Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

eurot.

kuupäevani 28.12.2016 seadusjärgses määras kokku summas 156.41 eurot. Peale selle palub hageja välja mõista TsMS § 367 alusel hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine. Kohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust näitlikustab alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Seetõttu on hageja põhinõue põhjendatud 831.42 euro (1048.59 – 217.17) ulatuses. Täiendavalt on hageja esindaja esitanud võla sissenõudmiskulusid 50 euro ulatuses seoses maksemeeldetuletuste saatmisega, võttes aluseks Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja. Hagiavaldusele on lisatud koopiad kolmest pärast lepingu ülesütlemist kostjale saadetud kirjast (tl 72-74). Arvestades, et VÕS 1132 lg 2 p-st 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel esimese meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ning kummagi järgneva kirja eest kuni 5 eurot, siis on sissenõudmiskulude hüvitise nõue põhjendatud 35 euro ulatuses.

võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei ole kohtu ette toonud tema hinnangul põhjendatud võlgnevuse summat ega graafikut võla tasumiseks. Seetõttu kohus otsuse täitmise korda kindlaks ei määra. Kohus märgib, et maksegraafiku sõlmimiseks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Samuti on täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatud võimalus täitemenetluse peatamiseks, samuti täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Kostja on leidnud, et mõistlikuks hageja menetluskulude suuruseks on 350 eurot. Kohus arvestab, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud kirjalikus menetluses, mistõttu kohtu hinnangul ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 150 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 350 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 400 eurot. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Arvestades, et kostja lõplikes seisukohtades üksnes kordab vastuses esitatut, on kohus seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 350 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 79% ehk 276 eurot. Kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 250 eurot, millest hagejal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 21% ehk 52.50 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 224 (276.50 – 52.50) eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.