Viru Maakohus, Narva kohtumaja
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2007.a. kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-04-1971 (kuni 01.01.2006 nr 2-1461/04)
Tsiviilasi
N L hagi G Z vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N L Hageja lepinguline esindaja I B Kostja G Z Kostja nõustaja O N
Kohtuistungi toimumise aeg
14. detsember 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja N L Hageja esindaja I B Kostja G Z Kostja nõustaja O N
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kohtule 24.12.2004.a. esitatud hagiavalduse (tl 1-4) ja vande all antud seletuse (tl 282) kohaselt 17.02.2004.a. umbes kell 8.15 aiandusühistus Rjabinka hageja aiamaja juures nr 104
esimesel tänaval ründas hagejat kaukaasia lambakoer Grey, kelle omanik on kõrvalmajas nr 102 elav G Z. Hagejat rünnanud koer oli ilma rihma ja suukorvita, kostjat kõrval ei olnud. Koer lõi hageja jalust maha, hammustas mõlemat kätt, millega hageja nägu varjas ning hammustas hagejat paremast rinnast. Pärast seda kui hagejal õnnestus juhuslikult kepp kätte saada ja koera lüüa, jooksis ta hageja juurest eemale, joostes sisse krundi nr 102 aiaväravast, kus elab kostja. Hageja appikarjetele ükski naabritest ei reageerinud. Kohe pärast trauma saamist sõitis hageja liinibussiga Narva traumapunkti, kus talle anti esmaabi. Narva Linnavolikogu poolt 19.06.2003.a. kinnitatud Koerte ja kasside pidamise korra nr 34/18 punkti 3.2 rikkumise tulemusena kostja poolt, mis väljendus selles, et koer, kelle omanikuks on kostja, oli suvila juures oleval territooriumil, mis ei olnud piiratud selliselt, et loom ei oleks saanud omavoliliselt territooriumilt väljuda ning inimesi rünnata, tekitati hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Koera Grey rünnaku tulemusena tekitati kahju hageja tervisele- hammustushaavad mõlemal õlavarrel, õunasuurune hematoom parema piimanäärme piirkonnas. Varaline kahju väljendub täiendavates kulutustes, mida hageja kandis seoses tervisekahjustusega ning sellega seotud raviga ning samuti kulutustes seoses vajaduste suurenemisega. Mittevaraline kahju väljendub füüsilises valus, ehmatuse ja hirmu seisundis (mis ei ole kuni käesoleva ajani kadunud). See et koer hammustas hageja paremat piimanääret, kutsub hagejas pidevalt esile hirmu, et tal võib tekkida rinnavähk. Hageja on sunnitud olema pidevalt arstide- spetsialistide jälgimise all. Käesoleva ajani jälitavad hagejat iga kord, kui ta oma suvilasse sõidab, hirm ning mõtted sellest, et jälle jookseb naaberkrundilt välja koer ning ründab hagejat. Silmade ees on kaukaasia lambakoera paljastatud hambad. Hageja oli pikka aega ravil traumatoloogi, neuroloogi, psühhiaatri, günekoloogi juures; käis uuringutel mammaloogi juures Tartus, samuti kompuutertomograafias. Hagejal tekkis neuroloogiline haigus asteenilis- neurootiline sündroom, mille tulemuseks on peavalud, depressioon, unetus. Hageja tervisliku seisundi paranemist märkasid arstid alles üheksa kuud pärast intensiivse ambulatoorse ravikuuri läbimist. Kostja näitab üles ükskõiksust juhtunu tagajärgede suhtes, võttes positsiooni, et kostja koer ei olnud osaline hagejale kehavigastuste tekitamises. Pärast hagejaga juhtunut võttis kostja kasutusele meetmed oma suvila piirdeaia parandamiseks. 26.02.2004.a. alustati ning 03.06.2004.a. lõpetati Narva politseis kohtuväline menetlus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi ettenähtud väärteo osas selles suhtes, et kostja rikkus koerte ja kasside pidamise korra punkti 3.2. Kostjat karistati rahatrahviga. Väärteomenetluse käigus leidis kinnitust fakt, et koer tekitas hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Varalist kahju tekitas kostja hagejale 2757,80 krooni. Mittevaralist kahju hindab hageja 15 000 kroonile. Hageja palub VÕS § 100, 1043 alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 2752,80 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 krooni ja hageja kantud kohtukulud.
Kostja oma 30.03.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 61)ja vande all antud seletuses (tl 284)hagi ei tunnista. Hageja laimab kostjat. Kostjal on koer, kuid hageja nimetatud ajal oli koer jooksuaias kinni ning kedagi hammustada ei saanud. Hageja esitas avalduse politseile, et vist kostja koer hammustas teda. Selle kohta koostati 30.04.2004.a. protokoll ning 03.06.2004.a. määrati kostjale rahatrahv. Kostja vaidlustas antud otsuse ning Narva Linnakohus oma 11.03.2005.a. otsusega tühistas otsuse kostjale trahvi määramise
kohta ning lõpetas menetluse. Narva Linnakohus tutvus kõikide kaebuse esitaja tõenditega ja jõudis arvamusele, et kohtuvälise menetleja, Narva Politseiosakonna, otsus tuleb täies ulatuses tühistada, kuna ei ole tuvastatud küllaldasi tõendeid väärteo toimepanemise kohta ja G Z süü kohta vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1. Kostja palub jätta kostja kantud kohtukulud hageja kanda, kuna hagi on esitatud pahatahtlikult.
Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kantud kohtukulud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja välja mõista hagejalt kostja kantud kohtukulud.
Hageja väited, et ta sai 17.veebruari 2004.a. hommikul kehavigastused koera hammustuse tagajärjel on tõendatud lisaks hageja vande all antud seletusele hageja tervisekaardi (tl 15-20, tõlge tl 21) koopiaga, millest nähtub et hageja pöördus 17.02.2004.a. traumatoloog V T poole kaevates valu parema õlavööndi ja parema rinnanäärme piirkonnas. Avastatud: parema õlavööndi piirkonnas mittesügavad hammustushaavad, ümberringi hematoomid; parema rinnanäärme piirkonnas tihe, valulik õunasuurune hematoom, selle kohal hammustuse jäljed. Tunnistaja V T ütlustega (tl 279-280), et patsiendi N L haavad olid koera hammustusest. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejale tekitas kahju kostja koer. Hageja väidab et teda hammustas koer Grei, kelle omanik on kostja. Kostja sõnul võis hagejat koer hammustada, kui see ei olnud kostja koer. Hageja väitel rikkus kostja Narva Linnavolikogu 19.06.2003.a. määrusega kinnitatud Koerte ja kasside pidamise eeskirja (tl 138-141) p 3.2. mis väljendus selles et koer, kelle omanikuks on kostja, oli suvila juures oleval territooriumil, mis ei olnud piiratud selliselt , et loom ei oleks saanud omavoliliselt territooriumilt väljuda ning inimesi rünnata. Aiandusühistu Rjabinka territoorium on Narva linna haldusterritoorium ja sellele laieneb nimetatud eeskiri (tl 137). Väärteoasja nr 4-81/04 materjalidega on tõendatud, et N L 25.02.2004.a. avalduse alusel alustati 26.02.2004.a. väärteomenetlust nr 2330,04,001026 G Z suhtes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 2 kvalifitseeritava teo tunnustel. Asja materjalidest nähtub, et 17.02.2004.a. kell 8.15 Ida- Virumaal, Narvas, aiandusühistus Rjabinka G Z, olles aasia lambakoera nimega Grei omanik, lasi koera ketist lahti ja koer hammustas suvilanaabrit N L, tekitas materiaalse ja moraalse kahju, rikkus 09.01.2001.a. Loomaseadust ja Narva Volikogu 19.03.2003.a. määrust koerte pidamise kohta. Narva politseiosakonna vanemkonstaabli V B otsusega väärteoasjas oli G Z tunnistatud süüdi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66-3 lg 2 järgi ja karistatud rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o. 180 krooni. 11.06.2004.a. esitas G Z kohtusse kaebuse 03.06.2004.a. otsusele. Kaebuse kohaselt rikuti protokolli koostamisel ja otsuse tegemisel menetlusnorme. Narva Linnakohtu 11.03.2005.a. kohtuotsusega tühistati Narva politseiosakonna ametiisiku 03.06.2004.a. otsus G Z süüditunnistamises ja temale trahvi 3 trahviühiku, s.o. summas 180 krooni, määramises ja asja menetlus lõpetati. Kohtuotsuse kohaselt jõudis kohus arvamusele, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb täies ulatuses tühistada, kuna ei ole tuvastatud küllaldasi tõendeid väärteo toimepanemise kohta G Z süü kohta vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1. Kohtuotsuse kohaselt kohtuistungil on usutavalt tuvastatud, et Ž koer oli 17. veebruaril 2004.a. kell 8.15 ketis ja metallist võrguga jooksuaias. Kohtuotsuse kohaselt väärteoprotokolli koostamisel ja otsuse tegemisel on ametiisiku poolt rikutud menetlusnorme, mis takistavad otsuse jõusse jätmist. Kohtuotsus väärteoasjas jõustus 19.03.2005.a.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS §-le 1060 vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Tulenevalt VÕS 53 peatüki teises jaos sätestatust on looma näol tegemist suurema ohu allikaga ning kooskõlas VÕS § 1056 lg- ga 1 vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt vastutab loomapidaja üldreeglina looma tekitatud kahju eest sõltumata süü olemasolust. Antud tsiviilasjas on vaja tuvastada kas hagejat hammustas kostja koer. Väärteoasjas kogutud tõendeid ja väärteoasjas tehtud kohtuotsust saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks. Seega tuleb kohtul hinnata väärteomenetluses kostja kohta tehtud kohtuotsust koos muude tõenditega. Narva Linnakohtu 11.03.2005.a. kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-81/04 Narva politseiosakonna ametiisiku 03.06.2004.a. otsus G Z süüditunnistamises ja temale rahatrahvi summas 180 krooni määramises tühistati ja lõpetati asjas menetlus. Nimetatud kohtuotsusest tulenevalt ei ole tuvastatud küllaldasi tõendeid väärteo toimepanemise kohta ja G Z süü kohta vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1; kohtuistungil on usutavalt tuvastatud, et Ž koer oli 17. veebruaril 2004.a. kell 8.15 ketis ja metallist võrguga jooksuaias (tl 63-64). Ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest ei saa teha teistsuguseid järeldusi. Tunnistaja traumatoloog V T ütlustel (tl 279-280) kirjutas ta anamneesi hageja sõnade järgi, et hagejat hammustas naabri koer. Tunnistaja sõnul ei kuulu tema funktsioonide hulka koera omaniku kindlakstegemine, tema ülesandeks on inimesi ravida. Tunnistaja V T ütlustel (tl 202-204) viibis ta kostja juures 17.02.2004.a. kella 8.08.-08.25-ni. Koer oli oma jooksuaias. Aiandusühistu Rjabinka žurnaali (žurnaali lk 52) tegi kande tunnistajana ärakuulatud A G, kelle ütlustel (tl 206-208) tegi ta kande aiandusühistu Rjabinka valvežurnaali 26.veebruaril 2004.a. abikaasade L palvel. Kande tegi tunnistaja enda kodus, L kande tegemise juures ei olnud. Tunnistaja kirjutas žurnaali kõik mida L palusid kirjutada. Tunnistaja ütlustel mingit vajadust kirjutada žurnaali 26.02.2004.a. sellest, mis toimus 17.02.2004.a., ei olnud. AÜ Rjabinka žurnaali sissekandes (žurnaali lk 52) on veel kirjas, kus ööbiti ja mida võeti vastuanti üle. Seda ei kirjutatud L palvel. See kirjutati vastavalt valvurite instruktsioonile. Tunnistaja N M ütlustel (tl 210-211) tulid L tema juurde ja ütlesid et koer hammustas Ljutovat. Tunnistaja küsimusele kus koer hammustas ütles N l et on nende maja, siis teine maja, siis on auk, kuhu prügi pannakse. Tunnistaja küsimusele kelle koer hammustas vastas L et võõras koer, musta värvi koer. Tunnistaja küsimusele kuidas võõras koer L hammustas kui L enda koer oli tema kõrval vastas L et tema koer seisis tema selja taga. Pärast L ütles et võibolla oli see Ž koer. Ž koer on jooksuaia sees, piirdest edasi ta ei lähe. Teine aed on suletud väravaga. Kett ei ole pikk selleks et üle aia hüpata. Tunnistaja P S ütlustel (tl 213-214) on kostja koer jooksuaias ketis. Tunnistaja arvates ei ole koeral võimalust välja pääseda, kuna seal on kolm piiret: 2 aeda ja jooksuaed. Valves olles nägi tunnistaja võõraid koeri. Tunnistaja teab kuulduste järgi et need koerad läksid inimestele
kallale. L küsis bussipeatuses, kellel on must koer. Tunnistaja ütlustel ütles T talle, et teda hammustas kostja koer. Tunnistaja A R ütlused (tl 216-217) langevad kokku tunnistaja V F ütlustega, et koer oli jooksuaias ketis. Tunnistaja Viktor Pavlovi ütlustel (tl 249) ta ei tea et Ž koer oleks kedagi hammustanud. Tunnistaja on kuulnud, et T on hammustatud, aga tunnistaja nägi, et T läks mööda, koer oli aia taga ja isegi ei hakanud haukuma. Ž koer ei ole agressiivne. Kui minna koera juurde aedikusse, siis koer võib-olla hammustab. Tunnistaja A T ütlused (tl 251) et teda 23.02.2004.a. aiandusühistus Rjabinka valveringkäigu ajal hammustas Ž koer ei tõenda et kostja koer hammustas 17.02.2004.a. hagejat. Tunnistaja A T ütlustel kohtas ta haigla vastuvõtus N L. L ütles tunnistajale et oli mingi koer kirjut või musta värvi. 23.02.2004.a. kande žurnaali kirjutas ta ise, keegi ei dikteerinud ega palunud kirjutada. Tunnistaja G L ütlustel (tl 254-255) sõitis ta 17.02.2004.a. hommikul Narva ja tuli tagasi kella 14.45-se bussiga. Värava juures oli veri. Abikaasa tuli nuttes vastu ja rääkis et teda hammustas naabri Ž kaukaasia lambakoer. Tunnistaja G L ütlustel ja hageja enda ütlustel helistas hageja 17.02.2004.a.kell 15.30 konstaabel B. Väärteoasja materjalide kohaselt esitas N L politseile avalduse 25.02.2004.a. Helistamine 17.02.2004.a. konstaabel B kohtus tõendamist ei leidnud. Hageja sõnul ründas ja hammustas kostja koer ka V P. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu otsusega 09.06.1997.a. jäeti V P hagi G Z vastu materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohus ei tuvastanud et G Z oleks rikkunud koera pidamise eeskirju. Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 15.09.1997.a. (tl 102-103) jäeti Narva Linnakohtu 09.06.1997.a. kohtuotsus muutmata. Arvestades kõiki asjas esitatud tõendeid, uurides ja hinnates neid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud hageja väide, et 17.02.2004.a. kell 8.15 hammustas teda kostja koer. Hageja on esitanud kostja vastu hagi varalise kahju 2752,80 krooni ja mittevaralise kahju 15 000 krooni väljamõistmiseks. Hagejale tekitatud varaline kahju väljendub ravimisega seotud kuludes, mittevaraline kahju füüsilises ja hingelises valus, samuti hageja kannatustes (tl 22-54). Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja tekitas hagejale kahju, siis leiab kohus, et N L hagi G Z vastu varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne 01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
TsMS § 61 lg 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulude katteks 887,89 krooni (5% hagihinnast) ja TsMS § 60 lg 1 alusel tunnistajatasu 807 krooni. TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel Narva Linnakohtu 10.02.2005.a. kohtumäärusega vabastatud, riigituludesse summas 1050 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.