Ühinguõigus › Äriregistri asjad

adressaadile väiksema õiguste kaitse kui haldusmenetluses. Eeltoodust tulenevalt on ÄS § 71 rakendamisel eelneva hoiatuse tegemine vajalik. TsMS § 46 lg-t 2 ja § 601 lgt 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik. Põhiseaduse § 11 kohaselt peab õiguste ja vabaduste piiramine olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist põhjust, mis antud juhul puudub. Kui äriühing ei esita aruannet registrile, kannatab sellest eelkõige äriühing ise ja tema osanikud või aktsionärid. ÄS § 71 laiendamine mistahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna § 60 lg 1 võib ettevõtjates tekitada arusaama, et seadusandja on majandusaasta aruande esitamata jätmise korral ette näinud ainult ühe tagajärje. Kohtu poolt määratav protsessitrahv võib olla ka karistusliku iseloomuga. Seetõttu oleks ÄS § 71 võimalik tõlgendada kui karistava iseloomuga trahvi määramist. Sel juhul oleks trahvimäärus vastuolus põhiseadusest tulenevate karistusõiguse üldpõhimõtetega. Põhiseaduse § 24 lg 1 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures ning § 23 lg 3 ja karistusseadustiku § 2 lg 3 keelavad ühe teo eest mitu korda karistada. Kui tõlgendada trahvi kui karistust, siis oleks pidanud registriosakond enne trahvi määramist tagama osaühingule sarnased menetlusõigused, mis on sätestatud väärteomenetluse seadustiku § 19 lg-s 1. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Trahvimääruses on trahvisummana märgitud 3500 krooni, kuid ei ole täpsustatud, mitu miinimumpäevamäära see on ja kui suur on miinimumpäevamäär. Protsessitrahvi määrad peaksid siiski olema sätestatud vastavas protsessiseaduses. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul välistatud.

asendustäitmise ja sunniraha seadusest ning väärteomenetluse seadustikust tulenevad põhimõtted ega ka karistusseadustikust ja põhiseadusest tulenevad karistusõiguse üldpõhimõtted. Trahvi määramist registriasjades reguleerib TsMS § 601, mille lõike 1 teise lause kohaselt võib kohus trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Selleks käesoleval juhul on ÄS § 71, mille lõike 2 kohaselt võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. TsMS § 46 lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 71 lg-s 2 ongi ette nähtud erand ning seega puudub vastuolu nimetatud normide vahel. Määruskaebuse viide TsMS § 601 lg-s 1 nimetatud trahvihoiatusele ei ole asjakohane, sest nimetatud norm kuulub kohaldamisele kohustuslikult registrisse kantavate andmete esitamata jätmise korral. Tulenevalt ÄS §-st 65 ei kanta aga majandusaasta aruande andmeid äriregistrisse ning seega ei kuulu TsMS § 601 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaldamisele. Trahvi määramine registriasjas toimub TsMS § 475 lg 1 p 10 järgi hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 477 lg-tes 2 ja 4 sätestatust võib kohus trahvi määrata kohtuistungit pidamata ning kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud asjaoludega ega hinnanguga neile. TsMS § 46 lg 3 kohaselt võib isikule määrata uue trahvi, kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta.

Ande Tänav Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.