Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Määruse aluseks olevad asjaolud 02.03.2006 esitati Viru Maakohtule A N , L L ` i ja I T `i poolt hagi T V ` vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Poolte kaasomandis oli võrdsete mõtteliste osadena Lääne-Virumaal Rakvere vallas Järni külas asuv kinnistu nr.3902131. Hagejad taotlesid hagi esitamisel kaasomandi lõpetamist, andes kinnistu hagejate omandisse ning pannes hagejatele kohustuse välja maksta kostjale tema osa (1⁄4 kinnistust) väärtuses 27 500 krooni. 20.04.2006 esitas kostja T V kohtule vastuhagi nõudega lõpetada kaasomand selle reaalosadeks jagamise teel selliselt,, et eraldada temale 5,16 ha maad uue moodustatava kinnistuna ning pannes kostjatele kohustuse maksta temale välja 1⁄4 osa kostjate maale jääva ehitise – Jahitare väärtusest. 06.10.2006 vastuhagi täpsustamisel taotles T V kaasomandi reaalosadeks jagamist, mille tulemusena moodustuks kaks uut kinnistut suurustega 5,16 ha ja 15,47 ha. 01.11.2006 kaasati kohtumääruse alusel protsessi iseseisvat nõuet mitteomava kolmanda isikuna Eesti Vabariik. Kolmanda isiku kaasamine oli vajalik vaidlusaluse kinnistu reaalosade muutumise korral poolte järelmaksukohustuste ja Eesti Vabariigi kui hüpoteegipidaja õiguste muutumisega. 07.11.2006 on pooled esitanud kohtule kohtuväliselt saavutatud kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks, mille kohaselt hagejad kohustuvad tasuma kostjale (T V ) tema mõttelise osa eest hüvitist summas 65 000 krooni ning hüpoteek kolmanda isiku kasuks summas 100 000 krooni jääb hagejate kanda. Pärast kaasomandi lõpetamist jääb kinnistu hagejate A N , L L ja I T ` kaasomandisse. Poolte teatel oli neil kokkulepitud notari juures aeg vastavate lepingute vormistamiseks. 21.11.2006 andis Lääne-Viru maavanem välja korralduse nr 1285-m, millega anti nõusolek T

V `ile Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegiga koormatud kinnistu 1⁄4 osa kaasomandist võõrandamiseks ja väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja 1⁄4 osa kaasomandist omandavatele A N `le, I T ile ja L L ile. Vastavalt saavutatud kokkuleppele ja maavanema antud nõusolekule on pooled kohtuväliselt 30.11.2006 sõlminud kinnistu mõttelise osa müügilepingu, võla ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (notari reg.nr. 8474). 15.12.2006 esitasid hagejad A N , I T ja L L kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses ülalnimetatud viisil kaasomandi lõpetamise vaidluse kohtuvälise lahendamisega. Hagejad leiavad ka, et sisuliselt oli tegemist poolte vahel kompromissi saavutamisega, mistõttu poolte kantud menetluskulud peaks menetluse lõpetamisel jääma poolte endi kanda. Samas paluvad hagejad tagastada neile hagi esitamisel tasutud riigilõivust - 3000 kroonist 1⁄2 osa nende poolt näidatud arveldusarvele – OÜ Kinnisvaraehitus a/a nr 221028807925 Hansapangas. 20.12.2006 esitas vastuhagis hageja T V kohtule avalduse, milles ta kinnitab, et loobub asjas esitatud vastuhagist, et on nõus hagejate esitatud avaldusega hagist loobumises ja taotlusega asjas menetluse lõpetamiseks, kuna vaidlus on lahendatud kohtuväliselt notari juures kinnistu mõttelise osa müügilepingu, võla ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega ja kinnistamisavalduse vormistamisega. T V kinnitas kirjalikult, et menetluse lõpetamise tagajärjed on talle selgitatud ja on arusaadavad ning ta peab võimalikuks nõuetest loobumise avalduste vastuvõtmist ja menetluse lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Kostja/vastuhagis hageja T V esitas ka taotluse vastuhagist loobumisel tema poolt tasutud riigilõivust - 5250 kroonist - 1⁄2 osa tagastamiseks. Hagejate volitatud esindajad kinnitasid 20.12.2006 kohtule edastatud teates, et hagejad on nõus menetluse lõpetamisega selleks eraldi kohtuistungit pidamata.

Kohtumääruse põhjendid Kohus, vaadanud läbi poolte esitatud avaldused hagist/vastuhagist loobumiseks, leiab, et loobumise avaldused kuuluvad kohtu poolt vastuvõtmisele ja menetlus asjas seoses vastastikustest nõuetest loobumisega ka lõpetamisele. Vastavalt TsMS § 206 lg 1-le on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Menetlus lõpetatakse määrusega (TsMS § 431). TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on asjas lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuna pooled on kohtumenetluse ajal saavutanud vaidlusaluse kinnistu osas kaasomandi lõpetamiseks kohtuvälise kokkuleppe ja selle ka vastavalt seaduslikult vormistanud, siis on põhjendatud kohtu poolt nii hagist kui ka vastuhagist loobumiste avalduste vastuvõtmine. Kohus on selgitanud pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled on ka kinnitanud, et nende kantud kulud jäävad nende endi kanda, s.t. vastaspoolele kohtulude hüvitamise nõudeid ei esitata. Eeltoodud asjaoludel on võimalik poolte nõusolekul nende taotlused lahendada kirjalikus menetluses selleks eraldi kohtuistungit määramata.

Kohus leiab, et poolte taotlused TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatule, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Antud tsiviilasjas on sisuliselt tegemist poolte vahel saavutatud kompromissiga, kus kohtuvälise kokkuleppe saavutamise järel on nii hagejad kui ka vastuhageja oma nõuetest loobunud. Tsiviilasja nr. 2-06-4592 materjalidest nähtub, et hagejate eest on hagi esitamisel tasutud 21.02.2006 arvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072136 OÜ Kinnisvaraehitus (reg.nr. 11130776) poolt a/a-lt nr 221028807925 Hansapangas vastavalt hagile riigilõivu 3000 (kolm tuhat) krooni. Kostja T V on vastuhagi esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 5250 krooni. Kostja poolt riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasjas olevatest hanzaneti väljatrükkidest 19.04.2006 ja 16.05.2006 T V `i arveldusarvelt 1105391095 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072136 riigilõivu tasumine kahes osas (19.04.2006 – 1000 krooni; 16.05.2006 - 4250 krooni). TsMS § 150 lg 3 tulenevalt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Riigilõivu tagastamise taotluste esitamisel on märgitud nii riigilõivu tagastamise alused, samuti on tõendatud asja materjalidest nähtuvalt tagastamisele kuuluva riigilõivu suurus. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3, 428 lg 1 p 3; 429; 431; 432; 433; 661 lg 1 ja 2 nõudeist. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtumäärus jõustus 12. veebruaril 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.