Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-16031
Tsiviilasi
K.M. hagi R.L. vastu kinnisasjale vajaliku juurdepääsu määramise, juurdepääsult takistuse kõrvaldamise ja teeniva kinnisasja kinnistusregistriossa märke tegemise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29.06.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.L. e määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 29. juuni 2006. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu
K.M. esitas hagi R.L. e vastu kinnisasjale vajaliku juurdepääsu määramise, juurdepääsuteelt takistuste kõrvaldamise ja teeniva kinnisasja kinnistusregistriossa märke tegemise nõudes. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, milles taotles kohustada kostjat R.L. vabastama koheselt juurdepääsutee Otepää vallas asuvale X kinnisasjale üle kostjale kuuluva Y kinnistu autoga liikumist takistavast tarast ning kivihunnikust. Samuti hoiduma kostjat igasugustest tegevustest, mille tagajärjel vaba juurdepääs X kinnisasjale piki eelnimetatud
juurdepääsuteed on takistatud. Kostja takistab X kinnisasjale juurdepääsu tara ja kivihunnikuga. Hageja palvele juurdepääsutee kasutamist mitte takistada kostja ei reageeri. Samuti ei reageeri kostja hageja ettepanekule leppida kokku juurdepääsutee kasutamise tingimustes ja tasus. Hagi tagamata jätmine takistab hagejal ja tema perekonnal ehitusmaterjalide kohalevedu elamu remontimiseks ja PRIA rahaliste toetustega seotud rohumaa niitmist tähtaegselt, tekitades sellega otsest materiaalset kahju. Tartu Maakohus kohustas R. L. 29. juuni 2006 määrusega hagi tagamiseks vabastama juurdepääsutee Otepää vallas asuvale X kinnisasjale üle R. L. kuuluva Y kinnistu ja lubama K. M. ja kõigil teistel õigustatud isikutel kasutada avalikult kasutatavalt teelt X kinnistule juurdepääsuna R. L. kuuluvat Y kinnistut läbivat erateed. Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 kohaselt hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.
R. L. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 29. juuni 2006 määruse ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt läheb avalikult kasutatavalt teelt läbi R. L. kuuluva kinnistu K. M. kinnistule kaks loodusliku pinnaskattega teed. Esimese pinnasetee kaudu, mis on kinnistu omaniku poolt kaetud kruusaga on K. M. kinnistuni ca 120 meetrit. Sissesõitu soovib hageja esimese, R. L. koduukse ette viiva tee kaudu. Kinnistu omanik on piiranud oma õuemaa loodusliku puitpiirdega. 01.07.2006 on vastavalt kohtumäärusele eemaldatud puitpiire ja lillepeenar kohast, kust hageja soovib oma kinnistule sõita. Selle tee kaudu sisenedes puudub juurdepääs hooneni või kaugemale heinamaale. teelt R. L. taluõue ja elumaja ukseni viivalt teelt sõidukiga oma kinnistule sisenedes pääseks K. M. kinnistult edasi 17 meetrit, pärast seda asub erastamise käigus Y talult K. M. kasuks ära võetud viljapuuaed. Sealt kaudu autoga maja juurde sõitmiseks võimalus puudub. Teise pinnasetee kaudu on K. M. kinnistuni ca 60 m. Juhul, kui K. M. soovib kasutada juurdepääsuteed oma kinnistule, on õigem seada kasutusõigus sellele teele, mis on kinnistule lähemal. Teine tee, mis samuti läbib R. L. kinnistut, on tugev pinnasetee ega ole olnud kunagi tõkestatud. Hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole ettepanekuga lahendada juurdepääsutee probleem. Pärast R. L. pöördumist Valga Maavalitsuse poole, palvega aidata lahendada Y talule maa tagastamise küsimus, toimus Valga Maavalitsuse initsiatiivil R. L. ja K. M. kinnistutel paikvaatlus, millest võtsid osa vaidluse pooled, Valga Maavalitsuse esindajad ning valla esindajad. Üheskoos jõuti järeldusele, et teine, tiigi tagant minev ja lühem tee kinnistuni on parim lahendus ning sellega nõustus ka K. M. Sellesisulise kokkuleppe allkirjastamine pidi toimuma 14.05.2006. Päev enne teatas K. M., et ta on muutnud meelt ega soovi kokkulepet allkirjastada. R. L. ei ole kunagi sulgenud ainukest juurdepääsuteed Otepää- Nüpli- Sihva teelt, mille kaudu on võimalik takistusteta sõita K. M. kinnistule. Seega on hagi tagamise taotlus alusetu.
K. M. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on juurdepääsu vajadus kostja kinnistule jätkuvalt olemas, mistõttu on hagi tagamine põhjendatud. Kostja väide teise pinnasetee olemasolu kohta on ebaõige. Aerofoto näitab, et katastriüksusel on ühtlane rohumaa, millel on võimalik traktoriga sõita,
kuid mis ei sobi aastaringseks juurdepääsuks sõiduautoga. Ka Valga Maavalitsuse ning Otepää Vallavalitsuse esindajate paikvaatlus näitas, et ainsa olemasoleva juurdepääsuteena nähakse just seda teed, mille avamiseks on põhjendatud hagi tagamine enne lõpliku lahendi saavutamist. Hageja poolt esitatud soovile tee avada R. L. ei ole reageerinud. Kostja on ebatäpselt määranud tee pikkuseks 60 meetrit avalikult kasutatavalt teelt X kinnisasjani katastriüksuse kaudu. Looduses mõõtmine kui ka Maa-ameti kaardiserveri abil mõõtmine annab tulemuseks 85 meetrit, samas tee üldpikkus garaažini on ca 250 meetrit, mis kostja soovi kohaselt tuleks kogu pikkuses hageja kulul ehitada. Hageja finantsolukord seda aga ei võimalda. 12.05.2006 toimunud paikvaatlusel kokkulepet piiride kulgemise muudatuse kohta ei saavutatud ega sõlmitud, vaid toimus paikvaatlus ning läbirääkimised. Kostja poolt pakutud lahenduse kohaselt jääksid uue tee ehitamisega seotud kulud X kinnisasja omaniku (hageja) kanda. Otepää Valla geoinfo spetsialisti poolt koostatud tee ehitamise maksumuseks oli 85 000 krooni. Hagejale oleksid sellised kulutused tee ehituseks ülejõu käivad. Otepää Vallavalitsuse maanõunik selgitas koosoleku järgselt, et kostja poolt pakutud ümberkruntimise läbiviimiseks on seaduse kohaselt hädavajalik tellida detailplaneering, mis omakorda suurendaks veelgi hageja kulusid. See asjaolu saigi lõpliku otsuse - jätta piirid nii, nagu need on fikseeritud maakatastris - tegemisel määravaks. Eeltoodust tulenevalt on hagi tagamine põhjendatud.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Sama seadustiku § 378 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna keelata kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise. Kõnesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus on õigesti otsustanud eelnimetatud sätete alusel hagi tagada, kohustades kostjat vabastama juurdepääsutee X kinnisasjale üle talle kuuluva kinnistu ja lubama hagejal ning teistel õigustatud isikutel kasutada avalikult kasutatavalt teelt X kinnistule juurdepääsuna Y kinnistut läbivat erateed. Kuna asjaoludest nähtuvalt (vt tl-d 10-11 - Valga Maavalitsuse 25.05.2006 vastus R. L. avaldusele, tl-d 13, 14, 18, 41, 42 – maaüksuste plaanid ja aerofotod) on kõnesolev juurdepääsutee käesoleval ajal ainuke, mille kaudu hageja pääseb avalikult teelt aastaringselt raskusteta kergsõidukitega oma kinnistul asuva elamu juurde, siis on põhjendatud kostja kohustamine lubada kõigil õigustatud isikutel läbipääs hageja elamu juurde kõnesoleva tee kaudu kohtumenetluse kestel. Kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid ei saa pidada hageja õigustatud huvisid arvestades kostjat liigselt koormavateks. Kostja viide asjaolule, et hageja saaks kasutada teist juurdepääsuteed oma kinnistule pääsemiseks, ei ole põhjendatud, kuivõrd tl-l 42 oleval plaanil märgitud tee nr 2 kasutamine hageja poolt juurdepääsuna eeldab selle eelnevat kohandamist (väljaehitamist) kergsõidukitega liiklemiseks. Küsimus sellest, milline juurdepääsuvariant oleks kõige optimaalsem ja kostjat vähemkoormavam, kuulub lahendamisele asja sisulisel läbivaatamisel, mitte hagi tagamise otsustamisel.
Põhjendatud ei ole ka apellandi viide sellele, et maakohtu määrusest ei selgu, millist tema kinnistut läbivat teed on hagi tagamisel silmas peetud. Määruskaebuses toodud asjaoludest nähtuvalt on apellant maakohtu määruse täitnud, seega on ta aru saanud, millist tema kinnistut läbivat juurdepääsuteed kohtumäärus puudutab.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.