lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14993/21

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-14993/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number

2-15-14993

Tsiviilasi

L.V.i hagiavaldus kutsehaigusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagist ja lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. märtsi 2016 otsus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu L.V.i loobumine hagist Eesti Vabariigi vastu tsiviilasjas nr 2-15-14993 ja samas tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebusest.

apellatsioonkaebusest

loobumise

avalduste

2.Tühistada Tartu Maakohtu 24. märtsi 2016 otsus ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Vabastada L.V. temale osutatud riigi õigusabi tasu kulude riigituludesse tasumise kohustusest ning jätta L.V.ile maakohtus osutatud riigi õigusabi tasu 336 eurot Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus jättis oma 24. märtsi 2016. a otsusega rahuldamata L.V.i (hageja) hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu kutsehaigusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks. Hageja esitas 22. aprillil 2016 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 26. aprilli 2016 määrusega menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu 21. märtsi 2017. a istungil arutati küsimust, kas Eesti Vabariik on asjas õige kostja. Hagejale määrati tähtaeg täiendatavate tõendite esitamiseks selle kohta, kas tööandja ettevõte läks pärast AS Walko pankrotti tehingulise õigusjärgluse korras tervikvarana üle teisele äriühingule või mitte.
22.mail 2017 esitas hageja avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks.
24.mail 2017 esitas hageja täpsustatud avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palus jätta advokaadile määratud tasu riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.Ringkonnakohus leiab, et hageja L.V.i loobumine nii hagist kui apellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada. TsMS § 644 lg 1 kohaselt on apellandil õigus apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. L.V. esitas apellatsioonkaebusest loobumise avalduse TsMS § 644 lg 1 kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul takistusi hageja apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks. TsMS § 644 lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Kuna teine pool ei ole maakohtu otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse TsMS § 644 lg 4 alusel.
3.Samuti on apellandil hagejana TsMS § 429 lg 1 alusel õigus loobuda hagist kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagist loobumise vastuvõtmise puhuks ei ole seadusandja kehtestanud vastaspoole nõusoleku eeldust. Vastavalt TsMS § 429 üldisele mõttele tuleb kohtul reeglina hagist loobumine vastu võtta ning aluse sellest keeldumiseks annavad üksnes erandlikud asjaolud (nt TsMS § 429 lg 4), eelkõige kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hagist loobumine on võimalik ka apellatsiooniastmes (TsMS § 645 lg 1,

koostoimes TsMS § 639 lg-ga 1). Ringkonnakohus leiab, et L.V.i hagist loobumisega ei rikuta olulist avalikku huvi. TsMS § 645 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Eeltoodud sätete alusel tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 24. märtsi 2016 otsuse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse.

4.Ringkonnakohus jätab TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud hageja kanda, kuid jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. TsMS § 644 lg 3 teise lause kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuid jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada temale osutatud riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja on vanaduspensionär ning riigi õigusabi kulude temalt väljamõistmine oleks hagejale materiaalselt raske. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et kostja Eesti Vabariik on käitunud hageja suhtes mõnevõrra vastuoluliselt, nõustudes hüvitama hagejale tervisekahjustuse põhjustamisega seotud lisakulutused ning asudes alles hagi menetlemise käigus positsioonile, mille kohaselt on kahju põhjustanud tööandja õigused ja kohustused läinud tehingulise õigusjärgluse korras üle uuele äriühingule. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus hagejale maakohtus osutatud riigi õigusabi tasu 336 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja