nr 2-16-11121 Sakala Teed OÜ hagi Urmas Einroosi vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetleja
kohtunik Kadi Aavik
Asja lahendamine
kohtuistung 2. mai 2017
Hageja
Sakala Teed OÜ (registrikood 10899591, aadress Riia mnt 1, Viljandi 71011) vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo RS MERCATORIA; e-post [email protected])
Hageja esindaja Kostja
22. mai 2017
Urmas Einroos (isikukood xxx, aadress xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 22.06.2016 poolt tsiviilasjas nr 2-16-9643 tehtud hagi tagamise määrus.
4.Saata otsus menetlusosalistele ja nende esindajatele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja on 20.07.2016 esitanud hagiavalduse Urmas Einroosi vastu (tl 1-4), milles palub kohtul keelata Urmas Einroosil tähtajatult Sakala Teed OÜ-le kuuluva kinnisasja xxx (registriosa nr-ga xxx) ükskõik mil viisil kasutamine. Hageja on 27.12.2016 oma nõuet täpsustanud, nõudes, et kohus keelaks kostjal kinnisasja xxx(registriosa nr-ga xxx) ükskõik mil viisil kasutamine, välja arvatud kinnistu juurdepääsutee osa kasutamine juurdepääsuna viisil, mis vastab kinnistu kasutamisele elamumaana ja juurdepääsutee tehnoseisundile. Kinnisasja hagejale kuuluvuse osas on tõendina esitatud kinnistusraamatu väljavõte (tl 5)
2.Hagiavalduse põhjendustes toob hageja välja, et kostja on järjepidevalt soovinud korraldada hageja kinnistul avalikke üritusi. Esimest korda soovis kostja kasutada hagejale kuuluvat kinnistut 02. veebruari 2013. a „perepäeva“ korraldamiseks. Hageja tema kinnistul nimetatud kuupäeval ürituse korraldamiseks luba ei andnud (eelkõige sauna kasutamiseks) ning teatas kostjale lumekoristuse teenuse hinna. Hageja lubas üksnes tema kinnistult läbi liikuda ning avada tõkkepuu. Kui kostja sai hageja täiendava keelduva vastuse, kus hageja täpsustas kategoorilist keeldu ürituste korraldamiseks, reageeris kostja sellele viha ning solvangutega. Eeltoodust hoolimata kostja perepäeva üritust siiski läbi ei viinud, seega jäi hageja kinnistu kostja tegevusest puutumata. Hageja on tõendina kohtule esitanud 2013.a. e-kirjavahetuse (tl 612) ning 02.02.2013 testürituse kutse (tl 13)
3.Hagejale teadaolevalt eemaldas kostja ilma hageja loata hageja kinnistul asunud tõkkepuu.
4.Kostja saatis 15. juunil 2016. a hagejale SMS-lühisõnumi, milles küsis luba hageja kinnistul jaanipäevaürituse läbiviimiseks ning kutsus hageja juhatuse liikme perega jaanipäeva üritusele
23.juunil 2016. Kostja soovis kasutada hageja kinnistul asuvat lõkkeplatsi. Hageja vastas 15. juunil 2016. a nimetatud päringule eitavalt ning välistas jätkuvalt tema kinnistul ürituste korraldamise. Kostja reageeris hageja keelduvale vastusele kriitikaga ning solvangutega. Kuivõrd kostja oli saatnud hagejale ka varasemalt sarnaseid päringuid, kuid pärast keelduva vastuse saamist enda kavatsusi ellu viima ei asunud, ei pidanud hageja kostja soovi tõsiseltvõetavaks. Hageja on tõendina kohtule esitanud sms-id 2016.a jaanipäevaürituse korraldamise kohta (tl 14-16).
5.Hagiavalduses on samuti märgitud, et tunnistaja A.M. märkas 20. juunil 2016. a õhtupoolikul, et kostja niitis hagejale kuuluval kinnistul ilma hageja teadmiseta ja nõusolekuta heina. Jutuajamise käigus avaldas kostja tunnistajale, et valmistab ette üritust ning kavatseb igal juhul enda jaanipäeva ürituse läbi viia. Muuhulgas avaldas kostja, et ta teab hageja keeldumisest, kuid korraldab sellegipoolest selle ürituse. Tunnistaja teatas sellest hagejale. Hageja taotles nimetatud asjaolude tõendamiseks tunnistaja A. M. ärakuulamist kohtuistungil.
6.Hageja avastas 27. juunil 2016. a, et tema kinnisasja on kasutanud kolmandad isikud. Kinnisasjal vedeles prügi, samuti olid kinnisasjal kolmandatele isikutele kuuluvad esemed. Hagejal pole eeltoodust tulenevalt jätkuvalt võimalik asuda muule seisukohale, kui et kostja ei pea hageja keeldumist millekski ning kasutab hageja omandit kasutama enda suva kohaselt.
7.Kuna hageja ei soovi, et kostja tema kinnistut kasutaks, nõuab hageja kostjalt nimetatud tegevusest hoidumist, tuginedes primaarselt AÕS § 89 teisele lausele ning alternatiivselt VÕS § 1055 lg-le 1 nõudes kostjalt tähtajatult ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta hageja kinnistu kasutamisest hoidumist. Hageja leiab, et täidetud on nii AÕS § 89 teise lause kui ka VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise materiaalõiguslikud eeldused. Hageja viitab, et hageja maatükk
on arusaadavalt tähistatud ning kostjale on teada hageja kinnistu piiri kulgemine. Viidates 01.08.2014 jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusele (KeÜS) märgib hageja, et tema kinnisasja puhul on tegemist õuemaaga, mille puhul kinnisasja omaniku nõusoleku eeldus tähistamata kinnisasjal viibimiseks (mis hageja hinnangul on kostja puhul nagunii välistatud, kuna isik oli teadlik omaniku keelust) ei kehti.
8.Hageja nõue on suunatud abstraktselt omandiõiguse rikkumise kaasa tuua ähvardavast teost hoidumisele. Seega viitab hageja, et hoidumisnõude esitamisel ei tule nimetada konkreetset tegu või tegevusetust, millest potentsiaalne rikkuja peaks hoiduma, vaid piisab nõudest hoiduda abstraktsest tegevusest, mis võib kaasa tuua teatud liiki omandiõiguse rikkumise.
9.Hageja leiab, et kostja puhul on tegemist ettearvamatu ja vägivaldse isikuga, mille tõttu ei ole hageja veendunud tema kinnisasja puutumata jätmises (tl 34). Hageja hinnangul ei pea kostja paljuks kahjustada teiste isikute õiguspositsioone juhul, kui ta seda ise subjektiivselt põhjendatuks peab. Nimetatud asjaolud tõendavad hageja hinnangul hagile lisatud väljavõtted Delfi artiklitest (tl 17-21). Hageja vajab kaitset kostja ettearvamatute tegude eest.
10.Viimases menetlusdokumendis (tl 58) toob hageja välja, et kuna kostjale peab jääma mõistlik juurdepääsutee võimalus tema kasutuses olevale kinnisasjale on hageja nõus sellega, et kostjal tuleb võimaldada kasutada hagejale kuuluvat kinnistut juurdepääsuteena viisil, mis vastab kinnistute sihtotstarbele ja juurdepääsutee seisundile. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
11.Hagi on 22.06.2016 eeltagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9643 ka tagatud, keelates kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni Urmas Einroosil nimetatud kinnisasjal mistahes tegevused, sh avalike või eraürituste korraldamine.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja on hagiavaldusele vastu vaielnud, leides, et asi tuleb jätta läbi vaatamata või menetlus tsiviilasjas lõpetada.
13.Kostja märgib oma vastustes (tl 52-53, 63-65), et tal on õigus kasutada kinnisasju registriosa nr-tega xxx ja xxx, mille vahele jääb hagejale kuuluv vaidlusalune kinnisasi. Hageja omab kinnisasjal ka ainsat sissepääsuteed nii kostja kasutuses olevale esimesele kui teisele kinnisasjale. Kostja on tõendina esitanud väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist kinnisasjade paiknemise kohta (tl 54, 66)
14.Kostja märgib, et erinevatel aegadel on kostja ja hageja seadusliku esindaja T. L.vahel toimunud erinevaid läbirääkimisi, kus kostja esitas ka soovi täna hagejale kuuluv maatükk tagasi osta või vahetada mõne teise maatükki vastu, et taastada terviktükina oma esivanemate talu koos järvega. Hageja pole viimased kümmekond aastat oma kinnistul kasutamisotstarvet leidnud – talviti on sissesõiduteedel lumi lükkamata ja suviti krundil hein niitmata. Kostja märgib, et võib oma kinnistuid kasutada ja neid hooldada. Kostja märgib, et hageja on kostja hinnangul oma kinnistul seadusevastaselt maha raidunud tamme.
15.Tagantjärgi ei oska kostja 2013.a. kirjavahetuse õigsust ma kommenteerida, sest mingit üritust hageja kinnistul ei toimunud, mida kinnitab ka hageja ja selles osas etteheide puudub. Samuti ei ole kostjal kahjuks need e-mailid säilinud. Kostja leiab, et vastavad tõendid tuleb toimikust eemaldada.
16.Samuti puudub kostjal teadmine tõkkepuu eemaldamisest. Tegemist on hagejapoolse laimuga. Nimetatu on tõendamata, sh on märkimata, millal vastav sündmus toimus.
17.Kostja tunnistab, et tal oli plaan korraldada 2016.a. jaanipäeva üritus oma kasutuses oleval xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) kahel kinnistul. Seega tegi ta oma kinnistutel ettevalmistustöid enne üritust kuni 20. juuni 2016.a. õhtuni. Siis aga tegi kostja otsuse, et seda jaanipäevaüritust xxx juures kostja kinnistutel läbi ei viida. Seetõttu kinnitab kostja, et perioodil 21-28. juuni 2016.a. kostja ei enda Xxx kahel kinnistul ega ka ammugi mitte hageja kinnistul mingit üritust läbi ei viinud. Kostja hinnangul ei ole ta kuritegelik ega ettearvamatu ning tema küllakutse ja loa küsimine ei ole kuritegelik. Kostja viitab, et hageja lõkkeplatsis on oksarisu põletamata juba 6-7 aastat ning ümber selle kasvavad 5-aastased pajud. Lähiaastatel ei ole ei jaanipäeval ega muudel üritustel hageja krundil lõket tehtud. Mingit omavolilist hageja kinnisasja kasutamist 2016.a jaanipäeval ei toimunud.
18.Kostja toob välja, et hageja kinnisasja läbivad erinevad rahvarikkad spordiüritused, samuti käivad xxx järvel kalamehed nii suvel kui talvel ning hagejale kuuluvad kinnistut ületavad ka seenelised, marjulised, matkajad jne. Kostja andmetel ei ole viimased 10-20 aastat hageja kinnistu õuealal toimunud mingit märgatavat liikumist ega majandustegevust, õuemaast on saanud heinamaa.
19.Kostja leiab, et tõendite hulgast tuleb samuti eemaldada 2013.a. e-kirjavahetus, kuna kostja andmetel ei ole nende kirjade õigsus identifitseeritav ei e-maili aadresside ega sisu osas. Samuti on kostjale arusaamatu meediaväljaande Delfi artiklite esitamine tõendusmaterjalina.
20.Kostja märgib, et ei ole hageja kinnisasjale tekitanud mitte mingit kahju. Kostja on alati püüdnud asju kokku leppida. Samuti nägi kostja hagis esimest korda, et hageja on muutnud 10.05.2014.a. oma kinnistu kasutusotstarvet üldkasutatava maa osas 100% elamumaaks. Kostja loodab, et hagi eesmärk ei ole takistada kostjale ligipääsu kinnisasjale registriosa nr-ga xxx kahele eraldi seisvale katastritunnusega kinnistule.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi 29.08.2016 menetlusse võtnud. Kohus on lisaks kirjalike tõendite uurimisele üle kuulanud 02.05.2017 kohtuistungil hageja taotletud tunnistaja A.M. i (hageja töötaja) (tl 76-77). Pärast toimunud kohtuistungit on kohus leidnud, et asjas on võimalik teha lõplik lahend.
22.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt.
23.Esmalt märgib kohus, et vastavalt TsMS § 4 lg-le 2 määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata (TsMS § 370 lg 2). Hageja on esitanud kohtule samadele faktilistele asjaoludele tuginendes nii asjaõigusliku kui deliktiõigusliku negatoornõude, tuginedes vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 89 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg-le 1. Vastavatele sätetele alternatiivse tuginemise võimalust on jaatanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 03.06.2010 lahendi nr 3-2-1-48-10 p-s 20.
24.AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause järgi võib olukorras, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Sätted on oma sisult kattuvad, kuid AÕS §-i 89 kohaldatakse üksnes omandiõiguse rikkumise korral, VÕS §-i 1055 mis tahes deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve, sh omandiõiguse, kestva rikkumise korral. Esmalt analüüsib kohus AÕS § 89 kohaldatavust hageja nõude alusena.
25.Vaidlust ei ole, et kinnisasi registriosa nr-ga xxx (aadress xxx, sihtotstarve: elamumaa 100%) on hageja ainuomandis (tl 5, kinnistusraamatu väljavõte), seega on hagejal kinnisasja omanikuna õigus oma omandi kaitsele.
26.Hageja on oma hoidumisnõudes tuginenud asjaolule, et kostja on erinevatel aegadel esitanud hageja seaduslikule esindajale T. L. taotlusi erinevatel eesmärkidel hageja kinnisasja kasutamiseks. Tõenditena on kohtule esitatud hageja ning kostja seadusliku esindaja vahelised e-kirjad ning väljavõte sms-idest (tl 6-11, 14-16) ja Xxx 02.02.2013 ürituse reklaamleht (tl 13). Kostja on vastu vaielnud e-kirjade ning sms-ide vastuvõtmisele tõenditena, märkides, et need võivad olla fabritseeritud. Samas ei ole kostja eitanud enda ning hageja juhatuse liikme vaheliste läbirääkimiste pidamist. Kostja väited e-kirjade ja sms-ide fabritseerituse kohta on kohtu hinnangul põhjendamata ja paljasõnaline. Kostja ei ole kohtuistungil ka välja toonud, millises osas väidetav fabritseerimine on toimunud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Mh on tõendiks TsMS § 229 lg 2 aluseks dokumentaalsed tõendid, milleks TsMS § 272 lg 1 järgi on ka igasugune kirjalikult, pildistamisega või mis tahes salvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on kohtuistungil võimalik esitada. TsMS § 277 lg 1 võimaldab dokumendi ehtsuse kahtluse alla seada, kuid selleks peab ka põhistama dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt saab võltsitust muuhulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Kostja kui üks sms- ja e-kirjavahelise suhtluse osapool ei ole kohtule esitanud võrdlemiseks andmeid, millele tuginevad tema vastuväited e-kirjade ja sms-ide võltsituse kohta. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud eelnimetatud tõendid sisult usaldusväärsed ja haakuvad osaliselt ka kostja enda poolt kohtuistungil väljendatuga (nt probleemid juurdepääsuteega, tamme mahavõtmine), mistõttu hindab kohus nendes sisalduvaid avaldusi hageja nõude kontekstis.
27.Hoidumisnõude (negatoornõude) sisuks on AÕS § 89 teise lause mõtte kohaselt ähvardavast tulevasest omandiõiguse rikkumisest hoidumine. Seega on üheks tõendamisesemeks ähvardava tulevase rikkumise oht. Nõude sisuks on potentsiaalse rikkuja kohustamine omandiõiguse rikkumise kaasa tuua võivast teost või tegevusetusest hoiduma. Samas leiab kohus, et AÕS § 89 teise lause esimene pool („Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist“) seab abstraktse hoidumisnõude eeldusena veel tingimuseks, et nõudele peaks olema eelnenud varasem omandiõiguse rikkumine. Vastavat on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 17.10.2012 lahendi nr 3-2-1-104-12 p-s 10, märkides AÕS §-i 89 tõlgendades, et omaniku rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks esmalt asjaolu, et kostja rikub hageja omandiõigust (I), ning teiseks see, et hagejal ei ole kohustust rikkumist taluda (II).
Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub kolmanda eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (III). Seega ei nõustu kohus hageja tõlgendusega, mille kohaselt peab nõude eeldusena eksisteerima üksnes esmakordse omandiõiguse rikkumise oht.
28.Urmas Einroosi poolt 21.01.2013 (e-post: xxx) kell 09:20 T. L. saadetud e-kirjast (tl 10-11) nähtub muuhulgas U. Einroosi kutse 1-3. veebruar 2013 toimuvale testüritusele, millele on manusena lisatud ka reklaamleht (tl 13). T. L. on saatnud vastuskirja (e-mail: xxx) U. Einroosile 21.01.2013 kell 18:14 (tl 9 all - 10), milles avaldab, et ei rendi sauna selle halva seisundi tõttu võõrastele, kuid märgib, et platsi kasutamiseks tuleb värav näpitsatega lahti teha. Sellele järgnevas e-kirjas 21.01.2013 kell 19:03 (tl 8 all - 9) avaldab U. Einroos (e-post: xxx) T. L. soovi korraldada xxx järvel ja selle ümbruskonnas perepäev, sh kasutada T. L. maid ning tasu eest ka sauna. T. L. (xxx) vastab U. Einroosile 25.01.2013, et keelab lõplikult ja tähtajatult Sakala Teed OÜ kuuluvatel kinnistutel igasuguste ürituste korraldamise ning kinnistute kasutamise üritusi abistavateks toiminguteks. U. Einroos (xxx) vastab T. L.le mh, et tal on T. L. kirjalik nõusolek poomi avamiseks olemas, üritus ei jää ära, sest see toimub U. Einroosi maal. Samuti küsib kostja e-kirjas, kas võib T. L. („Sinu“) jaanitule kohal puud ära põletada. Sh kasutab kostja viimases e-kirjas järgnevaid avaldusi: „Ma ütlen, et minuga norimine läheb sulle väga kalliks maksma. Seega ära aja mind rohkem närvi“, /„Seega võin pigem mina sinu poomi üldse maha võtta kui soovin,...“/. Eeltoodust nähtub, et pärast esmast nõusolekut platsi kasutada andis 25. jaanuaril 2013 Sakala Teed OÜ esindaja T. L. U. Einroosile selgelt märku, et ei luba talle kuuluvatel kinnistutel üritusi korraldada ning vastav asjaolu pidi kostjale teatavaks saama, sest kostja vastas e-kirjale kohtu hinnangul selgelt ärritunud toonil. Kohtus väitis kostja, et eelnimetatud üritust ei toimunud ning vastupidist ei väitnud ka hageja.
29.Hageja sõnul saatis kostja 15.06.2016 hageja seaduslikule esindajale sõnumi küsimaks luba jaanipäevaürituse läbiviimiseks ning kutse jaanipäevaüritusele xxx. Kohtule tõenditena esitatud sms-väljavõtetest (tl 14-16) ei nähtu sms-ide kuupäev, kuid nende sisu ja saatmise nädalapäev (wed- kolmapäev ingl k) ning kellaaeg. Sealjuures nähtub, et U. Einroos (tel xxx) on edastanud Toomasele sms-i, milles avaldas 13:14 soovi kasutada jaanipäevaürituse raames nende lõkkeplatsi (tl 14), mille peale Toomas L. 16:48 vastas, et ürituste korraldamine ja lõkke tegemine Sakala Teed OÜ kinnistul ei ole lubatud.
30.Tunnistaja A.M. i kohtuistungil antud ütlustega (tl 76-77) on tõendatud, et ta käis 20.06.2016 Sakala Teedele kuuluval Xxx puhkebaasi kinnistul ja nägi seal kinnistul trimmerit, võib-olla kahte. Ka sauna ümber käis ta tiiru ära. Kui ära läks, oli seal kaks inimest. Isikud vestlesid ning tutvustati üksteist. Kõik toimus täiesti viisakas vormis. Kostja rääkis tunnistajale oma seotusest selle sauna ja ümbrusega ning väga huvitavalt fakte. Tunnistaja mäletas, et kostjal oli plaan pidada seal midagi jaanidega seoses ja kutsus ka tunnistajat üritusele. Tunnistaja ütles kostjale, et kostja peaks enne T. L. aru pidama. Kohtus poolte küsimustele vastates ütles tunnistaja, et trimmerid olid hageja kinnisasjal, kuid samas märkis, et kuna tal pole kinnisasja kaarti, ei julge ta seda täpselt väita. Tunnistaja ei mäletanud, kas seal oli ka niidetud. Tunnistaja arvas, et jaanipäevaüritus pidi toimuma hageja kinnistul. Tunnistaja ütles, et otsest niitmist kinnistul ta ei näinud. Seega ei saa kohtu hinnangul tunnistaja A. M. ütluste alusel tõsikindlalt väita, et hageja kinnistul toimus kostja poolne niitmine ning et jaanipäevaüritus toimus ning selleks kasutati just hagejale kuuluvat kinnisasja. Samuti on hageja ka hagiavalduses märkinud, et varasemad kostja avaldused on jäänud kavatsuste tasemele ning hageja ei ole pidanud neid tõsiseltvõetavaks. Seega ei kinnitanud tunnistaja A. M. hagis esitatud väidet, et kostja niitis muru just hagejale kuuluval kinnistul, samuti ei kinnitanud tunnistaja hageja esitatud faktilist asjaolu, et väidetav üritus plaaniti pidada just
hagejale kuuluval kinnisasjal. Kostja ise on oma vastuses märkinud, et 2016.a. jaanipäevaüritust ei toimunud.
31.Samuti ei saa otseselt kostjaga seostada ka hageja väidet, et 27.06.2016 tema kinnisasjal vedeleva prügi on sinna toimetanud kostja. Samuti on tõendamata menetluses esile toodud fakt, et kostja on reaalselt eemaldanud tõkkepuu hageja kinnisasjalt, millisele asjaolule kostja on menetluses vastu vaielnud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, mille kohaselt kasutavad kinnistut ka teised kolmandad isikud, sh läbivad hageja kinnisasja erinevad rahvarikkad spordiüritused, samuti käivad Xxx järvel kalamehed nii suvel kui talvel ning hagejale kuuluvad kinnistut ületavad ka seenelised, marjulised, matkajad jne. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks korduvalt, erinevatel ajahetkedel ja pikema perioodi jooksul esitanud taotlusi erinevatel eesmärkidel hageja kinnistu kasutamiseks. Kohtule esitatust nähtuvad üksnes kaks kinnisasja kasutamisega seonduvat üle kolme aastase vahega esitatud kostja taotlust – jaanuaris 2013 ja juunis 2016 – ning mõlemad olid esitatud samasisulise eesmärgiga, võimaldada kostjal kasutada seoses ürituse korraldamisega hagejale kuuluvat kinnisasja. Mõlemale päringule on hageja seaduslik esindaja vastanud eitavalt ning tuvastamata on, et üritused toimusid.
32.Ka hageja ise on hagis kostja vastuväidet ennetades märkinud, et tal on omanikuna ka talumiskohustus. Vastav asjaolu on sätestatud negatoornõuet välistavana AÕS § 89 kolmandas lauses – kostjale peab jääma mõistlik juurdepääsutee võimalus tema kasutuses olevale kinnisasjale, millele puudub avalikult teelt. Täiendavad talumiskohustused omanikule võivad tekkida ka avalik-õiguslike sätete alusel. Kohus on seisukohal, et ähvardava tulevase rikkumise oht hageja kinnistule kostja poolt on tuvastatud asjaolude valguses AÕS § 89 mõttes tõsikindlalt tõendamata. Samuti on tõendamata nõude eeldusena hageja omandiõiguse rikkumine. Asjaolust, et kostja on esitanud e-kirjades ja sms-des hageja esindaja suunas muuhulgas ründavaid ja isiklikult solvavaid mõtteavaldusi, ei järeldu kohtu hinnangul siiski hageja kui kinnisasjaomaniku omandiõiguse rikkumist ja abstraktset tulevikku suunatud ohtu hageja kui kinnisasjaomaniku õiguste rikkumisele. Tõendatud on üksnes kostja kavatsused hageja ning enda kinnistutel ürituste korraldamiseks, sellesisulised päringud hageja seaduslikule esindajale ning hageja seadusliku esindaja eitavad vastused päringutele. Kohus on seisukohal, et naaberkinnisasja omanikult ürituse korraldamiseks ning kinnisasja kasutuseks korduv nõusoleku küsimine ei ole iseenesest kinnisasja omandiõiguse rikkumine.
33.Kohus analüüsib järgnevalt hageja nõuet, mis tugineb teisele materiaalõiguslikule alusele, VÕS § 1055 lg-le 1. Nagu varasemalt kohtuotsuse p-s 24 välja toodud, kattuvad AÕS § 89 ning VÕS § 1055 lg 1 nõuete eeldused. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses tõendatud faktiliste asjaolude pinnalt võimalik tõsikindlalt järeldada, et kostja oleks tekitanud hageja kinnisasjale kestvat kahju või ähvardanud kahju tekitamisega hageja kinnisasjale. Olukorras, kus ühtegi üritust hagejale kuuluval kinnisasjal ei ole toimunud ning kinnistu kostjapoolne muul viisil kasutamine (v.a juurdepääsuteena enda kasutuses olevat kinnisasjade kasutamiseks) ei ole tõendamist leidnud ning kostja on järginud kohustust võõra asja kasutamiseks omaniku eelneva nõusoleku küsimiseks, puudub kohtu hinnangul kostja õigusvastane käitumine hageja kui kinnisasja omaniku suhtes ning reaalne oht sellise rikkumise realiseerumiseks. Omandiõiguste rikkumist ei saa tuletada ka kostja pealetungivast soovist omandada hageja kinnisasi. Tõendina esitatud väljavõtted Delfi artiklitest (tl 17-21) kostja isiksusomaduste kohta ei oma käesoleva kohtuasja sisust lähtuvalt tähtsust, kuna nendest ei selgu, millist võimalikku kahju võiks kostja hagejale kui kinnisasjaomanikule tulevikus tekitada.
MENETLUSKULUD
34.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude nimekirja ei ole kostja tähtaegselt esitanud.
HAGI TAGAMISE TÜHISTAMINE
35.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab hagi rahuldamata jätmisel kohus hagi tagamise. Tsiviilasjas nr 2-16-9643 on käesoleva kohtumenetlusega seonduvalt hagi Tartu Maakohtu 22.06.2016 määrusega eeltagatud. Eelnimetatud hagi tagamise määrus tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.