2-05-20550 24.jaanuar 2007, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova
Kohtuasi
Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) hagi M.. P.... vastu 60000 krooni nõudes.
Menetlusosalised
Hageja: Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) (reg.kood ..) Hageja esindajad: Karl Haavasalu, Ingeri Luik, Matti Laarmaa (Advokaadibüroo Paul Varul, Narva mnt 13, 10151 TALLINN) Kostja: M.. P.. (ik ..) 11. jaanuar 2007 Hageja esindaja: Matti Laarmaa Kostja : M.. P.. Jelena Muttonen Rahuldada Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) hagi M.. P.. vastu 60000 krooni nõudes. Mõista M.. P.. Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS-i (likvideerimisel) kasuks välja põhivõlg summas 30612 (kolmkümmend tuhat kuussada kaksteist) krooni 3 senti ja viivis summas 29387 (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse) krooni 97 senti ning 7000 krooni kohtukulude katteks
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Kohtuistungi sekretär Resolutsioon
Kohtuotsus tehakse teatavaks 24. jaanuaril 2007.a kell 13.00 kohtumaja) kantselei kaudu.
Viru Maakohtu (Narva
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esitamise astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused 07.07.2005.a. esitas Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) Jõgeva Maakohtule hagiavalduse M..P. vastu võla ning viivise nõudes, kokku 60000 krooni. 17.11.2005.a saadeti tsiviilasi kohtualluvuse järgi Narva Linnakohtule, kuna kostja tegelik elukoht oli Narvas. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja rendileandjana ja kostja rentnikuna 01.05.1996 kasutusliisinglepingu nr. 96-65 (edaspidi: 01.05.1996 leping; Lisa nr. 1).
Nähtuvalt 01.05.1996 lepingu punktist 1.1. andis hageja kostjale rendile Jõgevamaal, Põltsamaa vallas, Kamari külas asuvad Kihusaare talu elamu, saun-garaaži, laut-keldri ning traktori-puukuuri. 01.05.1996 lepingu punkti 2.3. järgi pidi kostja tasuma hagejale renti vastavalt maksegraafikule. Kostja ei suutnud nõuetekohaselt täita 01.05.1996 lepingust tulenevat rendimaksete tasumise kohustust. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja tasunud hagejale järgmisi arveid: arve nr. 98972337 1997 septembris summas 1600 krooni ja 23 senti (arve nr 98972337 alusel on kostja tasunud hagejale 1320 krooni ja 87 sendi suuruse rahasumma), arve nr. 98972659 1997 oktoobris summas 2917 krooni ja 61 senti, arve nr. 98973055 1997 novembris summas 2914 krooni ja 10 senti, arve nr. 98973434 1997 detsembris summas 2910 krooni ja 50 senti, arve nr. 989823 1998 jaanuaris summas 2906 krooni ja 90 senti, arve nr. 9898352 1998 veebruaris summas 2903 krooni ja 20 senti, arve nr. 9898736 1998 märtsis summas 2899 krooni ja 50 senti, arve nr. 98981170 1998 aprillis summas 2895 krooni ja 75 senti, arve nr. 98981602 1998 mais summas 2891 krooni ja 95 senti, arve nr. 98982048 1998 juunis summas 2888 krooni ja 10 senti, arve nr. 98982512 1998 juulis summas 2884 krooni ja 20 senti. Kokku võlgneb kostja hagejale arvete nr. 98972337, 98972659, 98973055, 98973434,. 989823, 9898352, 9898736, 98981170, 98981602, 98982048, 98982512 alusel ajavahemiku 1997 september kuni 1998 juuli eest 30612 krooni ja 3 sendi suuruse rahasumma. 01.05.1996 lepingu punkti 2.9. kohaselt pidi kostja rendimaksete mitteõigeaegsel tasumisel maksma hagejale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Seisuga 31.05.2005 lasus kostjal kohustus tasuda hagejale arvete nr. 98972337, 98972659, 98973055, 98973434,. 989823, 9898352, 9898736, 98981170, 98981602, 98982048, 98982512 maksmata jätmise eest viivist kokku summas 71724 krooni ja 1 senti (Lisa nr. 2). Käesoleva hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista 29387 krooni ja 97 sendi suuruse viivise. Hageja leiab, et kostjal lasub kohustus tasuda hagejale 60000 krooni suurune rahasumma ning seda järgmistel põhjustel. Vastavalt VÕSRS §-le 2 kohaldatakse asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna kostja võlgnevus hageja ees tekkis enne 01.07.2002, siis leiame, et käesoleval juhul omavad tähtsust TsK sätted. Vastavalt TsK § 173 Ig-le 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK §-i 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest keelatud. Nähtuvalt TsK § 231 lg-st 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest viivist 3% aastas, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Käesoleval juhul on 01.05.1996 lepingu punktis 2.9. määratud kindlaks teistsugune protsendimäär (0,1% õigeaegselt tasumata summast päevas). Seega tuleneb TsK § 173 lg-st 1 ja §-st 174 kostja kohustus tasuda hagejale põhivõlg summas 30612 krooni ja 3 senti. TsK § 231 lg-st 1, VÕS § 113 lg-st 1 ning 01.06.1996 lepingu punktist 2.9. tuleneb kostja kohustus maksta hagejale viivist. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 60 lg-st 1 palub hageja:
seni ajani kirjalikult lõpetamata. Kostja lõpetas suusõnaliselt liisinglepingu 25.08 1997.a teatades sellest telefoni teel Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS töötajale ja nende pearaamatupidajale. Hageja seisukoht kostja poolt esitatud vastuse osas Kostja vastusele on hageja esitanud oma seisokoha, mille kohaselt vastavalt lepingu punktile 6.2.1 oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada, kui rentnik jätab kahel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult tasumata või ei tasu õigeaegselt lepingu makseid. Lähtudes lepingu punktist 6.2.1 lõpetas hageja kostjaga lepingu 31. juulil 1998. a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-le 91 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega juhul, kui kostja leiab, et leping lõpetati 25. augustil 1997. a., peab kostja esitama põhjendused, miks ta seda leiab ja tõendid, mis nimetatud asjaolu kinnitavad. Käesoleval hetkel ei ole kostja oma väiteid millegagi tõendanud, mistõttu kostja väited on paljasõnalised. Hageja valduses ei ole dokumenti, mille kohaselt lõpetati leping kostjaga 25. augustil 1997. a. Lepingu kehtivana käsitlemist kinnitab muuhulgas ka arvete esitamise jätkamine hageja poolt pärast nimetatud kuupäeva. Nagu juba mainitud lõpetati leping kostjaga ennetähtaegselt hageja algatusel lepingu punkti 6.2.1 alusel 31. juulil 1998. a. Hagi kostja vastu on esitatud üksnes nende arvete alusel, mis esitati kostjale enne lepingu lõpetamist 31. juulil 1998. a. Lepingu lõpetamine ei mõjuta enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise kohustust. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning palus mõista kostjalt välja põhivõlg summas 30612,03 krooni ning viivised summas 29387,97 krooni ja kohtukulud summas 45955 krooni. Hageja viitas hagiavalduses toodud asjaoludele ja palus hagi rahuldada. Ta selgitas, et kostja ei esitanud kirjaliku avalduse lepingu lõpetamisest. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja hagi täies ulatuses viidates sellele, et ta lõpetas suuliselt liisinglepingu 25.08.1997.a. Pärast ta tegi kirjaliku avalduse lepingu lõpetamiseks, mille ta andis Matti Jõele. Ta arvab, et temaga vormistati leping ja leping lõpetamine peab olema vormistatud ka kahepoolselt. Seega leping on praegu lõpetamata. Sellest võib tuleneda see et seniajani ta peab täitma lepingut. Lepingujärgne vara peaks olema praegu tema käsutada. Aga ta teab, et vara on antud teisele isikule. Ta ei ole seal elanud. Ta lõpetas lepingu ja läks sealt ära. Pärast seda saadeti arveid. Võlgnevus on sellest, et ta ei saanud arveid kätte. Ta lõpetas lepingu aga hageja jätkas talle arvete saatmist. Kuna tal olid makseraskused, otsustas ta lepingu lõpetada. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Matti Jõe, kes töötas Viru Vara Liisungu ja Kinnisvara AS juhatuse esimehena selle loomisest kuni tagasikutsumiseni. Tema väitel ei mäleta ta, et oleks kostjaga kohtunud. Vastavalt oma tööülesannetele kirjutas tema liisingulepinguid alla, kuid lepinguid tegid valmis AS-i töötajad. Kui isik soovis lepingu lõpetada, siis avaldusi võttis vastu kas sekretär või projekti juht, kes selle lepinguga tegeles. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja põhjendused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kulub rahuldamisele.
TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 01.05.1996 lepingu tingimuste ning võlgnevuse summat kostja ei vaidlusta. Vaidlus puudutab kuupäeva, millal oli leping lõpetatud. Hageja väidab, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt 01.05.1996 lepingust tulenevat rendimaksete tasumise kohustust. Kostja jättis arveid ajavahemiku 1997 september kuni 1998 juuli eest summas 30612 krooni ja 3 senti tasumata. Lähtudes lepingu punktist 6.2.1 lõpetas hageja kostjaga lepingu 31. juulil 1998. a. Kostja väitab, et leping lõpetati suuliselt tema soovil 25.08.1998.a. Kohus tuvastas, et 01.05.1996 sõlmisid hageja rendileandjana ja kostja rentnikuna kasutusliisinglepingu nr. 96-65. 01.05.1996 lepingu punkti 1.1. alusel andis hageja kostjale rendile Jõgevamaal, Põltsamaa vallas, Kamari külas asuvad Kihusaare talu elamu, saungaraaži, laut-keldri ning traktori-puukuuri. 01.05.1996 lepingu punkti 2.3. järgi pidi kostja tasuma hagejale renti vastavalt maksegraafikule. Lepingu punkti 2.9. kohaselt pidi kostja rendimaksete mitteõigeaegsel tasumisel maksma hagejale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Lepingu punkti 6.1.1 kohaselt leping lõpeb võlgnevuse ja muude võlasummade (lepptrahv) täieliku ja tingimusteta tasumisega rendileandjale ning väljaostusumma tasumisega ja vara üleandmisega rentniku omandusse. Lepingu punkti 6.2.1 kohaselt oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada, kui rentnik jätab kahel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult tasumata või ei tasu õigeaegselt lepingu makseid. Leping oli kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Vastavalt VÕSRS §-le 2 kohaldatakse asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna leping hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ja lõpetatud enne 01.07.2002, siis kohus kohaldab ENSV TsK sätted. Vastavalt TsK § 173 Ig-le 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK §-i 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. Seega lepingu võivad pooled lõpetada ainult kirjalikus vormis. Kostja ei või lepingut lõpetada ühepoolsest suulises vormis. 31.juuli 1998 kirjaga teatas hageja kostjale, et hageja raamatupidamise andmetel on 27.06.1998.a. seisuga võlgu summas 32132,03 krooni, juhindudes sõlmitud liisingulepingu nr 96-65 punktist 6.2.1, otsustas hageja lõpetada liisingulepingu ennetähtaegselt rendileandja algatusel koos lepingust tulenevate tagajärgedega alates lepingus sätestatud etteteatamistähtaja möödumisest. Kohus leiab, et 01.05.1996 kasutusliisingleping nr. 96-65 on lõpetatud 31.07.1998.a. ennetähtaegselt lepingu punkti 6.2.1 alusel, et kostja (rentnik) jättis kahel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult tasumata. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale sellega tekitatud kahju summas 30612,03 krooni ja viivis summas 29387,97 krooni. Hageja nõue on põhjendatud.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 45955 krooni väljamõistmist. TsMS § 47 lg1 p1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Vastavalt TsMS § 47 lg 2 tasutakse hinnaga hagilt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Selle hagi hinnaks oli 30612,03 krooni. RLvS § 37 lg1 järgi on riigilõiv kõnealuses nõudes 4000 krooni. Vastavalt TsMS § 60 lg- le 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 kohus mõistab poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus rahuldas hagi summas 60000 krooni. 5% moodustab 3000 krooni õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud summas 4000 krooni (riigilõiv) ning 3000 (õigusabi) olid vajalikud ja põhjendatud Seega kuuluvad kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt väljamõistmisele kohtukulud summas 7000 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕSRS § 2, ENSV TsK § 173, § 174, § 231, TsMS § 434, 436, 438, 439, 441, 442, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS § 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1, TsÜS § 77.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.