Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue. Hageja ja kostja sõlmisid 04.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500616/26st, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 50 000 krooni. Lepingu alusel kostja kasutusse antud krediidisummat suurendati hageja ja kostja vahel 30.12.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0500616/26st kokkuleppega nr 1 lepingu tingimuste muutmise kohta ning suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 30 661.83 krooni võrra, seega sai kostja krediiti 80 000 krooni. Kokkuleppe nr 1 järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 27.13% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 129 226.31 krooni. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Arvestades, et kostja tasus ainult ühe makse summas 3000 krooni, oli hageja sunnitud saatma kostjale 16.05.2006 kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole kirjale reageerinud. 29.05.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ning 14.07.2006 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 111 679 krooni tasumist, millest 79 421.98 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 15 549.13 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 884.40 krooni leppetrahv, 123.49 krooni viivis ja 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 1 kohaselt andis hageja kostjale kokku 80 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest 29.05.2006., samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu 14.07.2006 üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel

krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale mitte ühtegi makset, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 79 421.98 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27.13% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on summas 15 549.13 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 27.13% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 25.07.2006 ja viivise summa seisuga 29.09.2006 moodustab 4078.73 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 15 884.40 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt kostjale 16.05.2006 saadetud võla sissenõudmisekirja, 29.05.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse ja 14.07.2006 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 700 krooni vastavalt üldtingimuste p 8.3 ja 4.3 ning VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1-le. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 32 000 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohutuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1,2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud kokkuleppes nr 1 ning mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkuleppes nr 1 kokku lepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 15 549.13 krooni, tasutud intress 2421.98 krooni ja leppetrahv 15 884.40 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 95 370.80 krooni, mida hageja vähendab 32 000 kroonini. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 147 634.25 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 79 421.98 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 15 549.13 krooni, viivis 4078.73 krooni, leppetrahv 15 884.40 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni ning kahjuhüvitis 32 000 krooni. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, kokkulepe nr 1, võla sissenõudmisega seotud kiri, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri. Menetluse käik. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, mis oli määratud 30.11.2006.a. Hagimaterjale ei ole kostja kätte saanud. Kohtuistungil taotles hageja hagimaterjalide saatmist politsei kaasabil ning kostja töökohta Turgel Grupp AS`i. 30.11.2006.a. saadeti kostjale hagimaterjalid Ida Politseiprefektuuri kaasabil ning töökoha aadressil: Tehnika 3 Türi Järvamaa. 04.12.2006.a. on hagimaterjalid vastu võetud edasiandmiseks kostja töökohas Turgel Grupp AS`s, mille kohta on allkirja andnud sekretär S.Zeemann. 08.01.2007.a. on Ida Politseiprefektuur tagastanud hagimaterjalid kohtule kuna neid ei õnnestunud üle anda. Korduvalt on kontrollitud Vitali Susi elukohta Lennuki 1-54 Rakvere, millisel kostja ei viibinud.

Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 04.12.2006.a. kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja töökohtaTurgel Grupp AS asukohaga Tehnika 3 Türi Järvamaa ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja tööandja sekretäri poolt edasiandmiseks vastu võetud 04.12.2006.a., mille kohta on ta andnud allkirja. Seega kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 18.12.2006.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohutuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja volitatud esindaja kinnitusel on hagis märgitud nõue täielikult tasumata. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtuni Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 09. märtsil 2007.a Nooremreferent

M.Roots I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.