Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-06-28366/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.02.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1298

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8.veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-28366

Tsiviilasi

AS hagi IM vastu võla ja viivise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Hageja AS

esindajad

Hageja lepinguline esindaja HK Kostja IM Kostja lepinguline esindaja OK

Kohtuistungi toimumise aeg

24.jaanuar 2007.a

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista IM 81 216,40 (kaheksakümmend üks tuhat kakssada kuusteist krooni 40 senti) ja viivis 80 000 (kaheksakümmend tuhat) krooni AS kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta IM kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Hageja nõue ja selle põhjendused

1.AS esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse IM vastu 99 999 krooni saamiseks. IM esitas avaldusele vastuväited. AS esitas hagi IM vastu 81 216,40 krooni ja viivise 80 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja OÜ trükiteenuseid ja tarnis trükitooteid kogusummas 97 916 krooni. OÜ sai trükitooted saatelehe alusel kätte. Hageja väljastas OÜ arve, mille tasumise tähtajaks oli . OÜ jättis arve hagejale tasumata. Kostja on OÜ juhatuse liige ja osanik. Kostja võttis endale kohustuse käendada hageja ees OÜ

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.AS arvega on tõendatud, et kostja on aktsepteerinud viivist määraga 0,5% tasumata summalt päevas (t lk 21). Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on oma kohustused täitnud, küll aga on kostja viivitanud arve tasumisega. Hageja on arvestanud summalt 81 216,40 krooni eest viivist 292 379,04 krooni (t lk 43). Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli arves ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas. Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivise sissenõudmisel ei ole aga siiski piiramatud. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Kahju puudumine võib olla aluseks viivise vähendamisele, kui viivise väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine ei saa olla viivise alandamise aluseks siis, kui viivist sellises ulatuses õigustab viivise tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida aga ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga. Kostja ei ole menetluses hageja viivise arvestusele vastu vaielnud, kuid leiab, et hageja poolt arvestatud viivise määr on ülemäära suur. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesoleval juhul ei ületa viivis põhivõla suurust. Muu kui rahalise kohustuse rikkumise juhuks kokku lepitud viivise puhul võib võlausaldaja tõendada ka muu täitmishuvi olemasolu. Rahalise kohustuse puhul peaks see olema kohustuse olemusest tulenevalt reeglina välistatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates või investeerides. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. juuni 2000. a direktiivi nr 2000/35/EÜ äritehingutes hilinenud maksmisega võitlemise kohta art 3 lõike 1 punktidest c-ii liikmesriigid tagavad, et võlausaldajal on õigus saada hilinenud makse eest intressi, kuivõrd ta on täitnud oma lepingulised ja juriidilised kohustused ja ta ei ole saanud makstavat summat õigel ajal. Kostja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi arve tähtaegselt tasumata jätmise kohta. Ainetu on kostja väide, et käenduse saab pöörata täitmisele kui käendatav ei asu täitma maksegraafikut kuna arvest nr A0009291 nähtuvalt pidi kostja tasuma arve hiljemalt 11.08.2004 (t lk 21, 23). Kostja leiab, et kuna nimetatud maksegraafikut ei ole, siis hagejal