Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Xxxxesitas 07.03.2017 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik temale kuulunud ettevõtte Xxxx OÜ (pankrotis) poolt laenu võtmist, mille käendajaks võlgnik isiklikult hakkas. Kuivõrd Xxxx OÜ (pakrotis) äriplaan ei õnnestunud, siis ei olnud ettevõtte võimeline ka laenu tagastama ning avaldaja vastutab solidaarselt vastava võla eest. Avalduse kohaselt puudub võlgnikul töö, sissetulek ja muu vara, mille arvelt oleks võimalik tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 2 261 000 eurot. Xxxx on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Toomas Saarma esitas 29.03.2017 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ning 26.04.2017 täpsustatud aruande. Aruande kohaselt on Xxxxkohustuste suuruseks vähemalt 2 461 785,96 eurot ning turuväärtust omav vara sisuliselt puudub. Võlgniku varaks on raha arvelduskontodel ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol kokku 5,76 eurot, äriühingute osad 625/2500 XXXX OÜ-s (osaluse suhtes keelumärked), ainuosanik Xxxx OÜ-s (pankrotis), väärtpaberina registreeritud Xxxx OÜ (pankrotis) osa (kogus 9 000) ning 6992.123 Nordea Pensionifondi A osakut. Aruandes märgitakse, et osaluste puhul pole tegemist turuväärtust omava varaga. Ajutise halduri hinnangul võib-olla tagasivõidetav osaluse omamine XxxxOÜ-s, kuivõrd võlgnik omas osalust nimetatud ettevõttes perioodil 26.09.2013-21.03.2014. Võlgniku suhtes on käimas 5 täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on töötu ja tal puudub sissetulek ning vara kohustuste täitmiseks. Ajutise halduri hinnangul on Xxxxmaksejõuetuse tekkimise põhjuseks laenu- ja käenduskohustuste võtmine, jättes hindamata kohustuste nõuetekohase täitmise reaalsed võimalused lähtuvalt äriühingu majanduslikust olukorrast ja füüsilise isikuna oma igakuistest sissetulekutest. Maksejõuetus saabus hiljemalt juulis 2016.a., mil tehti tsiviilasjas nr 2-15-15072 Harju Maakohtu 12.07.2016.a. kohtuotsus ja alustati (15.07.2016.a.) kohtuotsusega väljamõistetud summade sissenõudmist täitemenetluse kaudu. Ajutine haldur märgib, et Xxxx suhtes võib kohalduda KarS § 384 sätestatu (füüsilise isiku maksejõuetuse põhjustamine) ehk maksejõuetuse

põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur selgitab, et PankrS § 28 lg 3 alusel loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks viiakse läbi analüüs peale füüsilise isiku suhtes pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxx pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Toomas Saarma, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 2 461 785,96 eurot ning vara sisuliselt puudub. Võlgnik on töötu, tal puudub muu sissetulek ning vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda. Võlgniku suhtes on algatatud 5 lõpetamata täitemenetlust. Ajutise halduri määramisega seoses on need peatatud. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus Xxxx pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus edastab käesoleva määruse ärakirja PankrS § 39 lg 1 alusel Tartu Maakohtu registriosakonnale. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus kohustab võlgnikku vandega kinnitama esitatud andmete õigsust. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 3 võib kohus vande andmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine haldur on 26.04.2017 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 14 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1260 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks) ja kanda see OÜ Haldur (12390130) arvelduskontole nr EE452200221056487870. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 1035,60 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult PankrS § 150 lg 2 alusel ja määrab selle tasumise OÜ Haldur (12390130) arvelduskontole nr EE452200221056487870. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.