087 ja AGRI47992 puudub igasugune viide sellele, et arved on esitatud hagiavaldusele lisatud koostöölepingu alusel. Viivise määra ei ole arvel märgitud. Arved kajastavad iseseisvaid ostu-müügitehinguid ja arvel ei ole kokkulepet viivise osas, seega puudub igasugune alus kohaldada viivist määras 0,2% päevas. Poolte allkirju arvetel ei ole. Samuti on kohtule esitatud allkirjastamata koostööleping ja üldtingimused. Lisaks on viivisemäär 0,2% päevas ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt kõrge ning vastuolus heade kommetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 11 lg 4 kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumentidele on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hageja on esitanud kohtule digitaalallkirjade kinnituslehe (lk 65), millest nähtub, et kostja juhatuse liige Xxxxon 13.03.2012 allkirjastanud Xxxxüldtingimused ning hageja ja kostja vahel sõlmitud koostöölepingu. Seega on alusetu kostja väide, et tema pole hagejaga sõlmitud lepingut ega üldtingimusi allkirjastanud. Pooled ei ole kohtule avaldanud, et nende vahel oleks sõlmitud mitu erinevat lepingut. Seega on kohtu hinnangul alusetu ka kostja väide, et ta ei saa aru, millisest lepingust ja üldtingimustest tuleneva nõude täitmist hageja nõuab. Koostöölepingu punkti 1 järgi lõpetatakse leping üks aasta peale kliendi poolt Xxxxst viimase ostu sooritamist. Kostja ei ole tõendanud, et leping on lõppenud. Kostja väide, et arvetel nr AGRI48089, AGRI48087 ja AGRI47992 puudub viide koostöölepingule, on väär. Kõigil nimetatud arvetel (tlk 32 – 35) on viide lepingule ja lepingu lisaks olevatele üldtingimustele. Koostöölepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, et arved tuleb tasuda 14 päeva jooksul alates arve esitamise kuupäevast. Koostöölepingu lahutamatuks lisaks olevate Xxxx üldtingimuste punkti 9.2 kohaselt, kui klient viivitab lepingu objektiks oleva asja või töö eest tasumisega Xxxxle, siis on Xxxxl õigus viivist 0,2% lepingu summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et kostja ostis hagejalt arvetel AGRI48089, AGRI48087 ja AGRI47992 kajastatud kaupu. Samuti möönab kostja, et ta tasus eespool nimetatud arved hilinemisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt arvete tasumisega viivitamise eest viivist.

2-15-124179

Kostja leiab, et viivis määraga 0,2% päevas on ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt kõrge ning vastuolus heade kommetega. Samuti on kostja seisukohal, et Xxxx üldtingimuste punkt 9.2 on tüüptingimus, kostjat ebamõistlikult kahjustav, heade kommete vastane ja seetõttu tühine. Riigikohus on asunud VÕS § 36 lg-le 3 tuginedes seisukohale, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon, sh VÕS § 42 lg 3, laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (RKTKo nr 3-2-1-150-06, punkt 18 ja nr 3-2-1-139-14, punkt 10). Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks kehtestab VÕS § 42 lg

2-15-124179 Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks, kuna viivised on ebamõistlikult suured. Kostja palub arvestada üldteada asjaoludena rasket olukorda Eestis toorpiima tootmises, maailmaturu madalaid piimahindasid, Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioone ja samuti asjaolu, et kostja koostööpartner oli XXXX AS piimatööstus, kes ei tasunud toorpiima eest tähtaegselt ja on tänaseks saneerimisel, siis on kostja seisukohal, et isegi seadusjärgse viivisemäära vähendamine oleks põhjendatud. Vaatamata niigi raskele olukorrale seoses madalate piimahindadega ja XXXX AS poolsetele maksehäiretele tasus kostja põhiarved hagejale esimesel võimalusel täies ulatuses. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, miss annaksid kohtule aluse kujundada siseveendumust viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta, sh ei ole esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta. Tallinna Ringkonnakohus on 04.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-22088 märkinud, et kui viivise vähendamist taotleb kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud. Kui kostja ei suuda tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata (Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, punktid 18 ja 19). Kostja pole viivise arvestust iseenesest vaidlustanud. Käesoleval juhul ei ole hageja poolt nõutav viivis 1 824.31 eurot kokku arvetel kajastatud põhinõuet ületav ega ole ülemäära suur, mistõttu puudub selle viivise vähendamiseks alus VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1 järgi. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja nõue kostja suhtes täielikult rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 824.31 eurot.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-15-124179

29.11.2016 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud asja menetlemisel riigilõivu kokku 225 eurot ja kandnud käesoleva asjaga seonduvalt lepingulise esindaja kulu summas 820,94 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kasutas hageja lepingulise esindaja teenust kokku 6 tundi ja 45 minutit, mis kulus kohtumäärustega tutvumiseks, tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse koostamiseks, kostja vastuse ja seisukohtadega tutvumiseks, hageja arvamuse ja täiendavate seisukohtade koostamiseks, kohtule e-kirja saatmiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks. Hageja lepinguline esindaja tunnitasu määraks on 110 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 1 045.94 eurot. Samuti on hageja taotlenud mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse tegemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele. Kuivõrd kohus lahendas asja kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu hinnangul on hageja on põhistanud oma menetluskulude suuruse. Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud 1 045.94 eurot ja menetluskuludelt (1 045.94 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.