Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Kostja väidab, et nõue äri- ja tootmissaladuste hoidmise eest tasu maksmises ei ole põhjendatud. Töösuhte ajal on töötaja vastavat lisatasu saanud. Lepingu punktis 5.2 märgitud tasu makstakse töölepingu kehtivuse ajal. Kostja palub kohtukulud jätta hageja kanda. kohtu hinnang Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli töölepingul põhinev suhe (võlasuhe). Töölepinguseaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest (lepingutest). TsÜS § 1 ja VÕS § 1 järgi laienevad tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatu muu hulgas ka töölepingule. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kehtinud töölepingu lõpetamise põhjuseks olid ümberkorraldused tööandja juures. TLS § 82 järgi on töötajal õigus teatada töölepingu lõpetamisest viis päeva ette juhul, kui tööandja on jätnud lepingu tingimused täitmata või teinud muudatusi tootmis- või töökorralduses. Sellel alusel töölepingu lõpetamisel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Lepingu lõpetamine on vormistatud töölepingu lisana. Töötaja on töölepingu lõpetamise kokkuleppele alla kirjutanud . Töötaja on esitanud kohtule töölepingu lõpetamise vormistamise asjaoludel põhinevaid nõudeid. 1) Kohus leiab, et hageja nõue lõpparvele brutoarvestuses 6 308 krooni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selles, et töötajal oli töölepinguseaduse § 82 alusel töölepingu lõpetamisel õigus brutoarvestuses lõpparvele kogusummas 60 896 krooni, s.h. - kahe kuu keskmisele palgale summas 36 052 krooni, - kasutamata puhkuse kompensatsioonile summas 19 891 krooni ja - välja maksmata töötasule summas 4 953 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on kokkuleppes ( summad kätte saanud või mitte.

lepingu lisas) märgitud

Hageja väidab, et tal on saamata lõpparve brutoarvestuses 6 308 krooni ulatuses; kostja väidab, et on lõpparve hagejale üle kandnud kahes osas. Osaliselt (netos 4829 krooni) on hagejale üle kantud maikuus, ülejäänud osas (netos 41 780 krooni) . Vaidlust ei ole selles, et hagejale on maikuus tehtud keskmisest töötasust ja ka keskmisest preemiast oluliselt suuremaid väljamakseid. Kostja väidab, et maikuus väljamakstud preemias sisaldus osaliselt hageja lõpparve; hageja peab töötasule lisandunud summat preemiaks hea töö eest. Kohus leiab, et maikuus tehtud täiendavad väljamaksed ei ole käsitatavad lõpparve osana. Tööandja on kohustatud töötajale tehtavates väljamaksetes tagama selguse ja vaieldamatuse. Maikuu väljamaksete selgitusena pole märgitud lõpparvet. Tööandja endise

juhina tunnistusi andnud JT andis ütlusi selles, et tööandja ümberkorralduste tõttu töösuhet lõpetada soovinud töötajatele, s.h. ka hagejale maksti maikuus tööandja otsusel preemiat, mis oli suunatud töötajate tööpanuse tunnustamisele. Lisandunud väljamaksed on pangaülekannetel selgitatud kui preemia. Tööandja ei ole esitanud kohtule dokumentaalset tõendit, milles kajastuks tööandja otsustus väljamakstavate preemiate suuruse kohta. Kostja juhatuse liikme elektrooniline kiri raamatupidajale ei saanud olla maikuu väljamaksete aluseks. Ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks väljamakstud raha selgituse ebaõigsust ei ole esitatud. Maksekorraldusi edastas pangale tööandja juhatuse liige, kes pidanuks väljamakse või selle selgituse ebaõigsust märkama ja parandama. Seda tehtud ei ole. Väidetavalt alusetut väljamakset ei kajasta ka lepingu lisa, mis on tööandja poolt koostatud pärast maikuu väljamakseid. Seega tuleb töötajale maikuus tehtud töötasule lisandunud makset käsitada preemiana, mille tagasinõudmiseks või lepingu lõpetamisel lõpparve osaliseks tasaarvestamiseks puudub õiguslik alus. 2) Kohus leiab, et hageja nõue tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmise ja konkurentsikeelule allutamise eest tasu väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Töölepinguseaduse § 26 lg. 1 p. 6 järgi on palgatingimused töölepingu kohustuslikuks tingimusteks. Palgaseaduse § 2 lg. 3 ja 4 järgi võivad pooled töölepingu sõlmimisel kokku leppida peale põhipalga töölepingus ettenähtud kohustuste täitmise eest lisatasu maksmises. Pooled on töölepingu sõlmimisel kokku leppinud töötaja kohustuses hoida tööandja äri- ja tootmissaladust ning konkurentsikeelus ja sellele vastavas tööandja kohustuses maksta töötajale lisatasu vastavalt 500 ja 500 krooni ulatuses kuus. Töölepingu p.-de 5.2 ja 5.4 järgi lasub töötajal eelmärgitud kohustus töösuhte kestvuse ajal ja ühe aasta kestel peale töösuhte lõppemist. Tööandja väide selles, et tasu kuulus maksmisele üksnes töölepingu kehtivuse ajal ei ole kooskõlas lepinguga. Lepingu p.-st 5.2 tuleneb üheselt tasu makstakse nii töösuhte kehtivuse ajal kui ka peale lepingu lõpetamist. Hageja on esitanud nõude kogusummas 4000 krooni, mis katab tööandja maksekohustuse töölepingu lõpetamisele järgnenud nelja kuu eest. 3) Kohus leiab, et hageja nõue lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise palga väljamõistmises on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Töölepinguseaduse § 74 lg. 2 ja palgaseaduse § 32 järgi on tööandja töölepingu lõppemise korral kohustatud maksma töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõppemise päeval; TLS § 119 lg. 2 järgi on tööandja kohustatud maksma lõpparve kinnipidamisel töötajale keskmist palka iga lõpparve maksmisega viivitamise eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et töötaja väide selles, et tööandja viivitas lõpparve väljamaksmisega 3 päeva ei ole vaidluses esile toodud asjaoludel õige. Pooled on töölepingu lõpetanud ja vormistanud sellekohase lepingu lisa kuupäevaga. Samas ei ole vaidlust selles, et töötaja on töösuhet lõpetava dokumendi alla kirjutanud . Lõpparve on töötaja pangakontole ca 90 % ulatuses laekunud töölepingu lõpetamise vormistamisele vahetult järgnenud päeval. Hageja väide selles, et töösuhte vormistamine viibis kostja süül, ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Hageja seletas kohtus, et tööandja esindaja, JT teatas talle tööpäeva lõpul, et annab kätte dokumendid, kuid hageja isiklikel põhjustel ning temast sõltuvatel

asjaoludel ei saanud sellega tegeleda. Ka järgmisel päeval, s.o. ei olnud hagejal seoses teiste ülesannetega aega tegeleda töösuhte lõpetamisega. Seega ei ole töölepingu lõpetamise vormistamine ja sellest tulenevalt ka lõpparve väljamaksmine viibinud tööandjast tingitud põhjustest. Hageja seletus viimasel tööpäeval täidetud tööülesannete ja töölt lahkumise ning JT kohtumise kohta ei ole kooskõlas tunnistajate ütlustega. Tunnistused on nendes asjaoludes ka omavahel vastuolulised. Kohus leiab, et töötaja poolt töösuhte lõpetamise vormistamisest keeldumine põhjendusel, et see toimub tööpäeva viimastel minutitel, ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Töötaja väides selles, et tal oli isiklikel asjaoludel põhjust kiirustamiseks, ei ole millegagi tõendatud. Hinnanud tõendeid kogumis leiab kohus, et tööandja on töösuhte lõpetamise vormistamiseks teinud endast oleneva. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töölepingu lõpetamise kokkulepe ja tööraamat koos vajalike kannetega olid viimasel tööpäeval vormistatud. Tööandja esindaja tegi töökohal töötajale ettepaneku vormistatud dokumentide allkirjastamiseks ja dokumentide üleandmiseks. Nimetatud toimingud saanuks hea tahte korral teha mõne minutiga. Hagejale ei ole etteheiteid kokkuleppe sisule. Töölepingu lõpetamise sisu on kooskõlas hageja tahtega; dokument ei ole mahukas; sellega tutvumise aeg ei saanud raamatupidamise ülesandeid täitnud hagejale kujuneda märkimisväärseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlasuhte, s.h. ka töösuhte pooled peavad mõistlikult arvestama üksteise huvidega ja tegutsema koostöös. Kohus ei pea hageja etteheiteid tööandjale seoses töölepingu lõpetamise vormistamise ja lõpparve väljamaksmisega põhjendatuks. Kohtul puudub igasugune alus eeldada, et tööandja poleks lõpparvet välja maksnud koos lepingu lõpetamise vormistamisega juhul, kui töötaja leidnuks selleks aega. Kohus leiab ka, et hageja nõue keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmises on ebaproportsionaalselt suur võrreldes lõpparve väljamaksmata osa (11.55%) ja ka hagejale maikuus makstud preemia suurusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 järgi ei ole lubatud õiguste teostamine selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 järgi peavad võlasuhte pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Tunnistajate ütlustega, hageja enda seletustega, töötasu arvestuse lehtede ja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et tööandja on maksnud töötajale maikuus tavapärasest märkimisväärselt suurema preemia seostades selle töösuhte lõppemisega ning hageja hea tööpanusega. Seega on hageja töösuhte lõppemisel kogumis saanud tööandja initsiatiivil seadusest oluliselt suuremas ulatuses hüvitisi (preemiat). Tööandja eksimus lõpparvest osa väljamaksmata jätmisel ei ole asjaolusid kogumis hinnates põhjustanud hagejale kahju, mida peaks töölepingu seaduses ettenähtud maksimaalses ulatuses hüvitisega kompenseerima. Kohus leiab, et hagejale tuleb välja mõista lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis ühe kuu keskmisest palgast samas proportsioonis, kui väljamaksmata osa moodustab kogu lõpparvest. Seega on hageja nõue lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest põhjendatud 2082.00 krooni ulatuses (11,55% keskmisest brutopalgast). 4) Kohus leiab, et hageja nõue tööraamatu väljastamisele kohustamises ja tööraamatu

kinnipidamisega viivitamise eest keskmise palga väljamõistmises ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TLS § 74 lg. 2 järgi on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu töölepingu lõpetamise päeval. TLS § 119 lg. 1 järgi on tööandja kohustatud tööraamatu kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Hageja väidab, et tööandja on viivitanud tööraamatu kätteandmisega. Kostja väidab, et on tööraamatu töötajale kätte andnud. Hinnanud uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et tööraamat tuleb lugeda töötajale kätte antuks. Tunnistajate, K.G ja J.T ütlustega on tõendatud, et tööraamatusse olid lepingu lõpetamise kanded tehtud . Tunnistaja J.T andis kohtus ütlusi selles, et andis töölepingu lõpetamise dokumendid, s.h. ka hageja tööraamatu K.G ’ile, kes pidi need üle andma hagejale töösuhte lõpetamise vormistamisel. Hageja ei ole esile toonud, et pole neid dokumente saanud. Töölepingu lõpetamise lisas on sõnaselge kinnitus selles, et hageja on tööraamatu kätte saanud. Seega on tunnistaja JT ütlused kooskõlas hageja allkirja kandva dokumentaalse tõendiga. Kohtul puudub alus nende tõendite objektiivsuses ja õigsuses kahelda. Hageja seletus ja tunnistaja K.G ’i ütlusi ei pea kohus eelmärgitud tõendite kummutamiseks piisavaks. Hageja seletus on selgelt subjektiivne, kantud emotsionaalsest pingest ning mõistetavalt enda huvidest. Tunnistaja K.G ’i ütlused ei kattu hageja seletusega nii töölepingu lõpetamise vormistamise asjaoludes kui ka tööraamatu edastamises ning hilisemas nõudmises. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et oleks tööandjale pärast töösuhte lõpetamist tööraamatu väljaandmise nõuet esitanud. Hageja väitis, et on sellekohase nõude telefoni teel esitanud K.G , mida viimane tunnistajana eitas. Hageja seletus on tunnistaja ütlustega vastuolus ka muudes asjaoludes (viimasel päeval täidetud tööülesannetes, töölt lahkumise asjaoludes jmt.). Kohus hindab hageja allkirjastatud dokumenti ja tunnistaja J.T ütlusi kaalukamateks tõenditeks hageja seletusest ja tunnistaja K.G ütlustest, millised on vastuolus nii omavahel kui ka teiste tõenditega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja on tööandjana avaldanud valmisolekut vormistada hagejale tööraamatu dublikaat pärast hagejalt selleks vajalike andmete saamist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada brutoarvestuses kogusummas 13 350 (6308 + 4960 + 2082) krooni. Muus osas tuleb jätta hageja nõuded rahuldamata. kohtukulud Arvestades nõude osalist rahuldamist leiab kohus, et kohtukulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg. 1 alusel jätta neid kandnud poole enda kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163 lg. 1; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS §-st 1; 5 ja 138; VÕS §-st 1; 3 p. 1; 6; palgaseaduse §-st 2 lg. 3 ja 4; 32; TLS §-st 1; 26 lg. 1 p. 6; 74 lg. 2; 82; 119 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt.

Mõista välja OÜ TJ’i kasuks brutoarvestuses 13 350.00 (kolmteist tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. Muus osas jätta TJ’i nõuded OÜ vastu rahuldamata. Jätta kummagi poole kohtukulud nende endi kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.