Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ hagi Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Themis Õigusbüroo Lõuna OÜ (registrikood 14022666, asukoht Narva mnt 5, 10117 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits (Riivits Legal&Finance OÜ, e-post [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx).
Asja läbivaatamine
16. mai 2017 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Birgit Riivits ja hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Themis väljamõistmiseks.
Õigusbüroo
Lõuna
OÜ
hagi
Xxxxvastu
võlgnevuse
2.Välja mõista XxxxThemis Õigusbüroo Lõuna OÜ kasuks 4 266,40 eurot (neli tuhat kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 40 senti), millest põhinõue moodustab 2 920 eurot ja viivis 1 346,40 eurot, ning viivis põhinõudelt, s.o 2 920 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 05.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata hageja taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Välja mõista XxxxThemis Õigusbüroo Lõuna OÜ kasuks menetluskulud 1 010 (üks tuhat kümme) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt töötasid kostja ja Xxxxaprillis 2015. aastal koos Inglismaal Leedsi linnas. Xxxxandis kostja kätte oma krediitkaardi koos PIN-koodiga, et kostja saaks õlut osta. Kostja väitel varastati pangakaart temalt ära ja krediitkaardilt võeti välja seejärel ca 3 000 eurot. Kostja võttis kohe süü enda peale ja lubas Xxxxsaadud kahju täielikult hüvitada. Selle kinnituseks sõlmisid kostja ja Xxxx21.05.2015 kirjaliku kokkuleppe, mille alusel tunnistas kostja, et tal on Xxxxees rahaline kohustus summas 2 920 eurot. Samuti on kostja andnud korduvalt kinnistusi võla tasumise osas. Kostja kohustus Xxxxvõla osamaksetega tagastama hiljemalt 31.12.2015. Kostja ei täitnud oma rahalist kohustust.
2.18.10.2016 loovutas Xxxxoma rahalise nõude kostja vastu nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel hagejale. Sellest tulenevalt tuleb kostjal rahaline kohustus täita hagejale. Seega hagejal on kostja vastu nõue tulenevalt lepingulisest suhtest - endise võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud võlatunnistus. Hageja märgib, et kostja allkirja ei ole võlatunnistusel võltsitud. Kostja on oma kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja ja endine võlausaldaja olid võlatunnistuse alusel leppinud kokku intressis määraga 22% aastas võlajäägilt, seega 1,76 eurot päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja kohustus võlgnevuse esimese osa (2 000 eurot) tasuma hiljemalt 30.06.2015 ning ülejäänud summa (920 eurot) koos intressidega hiljemalt 31.12.2015. Seega arvestuslik viivis alates võla osamaksete sissenõutavaks muutumisest on kokku 1 400,96 eurot. Hageja vähendab nõutavate viivitusintresside summat 1 346,40 euroni.
3.Tulenevalt eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlg summas 2 920 eurot, viivised summas 1 346,40 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vastuväited
4.Kostja on seisukohal, et ei ole Xxxxraha saanud ning tema allkirja on võltsitud. Samuti märgib kostja, et ei ole Xxxxpangakaarti varastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud hageja ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse tulenevalt asjaolust, et kostja ja Xxxxon 21.05.2015 sõlminud kirjaliku kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks. Xxxxon oma nõude loovutanud hagejale. Kostja on seisukohal, et tema ei ole Xxxxvõlgu ning tema allkirja on võltsitud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et Xxxxon 21.05.2015 sõlmitud kokkuleppest tuleneva nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel hagejale loovutanud (tlk 27-29) ning kostja on loovutamisest olnud teadlik, seega on hageja asunud Villut Tiituse asemele.
7.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Xxxxsõlminud 21.05.2015 kirjaliku kokkulepe, mille alusel on kostja tunnistanud enda võlgnevust Xxxxees summas 2 920 eurot (tlk 5). Kostjal tuli kogu võlgnevus tasuda hiljemalt 31.12.2015, kuid kostja võlgnevust kokkuleppes nimetatud kuupäevaks tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja ja Xxxxvahel on sõlmitud võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
8.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-21-06 p-s 15 asunud seisukohale, et võimalik on deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärk ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiline tagajärg tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 järgi nõude aegumise. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt selle tähenduse kohta ka nt Riigikohtu 10. oktoobri 2002. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02 (RT III 2002, 25, 291), p-d 9 ja 10).
9.Kohus on pooltele 06.03.2017 määruses selgitanud, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest on just kostja kohustus tõendada, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja eelnimetatut kohtule tõendanud ei ole, seega puudub alus asuda seisukohale, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et tema ei ole võlatunnistust allkirjastanud, kuna nähtuvalt Xxxxja kostja suhtlusest sotsiaalmeedias (tlk 6-25), on kostja ka elektroonilisel teel võlgnevuse olemasolu korduvalt tunnistanud.
10.Kuivõrd kostja on allkirjastanud võlatunnistuse, kinnitanud ka elektroonilisel teel võlgnevuse olemasolu ega ole tõendanud, et võlgnevus oleks tasutud, asub kohus seisukohale, et võlatunnistus on kehtiv ning see kuulub täitmisele VÕS § 8 lg 2 ja § 76 kohaselt.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 22% aastas alates 01.07.2015 kuni 02.11.2016. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodil 01.07.2015-02.11.2016 põhivõlgnevuselt 2 000 eurot 862,40 eurot ja perioodil 01.01.2016-02.11.2016 võlgnevuselt 920 eurot 538,56 eurot, kokku 1 400,96 eurot, mida hageja on vähendanud 1 346,40 euroni. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning ka kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 1 346,40 eurot.
Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhinõudelt 2 920 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
13.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 920 eurot, viivise 1 346,40 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivise alates 05.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
14.Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on hagi hind 4500 eurot.
15.Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. TsMS § 469 lg 1 kohaselt tunnistab kohus TsMS §-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Käesoleval juhul ei ole hageja tagatist tasunud, mistõttu hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 610 eurot, riigilõivu 350 eurot ja sõidukulud 50 eurot. Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
20.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu 350 eurot (tlk 38). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 350 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi (tlk 1-3), kostja seisukohale vastuse koostamiseks 2 tundi (tlk 54), tõendite hankimiseks ja taotluse esitamiseks 0,75 tundi (tlk 58), kohtuistungiks ettevalmistamiseks 0,75 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 0,10 tundi (tlk 83). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 6,1 tunni ulatuses.
22.Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb hageja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
23.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 6,1 tundi ning töötunni hind 100 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 610 eurot (ilma käibemaksuta).
24.Hageja palub kostjalt välja mõista sõidukulu 50 eurot. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidukulud. Kohus on seisukohal, et kuna hageja esindaja osales 16.05.2017 toimunud kohtuistungil ning hageja esindaja büroo asub Võru maakonnas, on sõidukulud põhjendatud ning need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele summas 50 eurot.
25.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulusid 1 010 euro ulatuses, mis koosnevad riigilõivust summas 350 eurot, lepingulise esindaja tasust summa 610 eurot ja sõidukuludest 50 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.