Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(4)

2-15-15026 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 03. augustil 2015 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista perioodil 13. august 2012-11. mai 2015 vähem makstud töötasu summas 8058,05 eurot. Töövaidluskomisjon 27. augusti 2015 istungil lahendas töövaidlusasja nr 4-1/1633 ning 31. augusti 2015 otsusega rahuldas hageja (avaldaja) nõuded täies ulatuses. Kostja esitas kohtule taotluse töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamiseks, vaidlustades Töövaidluskomisjoni 31. augusti 2015 otsuse töövaidlusasjas 4-1/1633. Viru Maakohus, tutvunud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega, leidis, et see vastab hagimenetluses ettenähtud vorminõudele ning määrusega võttis avalduse menetlusse. Avalduse kohaselt töötas avaldaja tööandja juures alates 13. augustist 2012 kuni 11. maini 2015. Asus tööle täistööajaga, kokkuleppel tükitöö. Tööandja on kogu aeg maksnud vähem kui seadusega ettenähtud miinimumtasu. Soovides Linnavalitsuselt saada toimetuleku toetust sai teada, et täistööaja eest peab saama miinimumtasu. Töölepingu lõpetas omal soovil. Avaldaja palub tööandjalt välja mõista perioodil 13. august 2012-11. mai 2015 vähem makstud töötasu 8058,05 eurot.

KOHTUISTUNG

Kostja Viru Maakohtu 04. mai 2017 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse.

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega.

2(4)

2-15-15026 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus kontrollib TsMS § 413 lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi. Kohus tuvastas, et kuni 02. maini 2017 oli kostja juhatuse liikmeks Jevgenia Aleksejeva (t.l.-187, 199, kd I). Kohus on kohtukutse kostja seaduslikule esindajale kätte toimetanud postkasti panekuga 17. märtsil 2017 ja 12. aprillil 2017 teistkordselt erinevatele aadressidele (t.l.-197-198, kd I). Samuti on kutse saadetud e-maili peale, mille kostja juhatuse liige on avaldanud ise interneti portaalis ja samuti 2016 majandusaasta aruandel, mille on kostja juhatuse liige isiklikult alla kirjutanud (t.l.-193, kd I). Kohus loeb, et kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale nõuetekohaselt kätte toimetatud ning kohtukutses on hoiatatud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks avaldanud, et on nõus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses või asja läbi vaadata kostja osavõtuta. Kostja on avaldanud taotluses (t.l.-6, pöördel, kd I), et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 413 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 1 p 2, TLS § 29 lg 6, TLS § 43 lg 1 ja 2, TLS § 84 lg 1, võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodil 13. august 2012 kuni 11. mai 2015 vähem makstud töötasu brutosummas 8058,05 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal menetluskulude rahalist nõuet kostja vastu ei ole. Kostja on taotluse töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamiseks kohtusse esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot. Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja hagejal puuduvad menetluskulud, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 11. veebruari 2017 määrusega anti hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 24. mai 2017 määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 1012,80 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse 3(4)

2-15-15026 võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd hagejale anti TsMS § 180 lg 4 sätestatud menetlusabi, riigi õigusabi, ja kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja menetluskulud (s.o hageja RÕA esindaja kulud). Kostjalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus TsMS § 179 lg 1 kohaselt eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.