Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxx esitas 13.07.2006.a. hagiavalduse Jxxx Txxxxxxx ja Exx Lxxxxxxx vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja ema - Exxx Txxxxxx - suri xxxxxxxxxx.a. Temast jäi järele pärandvara – majavaldus, aadressil Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pärandaja lapsed: hageja, Jxxx Txxxxxx ja Exx Lxxxxxxx tegid notari juures avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandaja lapsed: Exxxx Txxxxxx, Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxx ja ExxxPxxxxx on esitanud notarile avaldused enda pärandiosast loobumiseks hageja Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxx kasuks. Hagejale on 12.09.1996.a. väljastatud notari poolt pärimisõiguse tunnistus 2/3 osale pärandist. Teised pärandi vastuvõtjad –kostjad Jxxx Txxxxxx ja Exx Lxxxxxxx pärimisõiguse tunnistust välja pole võtnud. Tuginedes Pärimisseaduse §§-ele 117, 118 palub hageja kinnitada kostjate loobumist 1/3 pärandiosale ja tunnustada hageja omandiõigust 1/3 osale pärandvaraks olevast kinnistust. Kohus kaasas 31.10.2006.a. määrusega tsiviilasja menetlusse Exxx Txxxxxxx lapsed (seadusjärgsed pärijad): Exxxx Txxxxxxx, Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxxx, Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxxx, Exxx Pxxxxxxx, Kxxxx Txxxxxxx, Jxxx Txxxxxx ja Vxxx Axxxxx. Kohus leidis, et tsiviilasi võib puudutada nende õigusi. Kostjad ExxxLxxxxxxxxja Jxxx Txxxxxx vaidlesid kirjalikes vastustes (tl.27-29) hagile vastu. ExxxLxxxxxxx ei vaidlusta enda pärandiosa hagejale ülemineku nõuet, kuid on seisukohal, et Jxxx Txxxxxxxx peaks säilima õigus kasutada pärandvaraks olevat elumaja elamiseks. Jxxx Txxxxxx on samuti seisukohal, et tal peaks olema õigus pärandvaraks olevale elamule. Pärimisõiguse tunnistust ExxxLxxxxxxx ja Jxxx Txxxxxx välja pole võtnud. Kostjad Kxxxx Txxxxxx (tl.55), Vxxx Axxxx (tl.56), Exx Pxxxxx (tl.57), Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxx (tl.58), Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxx (tl.59) on teinud hagile kirjalikud vastused, milles teatanud, et nemad hagile vastuväiteid ei esita. 12.10.2006.a. toimunud kohtuistungil osales hageja ja kostjad Exx Lxxxxxxx ning Jxxx Txxxxxx. 12.12.2006.a. kohtuistungil kuulas kohus ära kostjate Exx Lxxxxxxx, Jxxx Txxxxxxx, Kxxxx Txxxxxxx, ExxxPxxxxxxx, Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxxx seisukohad. Kostjad Vxxx Axxxx, Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxx ja Exxxx Txxxxxx kohtusse ei ilmunud. Kohtuistungitel jäi hageja oma nõude juurde. Jxxx Txxxxxx ja ExxxLxxxxxxx vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et hagejal pole õigust omandiõiguse tunnustamise nõudeks Jxxx Txxxxxxx osale. Viimasel puudub elukoht ja tal peaks olema õigus kasutada pärandvaraks olevat elamut. Teised kostjad vastuväiteid ei esitanud.

2 (3)

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesoleva nõude puhul on tegemist tuvastushagiga, milles hageja palub tunnustada tema omandiõigust enda ema Exxx Txxxxxx pärandvarale. Exxx Txxxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Seega tuleb Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja § 164 lg 2 järgi kohaldada Exxx Txxxxxxx vara pärimisel ENSV tsiviilkoodeksi sätteid. Asjast ei nähtu, et Exxx Txxxxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu. Tsiviilkoodeksi § 531 lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi. Tsiviilkoodeksi § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide ja poolte ütluste põhjal tuvastas kohus, et Exxx Txxxxxxx seadusjärgseteks pärijateks on tema 10 last (hageja ja kostjad): Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxx Jxxx Txxxxxx, ExxxLxxxxxxx, Exxxx Txxxxxx, Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxx, Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxx, Exx Pxxxxxx Kxxxx Txxxxxx, Jxxx Txxxxxx ja Vxxx Axxxx. Teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu tuvastamist ei leidnud. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 2 näeb pärandi vastuvõtmiseks ette kaks võimalust s.o. pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt õiguslike tagajärgede poolest võrdsed. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud toimingud teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Esitatud tõendite põhjal tuvastas kohus, et Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxx, JxxxxTxxxxxx ja ExxxLxxxxxxx on esitanud seaduses ettenähtud 6-kuulise tähtaja jooksul Jõgeva Riiklikule Notariaalkontorile avaldused Exxx Txxxxxxx pärandi vastuvõtmiseks ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks (tl.21, 22, 23). Exxx Txxxxxxx lapsed Exxxx Txxxxxx, AxxxxxSxxxxx Txxxxxx ja ExxxPxxxxx on teinud notariaalkontorile avalduse pärandist loobumiseks oma õe Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxx (hageja) kasuks (tl.14, 15, 16). Seega on Tsiviilkoodeksi § 551 lg 2 kohaselt Exxx Txxxxxxx pärandi vastu võtnud Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxx, Jxxx Txxxxxx ja ExxxLxxxxxxx. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 5 järgi loetakse vastuvõetud pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Exxx Txxxxxxx pärand kuulub seega alates pärandi avanemisest 2/3 mõttelises osas Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxxxx (1/6 oma osa ja lisaks 1/6 ExxxPxxxxxxx, 1/6 Axxxxx-Sxxxxe Txxxxxxx ja 1/6 Exxxx Txxxxxxx osa), 1/6 osas JxxxxTxxxxxxxxx ja 1/6 mõttelises osas ExxxLxxxxxxxxx. Menetlusosaliste ütluste põhjal tuvastas kohus, et Exxx Txxxxxxx lapsed - Vxxxx-Mxxxxxxx Lxxxx, Kxxxx Txxxxxx, Jxxx Txxxxxx ja Vxxx Axxxx – ei teinud seaduses ettenähtud 3 (3)

tähtaja jooksul notariaalkontoris avaldust pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ega asunud ka faktiliselt pärandvara valdama. Menetluse käigus pole keegi nimetatud kostjaist ka taotlenud pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamist või pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamist. Kostjad pole hagile vastuväiteid esitanud. Tsiviilkoodeksi § 551 järgi saab lugeda nimetatud kostjad õiguse oma ema pärandile kaotanuks. Kohtule on tõendina esitatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistused (tl.8 ja 9), mille põhjal tegi kohus kindlaks, et Oxxxxx-Oxxxxx Txxxxxxxxx on väljastatud pärimisõiguse tunnistus 2/3 mõttelises osas alljärgnevale varale: erastamisväärtpaberiarve Tallinna Pangas ja majavaldus (ehitised ja rajatised), asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte ütluste põhjal leidis kinnitust, et Jxxx Txxxxxxxxx ja ExxxLxxxxxxxxx pärimisõiguse tunnistust väljastatud ei ole. Asja materjalide põhjal tegi kohus kindlaks, et Exxx Txxxxxxx teadaolev pärandvara koosneb: erastamisväärtpaberiarvest Tallinna Pangas ja majavaldusest (elamu koos kõrvalhoonetega), asukohaga Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja väide hagiavalduses nagu oleks majavalduse alune maa ka kinnistus, ei leidnud tõendamist. Eelpool nimetatud kohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele keegi menetlusosalistest vastuväiteid ei esitanud ning nimetatud asjaolude üle puudus vaidlus. Hageja palub oma nõudes kinnitada kostjate loobumist 1/3 pärandiosale ja tunnustada tema omandiõigust 1/3 osale majavaldusest. Hageja toob põhjenduseks asjaolu, et kostjad Jaan Tomberg ja Eha Laanesoo pole võtnud välja pärimisõiguse tunnistust ja seega on nad õiguse pärandile kaotanud. Hageja viitab Pärimisseaduse § 117 lg-le 4, mille kohaselt kui pärima õigustatud isik ei ole § 118 ettenähtud tähtajal pärandvara valdama, kasutama ega käsutama asunud ega pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldust esitanud, on ta õiguse pärandile kaotanud ning tema pärandiosa jagatakse pärandi vastu võtnud pärijate vahel juurdekasvuõiguse alusel. Kohus leiab, et nimetatud sätet ei saa antud juhul kohaldada. Esiteks nagu eespool märgitud, kuulub lähtudes Ella Tombergi pärandi avanemise ajast Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja § 164 lg 2 alusel kohaldamisele ENSV tsiviilkoodeks. Teiseks on Jxxx Txxxxxx ja ExxxLxxxxxxx esitanud pärandi vastuvõtmiseks avalduse notarile, mis on sättes endas toodud selle kohaldamist välistav tingimus. Tsiviilkoodeks ei sätesta pärija kohustust pärimisõiguse tunnistuse välja võtmiseks. Tsiviilkoodeksi § 562 lg 1 näeb vaid ette, et tunnistust pärimisõiguse kohta ei saa välja anda enne kuue kuu möödumist, arvates pärandi avanemise päevast. Pärandaja varale õiglusjärgluse tekkimiseks on oluline pärandi vastuvõtmine Tsiviilkoodeksi §551 lg 2 sätestatud viisil s.o. asudes pärandvara faktiliselt valdama või tehes pärandi vastuvõtmise avalduse notariaalorganile. Pärimisõiguse tunnistusel ei ole omandiõiguse tekkimise seisukohalt mingit juriidilist tähendust. See on vaid formaalne tõend omandiõiguse olemasolu tõendamiseks ja selle võib pärija pärast pärandi vastuvõtmise avalduse vastu võtta kuna tahes, kuid mitte varem kui 6 kuu jooksul pärandi avanemisest. Võrdluseks, ka Pärimisseaduse § 1401 lg 2 järgi on pärimistunnistus tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Seega asjaolu, et Jxxx Txxxxxx ja Exx Lxxxxxxx ei ole notariaalkontorist välja võtnud pärimistunnistust ema Exxx Txxxxxx pärandi vastuvõtmise kohta, ei tähenda seda, nagu oleksid nad õiguse pärandile kaotanud.

4 (3)

Tsiviilkoodeks nägi ette seadusjärgsetele pärijatele ka pärandist loobumise võimaluse. Seda võimalust kasutasid Exxxx Txxxxxx, Axxxxx-Sxxxxx Txxxxxx ja Exx Pxxxxx, kes loobusid oma pärandiosast hageja kasuks. Tsiviilkoodeksi § 555 lg 4 kohaselt ei ole lubatud aga pärandist loobumine pärast seda, kui pärija andis pärandi avanemise asukoha notariaalkontorile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Kuna JxxxxTxxxxxx ja Exx Lxxxxxxx on esitanud avaldused notarile pärandavara vastuvõtmiseks ja pärimisõiguse tunnistuse väljastamiseks, siis puudub neil seadusjärgne õigus ja võimalus pärandist loobumiseks. Pärandiosa omandiõiguse üleandmiseks tuleb see võõrandada kas ostu-, kinke või muu omandiõiguse üleminekule seaduses ettenähtu alusel. Seega on Jxxx Txxxxxxxx ja Exx Lxxxxxxxx jätkuval õigus kasutada, käsutada ja vallata oma osa pärandavarast. Kostja ExxxLxxxxxxx on esitanud kohtule 13.12.2006.a. avalduse. Kohus jätab nimetatud avalduse tähelepanuta, kuna see on esitatud pärast asja sisulise arutamise lõpetamist 12.12. 2006.a. kohtuistungil. TsMS § 329 lg 1 kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada uusi avaldusi /.../ üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kostja avaldusest ei nähtu, miks seal esitatud taotlusi ei esitatud õigeaegselt eelmenetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS §174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik:

5 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.