OÜ Aktiva Finants hagi Aleksandr Tšaštšin vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1339 eurot 20 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10151 Tallinn; lepinguline esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]; kostja Aleksandr Tšaštšin, ik XXX; viibimiskoht XXX; lepinguline esindaja Vladimir Kolga, Natus Vincere Õigusbüroo, e-post [email protected] .
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Aleksandr Tšaštšinilt (Tšaštšin) Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot 72 senti, millest 831.42 eurot on põhivõlgnevus, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 124.30 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista Aleksandr Tšaštšinilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt 831.42 eurot alates 29.12.2016 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Jätta rahuldamata nõue võla sissenõudmiskulude 217.17 euro ja 15 euro väljamõistmiseks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja kanda ning kostja menetluskuludest jätta 79% kostja ja 21% hageja kanda.
7.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
8.Määrata Aleksandr Tšaštšini menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) suuruseks 250
eurot.
9.Määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 276.50 eurot ja hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 52.50 eurot.
10.Tasaarvestada menetluskulude hüvitamise nõuded kattuvas ulatuses ja mõista Aleksandr Tšaštšinilt (Tšaštšin) Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulude katteks 224 (kakssada kakskümmend neli) eurot.
11.Aleksandr Tšaštšinil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.OÜ Aktiva Finants esitas 27.10.2016 Pärnu Maakohtule Aleksandr Tšaštšini vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 2092.99 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 08.12.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ja andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 08.12.2016 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hagi esitati 28.12.2016. 05.01.2017 määrusega andis Harju Maakohus tsiviilasja menetlemiseks üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
3.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagi Aleksandr Tšaštšini (kostja) vastu, paludes välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1048.59 eurot, võla sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 156.41 eurot, lisaks viivise alates 29.12.2016 kuni põhinõude 1048.59 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele2 Eesti AS 10.12.2015 kostja vastase nõude põhisummas 1048.59 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tele2 Eesti AS ja kostja on sõlminud 19.12.2013, 09.05.2014 ja 11.05.2014 liitumislepingud ning 07.04.2014 järelmaksulepingu, kõik nr-ga XXX, millest tulenevalt on Tele2 Eesti AS esitanud kostjale osutatud teenuste eest arved, mida kostja ei ole tasunud kogusummas 1048.59 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni hagiavalduse koostamise
kuupäevani 28.12.2016 seadusjärgses määras kokku summas 156.41 eurot. Peale selle palub hageja välja mõista TsMS § 367 alusel hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostja oma 29.03.2017 vastuses ja 11.05.2017 lõplikus seisukohas vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt täitis kostja lepingut korrektselt kuni 2014. a aprillikuuni. 2014. a augustist viibib kostja Tartu Vanglas. Ta ei ole arveid ega nõude loovutamise teadet kätte saanud. Kostjale ei ole arusaadav, mida sisaldab põhinõue summas 1048.59 eurot. Kostja palub kohtul välja mõista põhjendatud võlgnevus ning ajatada võla maksmine, määrates tasumiseks 40 euro suurused osamaksed iga kuu 15. kuupäevaks. Kostja leiab, et hageja on esitanud ebamõistlikult suured menetluskulud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tele2 Eesti AS ja kostja on sõlminud 19.12.2013, 09.05.2014 ja 11.05.2014 liitumislepingud (tl 31, 27, 37) ning 07.04.2014 ja 11.05.2014 järelmaksulepingud (tl 34, 39), kõik nr-ga XXX, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust, kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arved nr 43912817 (tl 43), 44245056 (tl 45), 44538536 (tl 47), 44885464 (tl 49) ja 45125276 (tl 52), mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvetel märgitud tähtajaks. Hagiavaldusele lisatud liitumislepingute ja järelmaksulepingute, Tele2 Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste ja kostjale esitatud arvete põhjal loeb kohus tõendatuks, et kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuste lepingu sõlmimisega kohustuse Tele2 Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole täitnud liitumislepingust tulenevaid kohustusi täies mahus. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on nimetatud arvete mittetasumisega VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Teatisest nõude loovutamise kohta (tl 26) nähtuvalt on Tele2 Eesti AS loovutanud 10.12.2015 nõude kostja vastu põhisummas 1048.59 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid OÜ Aktiva Finants (hagejale). VÕS § 164 lg 2 kohaselt asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud teenuste kasutamise tingimuste p-s 4.8. sisalduva sissenõudmiskulude hüvitamise kokkuleppe näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata arvest nr 45125276 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulu osas (217.17 eurot) (tl 52-53). Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8. kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesi AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse
sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine. Kohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust näitlikustab alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Seetõttu on hageja põhinõue põhjendatud 831.42 euro (1048.59 – 217.17) ulatuses. Täiendavalt on hageja esindaja esitanud võla sissenõudmiskulusid 50 euro ulatuses seoses maksemeeldetuletuste saatmisega, võttes aluseks Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja. Hagiavaldusele on lisatud koopiad kolmest pärast lepingu ülesütlemist kostjale saadetud kirjast (tl 72-74). Arvestades, et VÕS 1132 lg 2 p-st 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel esimese meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ning kummagi järgneva kirja eest kuni 5 eurot, siis on sissenõudmiskulude hüvitise nõue põhjendatud 35 euro ulatuses.
6.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et põhinõue kuulub rahuldamisele 831.42 euro ulatuses, on 28.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 124.30 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
7.Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõla 831.42 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivise 124.30 eurot, kokku 990.72 eurot.
8.Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 29.12.2016 põhivõlgnevuselt 831.42 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
9.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on lõplikes seisukohtades taotlenud, et kohus ajataks võla tasumise vastavalt kostja poolt esitatud graafikule, s.o iga 15. kuupäevaks võrdsete 40 euroste osamaksetena kuni
võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei ole kohtu ette toonud tema hinnangul põhjendatud võlgnevuse summat ega graafikut võla tasumiseks. Seetõttu kohus otsuse täitmise korda kindlaks ei määra. Kohus märgib, et maksegraafiku sõlmimiseks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Samuti on täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatud võimalus täitemenetluse peatamiseks, samuti täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Kostja on leidnud, et mõistlikuks hageja menetluskulude suuruseks on 350 eurot. Kohus arvestab, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud kirjalikus menetluses, mistõttu kohtu hinnangul ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 150 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 350 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 400 eurot. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Arvestades, et kostja lõplikes seisukohtades üksnes kordab vastuses esitatut, on kohus seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 350 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 79% ehk 276 eurot. Kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 250 eurot, millest hagejal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 21% ehk 52.50 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 224 (276.50 – 52.50) eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.