Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise kohta
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2007. a Raplas
Tsiviilasja number
2-07-1759
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: A K Esindaja: E E OÜ Õigusbüroo L Huvitatud isikud: M R Esindaja: vandeadvokaat N S NR Kehtna valla lastekaitsespetsialist Kristina Lett
esindajad
Hagita asja ese
Lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine
H-L K vanemad M R ja A K lepivad kokku järgmises: Alates 2007.a. märtsikuus võtab A K iga teise ja neljanda nädalavahetuse laupäeval H-L enda juurde, tulles lapsele järele kella 12.00 ajal ja tuues ta koju tagasi hiljemalt kell 18.00. Peale kolme kuu möödumist, so 2007.a. juunikuust alates võib A K jätta lapse enda juurde lisaks päevasele tegelemisele ka üheks ööks igal teisel ja neljandal nädalavahetusel. Vastastikusel kokkuleppel võivad H-L K vanemad A K osa lapse eest hoolitsemisel suurendada.
Ärakirjad käesolevast määrusest saata avaldajale, M R ja Kehtna valla lastekaitsespetsialistile Kristina Lettile. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele ja jõustub päevast, kui see tehakse teatavaks A Kle. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud Avaldaja selgituste kohaselt on tal ühine laps M Rga. Tütar H-L K sündis xxx.a. Kui laps oli üheaastane, ei tahtnud M enam avaldajaga koos elada ning nende suhted katkesid. Avaldaja käis last vaatamas, võttis teda nädalavahetustel enda juurde ja ühel suvel oli laps ka pikemat aega tema juures. Kuna laps kasvab M ema juures, kes on määratud tema hooldajaks, on avaldaja suhelnud ainult temaga. Viimastel aastatel ei ole N R avaldajale enam last andnud ning külaskäikude ajal suhtub avaldajasse väga halvasti. Sellise suhtumise pärast lõpetas avaldaja ka elatise maksmise. A K sooviks lapse enda juurde võtta ja temaga tegeleda kahel nädalavahetusel kuus. M R selgituste kohaselt tuli ta avaldaja juurest koos lapsega ära siis, kui A-L oli mõne kuune. Lepiti kokku, et A maksab lapsele elatist 2500 krooni kuus, kuid sellest kokkuleppest ta kinni pidanud ei ole. Vahel maksis raha, vahel mitte. A on last külastanud sünnipäeval ja jõulude ajal. A elukohas käis laps viimati ca aasta tagasi. Keegi talle last otseselt keelanud ei ole, tal oli piinlik tulla last vaatama, kui ta elatist ei maksnud. M R leiab, et esialgu H-L isa juures ööbima ei peaks, kuna on allergiline laps ning harjunud koduse režiimiga. N R on seisukohal, et A K ei ole kunagi oma lapsest piisavalt hoolinud ega ole ka praegu sotsiaalselt küps last kasvatama ning tema eest hoolitsema. Lapse isa võiks lapsega suhelda vaid tema, so vanaema juuresolekul. Lastekaitsespetsialisti Kristina Letti arvamuse kohaselt on kokkulepe, milleni pooled asja arutamise käigus jõudsid, kujunenud olukorras sobiv kokkuleppe, so isa võtab lapse enda juurde esialgu kahel laupäeval kuus ning mõne kuu möödumisel võib H-L jääda ka isa juurde ööbima. Lapse närvilisus ja üleväsimus kaovad, kui kokkusaamised isaga muutuvad regulaarseks. Vestlusel kinnitas H-L, et teab, kes ta issi on ja tahab temaga kohtuda. Laps tunneb puudust ka emast, kes õpib ja elab xxx.
Kohtu seisukoht PS § 49 kohaselt on vanemail oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on lapsest lahus elaval vanemal samasugused õigused lapsega suhtlemisel, kui lapsega koos elaval vanemal ning neid õigusi saab piirata vaid kohtuotsusega. Kui laps elab koos ühe vanemaga, tuleb teisel vanemal oma õiguste maksmapanekul paratamatult arvestada selle perekonna harjumuste ja traditsioonidega, kus laps alaliselt elab. Samuti tuleb tal lisaks õiguste realiseerimisele täita ka oma kohustusi lapse suhtes, sh ülalpidamiskohustust, mida A K nõuetekohaselt teinud ei ole.
Kõnesoleval juhul komplitseerib olukorda veel see, et last kasvatab faktiliselt vanaema, kes on määratud ka lapse hooldajaks. Lapse ema M R õpib xxx Gümnaasiumis ja kohtub oma lapsega peamiselt nädalavahetustel. Probleem lapsega suhtlemisel tekkis tegelikult lapse isa ja vanaema vahel. M R ja A K, so H-L vanemad, ei ole teineteisega aastaid suhelnud. Kohus nõustub lastekaitsetöötaja arvamusega, et selline olukord ei peaks jätkuma. A K ja M R, kes käesolevaks ajaks on mõlemad täisealised, peavad oma ühisesse lapsesse puutuvates küsimustes suutma teineteisega suhelda ning teineteist lapsevanemana aktsepteerida. Vaatamata asjaolule, et H-L eest on seni peaasjalikult hoolitsenud tema vanaema N R, lasub vastutus lapse normaalse kasvamise ja arengu eest tema vanematel. Kuni suhete täieliku normaliseerumiseni H-L vanemate vahel, peab kohus vajalikuks määrusega kinnitada kokkuleppe, milleni M R ja A K kohtu vahendusel jõudsid.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.