Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17. mail 2017 tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus
Tsiviilasja number
2-16-14343
Kohtuasi Tsiviilasja hind
Xxxxxhagi XxxxxOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 1965 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Xxxxx(isikukood xxxx, xxxx, e-post xxxx) Kostja: XxxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta Xxxxxhagi XxxxxOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata
1.Hagimenetluse kulud jätta Xxxxxkanda
2.Välja mõista Xxxxx300 (kolmsada) eurot XxxxxOÜ kasuks
3.Välja mõista Xxxxxväljamõistetud menetluskuludelt viivis alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras XxxxxOÜ kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Xxxxx(edaspidi hageja) esitas 22.06.2016 Tallinna Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse XxxxxOÜ (edaspidi kostja) vastu töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetamise tühisuse tuvastamiseks, töösuhte TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks lugemiseks, hüvitisena 3 kuu keskmise töötasu 1965 euro väljamõistmiseks ja töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatamata 15 päeva eest hüvitise 327,50 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 23.08.2016 otsusega avalduse osaliselt mõistes hagejale välja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamata aja eest hüvitisena 327,50 eurot ning jättis rahuldamata avalduse töölepingu
ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu väljamõistmiseks. Hageja vaidlustas tähtaegselt 22.09.2016 TVK otsuse paludes vaadata avaldus läbi hagimenetluse korras hagina ja rahuldada avaldus töölepingu ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu väljamõistmiseks. Kostja seaduses ettenähtud tähtaja jooksul töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud. Seega on TVK otsus jõustunud 327,50 euro hüvitise väljamõistmise osas. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 02.12.2013 tööle kuuldeseadmete jootjana XxxxxOÜ-s. Kuu möödudes viidi hageja ''team leader''-i ametikohale ning sellel ametikohal töötas hageja umbes 8 kuud. Peale seda jätkas ta töötamist kuuldeaparaatide jootjana. Raskeid töö alaseid rikkumisi ja praaki pole hageja puhul kunagi täheldatud. Väike protsent praaki tekib iseenesest ja keskmiselt on see 10%. Kahe aasta pärast soovis hageja omal initsiatiivil õppida jootma uut mudelit läbides 2015.a novembris koolituse. 28.04.2016 tegi hageja oma töö ebakorrektselt, selles esines palju vigu ja juhtkond otsustas, et valmistatud toode läheb praaki. Eelnev juhtus seetõttu, et hageja teostas enda jaoks vähe tuttavat tööoperatsiooni (uue kuuldeaparaadi mudeli kokkupanek). Hiljem kõrvaldas ta praaktootes olevad vead.
3.Alates 29.04.2016 kuni 24.05.2016 juhtus hagejal veel viis praagi tootmisjuhtumit umbes 300400 tooteühiku kohta kuu jooksul, mis on vähem kui 2% praaki kogu teostatud töödest. 24.05.2016 vallandati hageja päevapealt, ette teatamata. Põhjuseks (töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 järgi) toodi pidev ja suures ulatuses praagi tootmine, mistõttu firma ei saa jätkata hagejaga edasist töösuhet.
4.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine ei ole põhjendatud tööandja esile toodud põhjenduste ''pidev ja suures ulatuses praagi tootmine'' tõttu, kuna praagi tootmine ei olnud pidev ja ei saa rääkida suurtest ulatustest. Hageja väidab, et tal oli praaki, kuid väga harva ja see oli alla 5% ning, et tema kaastöötajad tegid samuti praaki, vahest rohkemgi kui hageja. Samuti, et firma eeskirjade järgi oli tolereeritud 5-10% praaki teostatud töödest. Peale 90% ulatuses ühekordselt tehtud praaki, mis juhtus aprillis, oli mai kuu jooksul praaki 5 ühikut. Hageja märgib, et vähese praagi tootmine (ca 2%) on inimlik ja et ta joodab rohkem kui 100 ühikut kuus (keskmiselt 400 ühikut) kui tööd on pakkuda. Aprillist saadik on firmas ulatuslikud koondamised, hageja hinnangul on koondatud ca 30% töölistest. Seoses sellega, et praagi kogus mai kuus ei olnud üle lubatud normi, on näha, et 02.05.2016 hoiatus täitis oma eesmärgi ja hagejaga töösuhet katkestada ei olnud põhjust.
5.Hageja palus esitatud hagis tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja välja mõista tööandjalt hüvitisena kolme kuu keskmine töötasu (3x655) 1965 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p3 alusel kehtiv. Hageja töötas XxxxxOÜ-s kuuldeseadmete koostajana ja vastutas ametijuhendi p. 1.2. kohaselt kuuldeseadmete kvaliteetse ja õigeaegse koostamise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja rikkus 28.04.2016 oma peamist töökohustust panna kokku kvaliteetseid kuuldeseadmeid.
90% hageja poolt kokku pandud toodangust oli praak, täpsustatult kahekümnel juhul kahekümnest ei olnud komponent blokki korrektselt paigaldatud (veakood 7) viisteist komponenti kahekümnest olid rikutud (veakood 13).
7.29.04.2016 rikkus hageja teist peamist töökohustust kuuldeseadmeid tähtaegselt kokku panna, lahkudes omavoliliselt tööajal töökohustuste täitmiselt, jättes eelmise päeva praaktoodangu parandamata ning seades sellega tööandja tellimuse õigeaegse valmimise ohtu. Hageja kostjale töölt lahkumise põhjust ei teatanud, hiljem on hageja teatanud, et tal oli vaja arsti külastada.
8.Kvaliteedijuht Xxxxxkäis hagejaga 02.05.2016 läbi tema kvaliteedistatistika koos vigade kirjeldusega ning juhtis tähelepanu asjaolule, et meditsiinitehnika tootmise puhul on vead lubamatud ning võivad kaasa tuua patsiendile eluohtlikke tagajärgi (vigane kuuldeaparaat vilistab, uriseb või halvemal juhul lakkab töötamast). Kuuldeaparaatide tootja ei saa lubada olukorda, et kuuldeseadme kasutaja ei kuule vigase seadme/tehnilise rikke tõttu teed ületades lähenevat sõidukit). Komponentide vale koostamine, komponentide blokki ebaõige paigaldamine ning mittevastav jootmine on lubamatuks rikkumisteks.
9.02.05.2016 tegi kostja kvaliteedijuhi ettepanekul hagejale hoiatused andes sellega talle võimaluse oma töö kvaliteeti parandada. Kostja hinnangul pidi hageja arvestama võimalusega, et kui ta ei rakenda ka edaspidi töös vajalikku hoolsust, võib sellega kaasneda töölepingu ülesütlemine. Vaatamata eelnevale jätkus hageja poolt maikuus praaktoodangu tootmine. Maikuu kvaliteedistatistikast nähtub, et 06.05.2016 ilmus hageja kvaliteediregistrisse uus rikkumine ehk puuduv komponent, hageja oli jätnud kuuldeseadmesse filtri paigaldamata ning lisaks oli ebaõigesti jootnud (veakood 6). 09.05.2016 rikkumised jätkusid ning kahel juhul ei olnud komponenti blokki õigesti paigaldatud (veakood 7). 24.05.2016 rikkumised jätkusid ning ühte komponenti ei olnud blokki õigesti paigaldatud (veakood 7). Seega pani hageja pärast hoiatuse saamist toime kolm uut rikkumist. 24.05.2016 tegi kvaliteedijuht ettepaneku tööleping hagejaga lõpetada kuna hoiatustele vaatamata vead toodangus jätkusid ning 24.05.2016 lõpetati tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas XxxxxOÜ-s kuuldeseadmete koostajana, et hageja rikkus 28.04.2016 talle 02.05.2016 hoiatuses kirjeldatud töökohustusi ning, et 24.05.2016 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas 02.05.2016 hoiatus täitis oma eesmärgi ja kas kostja toodud põhjendustel on töölepingu lõpetamine tühine.
12.Hageja töölepingu (lk 8-10) kohaselt on töölepingu lisaks ametijuhend. Hageja ametijuhendi p 1.2. kohaselt vastutas hageja toodete kvaliteetse ja õigeaegse koostamise eest (lk 56). Seega rikkus hageja 28.04.2016 oma peamist töökohustust panna kokku kvaliteetseid kuuldeseadmeid. Hageja, töödejuhataja Xxxxxning hageja kaastöötaja Xxxxxseletuskirjadega (lk 57-60) on tõendatud, et hageja rikkus ka 29.04.2016 oma töökohustust kuuldeseadmed tähtaegselt kokku panna, sest ta lahkus omavoliliselt tööajal töölt, jättes eelmise päeva praaktoodangu parandamata ning seades sellega tööandja tellimuse
õigeaegse valmimise ohtu. Kostja on rikkumiste menetlemisel võtnud nii hagejalt kui ka tema kaastöötajatelt seletuskirjad ning viinud 02.05.2016 läbi vestluse. 02.05.2016 ettepanekuga hoiatuse tegemiseks (lk 61) on tõendatud, et lisaks vestluse läbiviimisele tegi operatsioonide juht Xxxxxettepaneku hagejat vormistada kirjalik hoiatus. Ettepanekust nähtuvalt oli 90 % hageja poolt kokku pandud toodangust praak, kahekümnel juhul kahekümnest ei olnud komponent blokki korrektselt paigaldatud (veakood 7) ning viisteist komponenti kahekümnest olid rikutud (veakood 13).
13.02.05.2016 hoiatustega (lk 11, 12) on tõendatud, et kostja tegi hagejale 02.05.2016 hoiatused 28.04.2016 ja 29.04.2016 toime pandud rikkumiste eest ning hoiatas hagejat võimalusega, et kui ta ei rakenda ka edaspidi töös vajalikku hoolsust, võib sellega kaasneda töölepingu ülesütlemine.
14.Seega on tööandja juhtinud hageja puudustele töös tähelepanu ja andnud talle võimaluse oma käitumist parandada, samuti hoiatanud, et kui ta ei rakenda ka edaspidi töös vajalikku hoolsust, võib sellega kaasneda töölepingu ülesütlemine.
15.Maikuu kvaliteedistatistikaga (lk 62) on tõendatud, et hageja teostatud tööde kontrollimisel jätkus hageja poolt praaktoodangu tootmine vaatamata 02.05.2016 kvaliteedijuhi vestlusele hagejaga praaktoodangu lubamatusest ja tehtud hoiatustele. Samuti on tõendatud antud tõendiga, et 06.05.2016 tekkis hageja kvaliteediregistrisse uus rikkumine ehk puuduv komponent (veakood 6). Veakoodi kirjelduse kohaselt on tegemist mittekorrektse jootmisega. 09.05.2016 ilmnes hageja töös uus rikkumine ning kahel juhul ei olnud komponenti blokki õigesti paigaldatud (veakood 7). 24.05.2016 rikkumised jätkusid ning ühte komponenti ei olnud blokki õigesti paigaldatud (veakood 7).
16.Kostja on vastuväidetes põhjendanud, et puuduv komponent kuuldeaparaadi koostamise juures on kõige tõsisem rikkumine ning võib kaasa tuua seadme kasutajale kõige suurema tõenäosusega seadme tehnilise rikke ning, et kuuldeseadmete koostaja, kes jätab/unustab komponendi paigaldamata, ei saa töötada kuuldeaparaatide koostajana. Antud kostja väide on tõendatud kostja omanikfirma, Taani tooteinseneri selgitusega (lk 63, 64).
17.Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et hageja on teinud oma tööd ebakorrektselt, et tema toodangust oli 90% tehtud praaktööd ning, et ta jätkas praaktöö tegemist pärast kostja hoiatusi, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 sätestatule. Tõendatud on ka rikkumine ja hoiatuse tegemine selle eest, et töötaja lahkus omavoliliselt töölt 29.04.2016.
18.Hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta on läbinud õnnestunult tööandja poolt läbi viidud koolitused ning juhenditega seadmete kokkupanekuks (lk 67-69) on tõendatud, et kostja on taganud hagejale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks väljaõppe. Kuna hageja pani pärast hoiatust korduvalt toime uusi rikkumisi, siis on kostja poolt töölepingu lõpetamine viimase meetmena õigustatud.
19.Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Ülesütlemisavaldus on tehtud TLS § 95 lõike 1 kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sellest selgub kostja kui ülesütleva poole tahe, avaldus on jõudnud teise lepingupooleni, ülesütlemine ei ole
tingimuslik, avalduses on ära toodud ülesütlemise põhjendus ning ei esine ülesütlemist välistavaid asjaolusid. Seega on ülesütlemisavaldus kehtiv ja töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (lk 13) ei ole tühine. Järelikult ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmisele palgale vastavat hüvitist.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kostjalt hüvitise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud hageja.
1.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
22.Kostja esitas kohtule taotluse välja mõista õigusabi kulud 300 eurot, mis on kohtu arvates esitatud mõistlikus ulatuses ja vastab asja mahule ja keerukusele.
23.Hageja ei ole kostja menetluskulu taotlusele 17.05.2017 vastuses vastuväiteid esitanud.
24.Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu 300 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.