Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja I ning kostja II sõlmisid 09.01.2015 kohtuvälise poolte kokkuleppe, millega kostja I ja kostja II tunnistavad solidaarvõlgnikega AS-i Inges Kindlustus ees nõuet summas 6465 eurot. Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli hageja LKindlS § 48 lg 2 p-st 6 tulenev tagasinõude õigus. 01.08.2014 põhjustas kostja I kostjale II kuuluva sõidukiga Mitsubishi Outlander, reg nr xxxx, Tallinnas Kopli 25 juures liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. Kostjale II sõiduki xxxx kuuluv omandiõigus on tõendatud 24.07.2014 sõlmitud müügilepinguga. Kostja II tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud AS Inges Kindlustus liikluskindlustuse lepinguga ning vastavalt LKindlS’ile käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju AS Inges Kindlustus. Hageja on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju summas 6017,39 eurot. Nimetatud summale lisandusid vastavalt LKindlS § 48 lg 3 ka juhtumi käsitluse kulu summas 448 eurot. LKindlS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Kuna liiklusõnnetuse hetkel oli kostjal II kindlustusmakse tasumata ja sellest tulenevalt kindlustuskatte kehtivus lõppenud, siis tekkis hagejal kostja II suhtes tagasinõudeõigus. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal kostja II vastu nõue summas 6465,39 eurot (hüvitatud kahju + käsitluskulu). Kuna liiklusõnnetuse põhjustas kostja I, siis leppisid kostja I ja kostja II kokku, et hüvitavad hagejale tagasinõude solidaarselt. Sellest tulenevalt sõlmisid pooled eelnimetatud kokkuleppe. Kokkuleppe p 2 kohaselt kohustusid kostja I ja kostja II tasuma eelnimetatud summa hageja arveldusarvele nr EE612200221016991995 Swedbank AS-is vastavalt kohtuvälise poolte kokkuleppe lisas nr 1 fikseeritud maksegraafikule kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Vastavalt kokkulepe p-le 3 lisandub põhisummale intress määraga 9% aastas tasumata summalt. Kostja I ja kostja II on kokkuleppe sõlmimisel kinnitanud,

et kohustuse mittetäitmist võidakse käsitleda kui võlanõude tasumisest kõrvale hoidumist ja ASil Inges Kindlustus on õigus esitada kogu nõude ulatuses hagiavaldus ühe või mõlema võlgniku vastu kohtusse. Kuna kostja I ja kostja II kokkulepet ei täitnud, siis saatis hageja mõlemale 20.12.2016 kirjaliku võlgnevuse sissenõude, millega paluti võlgnevus tasuda või võtta hageja esindajaga ühendust hiljemalt 03.01.2017. Vaatamata eelnimetatud teatistele ei ole kostja I ega kostja II käesoleva ajani võlgnevust osaliselt ega täielikult tasunud, samuti ei ole hagejaga ühendust võetud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse kokku 6 465 eurot ja viivitusintressi perioodi 15.02.2015.a – 15.01.2016.a eest summas 599 eurot ning viivitusintressi perioodi 16.01.2016.a – 06.01.2017.a eest summas 567,57 eurot, samuti viivitusintressi määraga 9% põhivõlalt aastas alates 07.01.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid intresse kokku mitte rohkem 6 465 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 500 eurot ja kohtutäituri tasu kohtudokumentide kättetoimetamise eest summas 72 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 500 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtutäituri tasu summas 72 eurot. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 572 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.