Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-06-16092
Tsiviilasi
A.L. hagi S.L. vastu juurdepääsu õiguse nõudes üle võõra kinnisasja
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25.07.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.L. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 25. juuli 2006. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu
Aare L. esitas Tartu Maakohtule hagi S.L. vastu juurdepääsu õiguse nõudes üle võõra kinnisasja hagi tagamise nõudes. Hagejal puudub juurdepääs oma kinnistule X 134, mistõttu palus hageja määrata juurdepääs üle kostja kinnistu X 135 ja kanda see juurdepääsutee kinnistusraamatusse. Hagejal ei ole vaatamata aastaid kestnud kohtuvaidlusele, mis lõpuks andis talle õiguse juurdepääsutee kasutamiseks üle kinnistu X 135, olnud võimalik oma õigust kasutada. Teist juurdepääsuteed hageja kinnistule ei ole. Hageja on sunnitud oma kinnistule pääsemiseks kasutama kinnistu X 131 ja X VI piiril asuvat jalgrada, mis ei ole autoga läbitav, kuid hagejal on vaja oma
kinnistule pääseda ka autoga. Hageja ei ole kuue aasta jooksul saanud jätkata oma kinnistul asuva elamu ehitustöödega, kuna puudub võimalus ehitusmaterjali toomiseks. Hageja ei saa tuua küttepuid ja palju muud eluks vajalikke asju, sest puudub juurdepääsuvõimalus. Hageja ei saa kasutada elamut selleks otstarbeks, milleks ta on ette nähtud - elamuna. Vaidlus juurdepääsutee üle on kestnud juba kuus aastat, kuid lõpliku lahendi saabumine on hagejale teadmata. Seni on hagejal vaja kuidagi oma kinnistule pääseda. Tartu Maakohus kohustas 25.07.2006 määrusega kostjat kõrvaldama takistused juurdepääsuteel ning mitte tegema takistusi kasutamaks juurdepääsuteed hageja kinnistule X 134, mis algab valla teelt nr 1 väravate keskelt ja kulgeb 1,5 meetri laiuselt ca 27 meetrit (piirneb A.L. le kuuluva teega, kinnistu X 137) kuni X 135 kinnistuni, edasi kulgeb tee 3 meetri laiuselt (kruntidevahelist teed mööda) ca 25 meetri ulatuses üle kinnistu X 135 ja lõpeb A.L. kinnistu X 134 piiril. Määruse kohaselt on hagi tagamise taotlus põhjendatud. Hageja põhistustest nähtuvalt on hageja kohtuvaidlus juurdepääsutee saamiseks üle kostja kinnistu kestnud mitmeid aastaid. Jõustunud kohtuotsust, millega sellist juurdepääsuteed üle kostja kinnistu lubati, ei ole kinnistu omanike vahetumise tõttu osutunud võimalikuks täita. Hagejal puudub seetõttu aastate vältel praeguseni võimalus oma kinnistut sihtotstarbe kohaselt elamumaana kasutada. Seega on hageja taotluses toodud põhjendused käsitletavad TsMS § 377 lg 2 mõttes mõjuva põhjusena sellise hagi tagamise abinõu rakendamiseks.
S. L. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 25. juuli 2006 määruse ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt olukorras, kus kohus annab poolele hagi tagamise menetluse käigus õiguse, mille tunnustamist pool alles taotleb kohtumenetluses, rikutakse ebaproportsionaalselt kostja õigusi. Kostja eesmärgiks on hoida ära tema õiguste rikkumine, mistõttu on ülimalt oluline määrata kindlaks kord, mille kohaselt hakkab toimuma kostjale kuuluva kinnisasja kasutamine hageja poolt läbipääsuõiguse teostamiseks. Vaidlusaluse määrusega on kohus ebaproportsionaalselt rikkunud kostja õigusi, andes hagejale põhjendamatult õiguse läbida kostja kinnisasja ilma kinnisasja kasutamise korda kindlaks määramata.
Aare L. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub hagejal juurdepääsuõigus oma kinnisasjale alates 20.09.2000. Aastaid kulgenud kohtuvaidlus endise X 135 omanikuga R.A. ga lõppes Riigikohtu otsusega, mis jõustus 27.09.2005. Riigikohtu otsus tagas A. L. le juurdepääsuõiguse üle kinnistu X 135. Endine kinnistu X 135 omanik R.A. ei soovinud jõustunud kohtuotsust täita ja selleks võõrandas (kinkis) kinnistu oma tütrele S.P. ile, kes kanti kinnistusraamatusse omanikuna 06.10.2005. A. L. soovis sõlmida uue kinnistu omanikuga kokkuleppe. e tee kasutamise osas jõustunud kohtuotsuse tingimustel. Nimetatud ettepanekule teatas S. P. , et ta ei tunnista Riigikohtu otsust ning esitas omapoolsed tingimused tee kasutamise osas, mis aga paraku olid vastuvõtmatud A. L. le. Selleks, et veelgi takistusi teha võõrandas S. P. kinnistu oma õele S.L. le (R.A. tütar). Kui A. L. soovis sõlmida uue omaniku S. L. iga tee kasutamise osas kokkuleppe, siis teatas S. L. , et mingisuguseid tee kasutamise kokkuleppeid. ei tule ja pöördugu A. L. uue hagiga kohtusse.
Taolise asjade käiguga soovivad kinnistu X 135 omanikud leida kõikvõimalikke viise takistamaks A. L. l oma kinnistu juurde pääsemist. Tegelikult kasutavad kinnistut X 135 edasi endised omanikud R.A. ja R.A. , ja selline õigus on kantud ka kinnistusraamatusse. Kinnistu X 135 omanike tegevuse tõttu ei ole A. L. l olnud võimalik kasutada ka seda teeosa, mis läbib kinnistut X 137 ja kuulub A.L. le ning mille juurdepääsuõigus on kantud kinnisturaamatusse. Sama kehtib ka kinnistu X-VII kohta, omanik A.T. . Seega on aastaid rikutud hageja põhiseaduslikku õigust (Põhiseaduse § 32) enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Aastate jooksul on hagejale tekitatud nii materiaalset kui ka moraalset kahju, tema perekond ei ole saanud elada oma kodus, kuna tal puudub juurdepääs kodule.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti otsustanud TsMS § 377 lg 2 alusel hagi tagamise korras reguleerida esialgselt pooltevahelist õigussuhet. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et käesoleval juhul rikutakse hagi tagamisega ebaproportsionaalselt tema õigusi ja lahendatakse sisuliselt kohtuvaidlus juba ette ära. TsMS § 377 lg 2 sätestab kohtule võimaluse reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet selleks, et hagejale oleks tagatud tema eeldatavalt rikutud õiguse kohene kaitse kohtumenetluse alguses. Sel viisil hagi tagamisega ei lahenda kohus sisuliselt õigusvaidlust, sest hagi põhjendatus otsustatakse kohtu poolt alles pärast asja sisulist läbivaatamist. Hagiavalduses toodud asjaoludest lähtuvalt on A. L. a hagi rahuldamine õiguslikult võimalik, seega ei saa kohus jätta hagi tagamata põhjusel, et hagi oleks ilmselt perspektiivitu. Hagi tagamine pooltevahelise õigussuhte esialgse reguleerimise teel on käesoleval juhul vajalik ja proportsionaalne eelkõige põhjustel, et asjaoludest nähtuvalt on hagejal käesoleval ajal võimalik pääseda oma kinnistule üksnes kostja kinnistut läbiva tee kaudu, kuid kostja teeb hagejale tee kasutamisel takistusi. Hagi tagamata jätmine põhjustaks hagejale olulist kahju, samas puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada, et vaieldava õigussuhte esialgne reguleerimine piiraks ebamõistlikult kostja subjektiivseid õigusi. See, et poolte vahel on kindlaks määramata hageja poolt kostja kinnisasja kasutamise konkreetne kord, ei välista kohtu poolt hageja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamist selliselt, et kostjat kohustakse kõrvaldama takistused juurdepääsuteel ning mitte tegema takistusi kasutamaks juurdepääsuteed hageja kinnistule. Kostja võib edasise menetluse kestel, kui tema vastuhagi reaalservituudi kasutamise korra kehtestamiseks (tl-d 95-97) võetakse menetlusse, esitada maakohtule omapoolse taotluse esialgse õiguskaitse korras juurdepääsutee kasutamise tingimuste kehtestamiseks.
Egon Konsand kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.