Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2006 a.,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-22488
Tsiviilasi
VT hagi OÜ vastu kokkuleppe tühistamise avalduse õiguspärasuse tunnustamiseks ja alusetult omandatud saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VT Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi EH
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2006,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja EH Kostja esindaja TI
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada VT poolt 27.06.2005 a. tehtud kokkuleppe tühistamise avalduse õiguspärasust. Välja mõista OÜ-lt 5653.50 (viis tuhat kuussada viiskümmend kolm krooni ja 50 senti) V T kasuks.
Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt 420 krooni VT kasuks. Välja mõista OÜ-lt riigituludesse Eesti Vabariigi poolt menetluskuluna kantud postikulu 36.90 krooni ja kanda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017 SEB Eesti Ühispangas,viitenumber 2800049777.Selgituses märkida kohtumaja,kohtuotsuse number ja liigina
kohtukulu.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest ,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli Tallinna Linnakohtu menetluses OÜ hagi VT vastu 11 089.14 krooni saamiseks .Menetlus asjas lõpetati,kuna OÜ loobus hagist ,sest VT tasus 27.06.2005 a. sõlmitud kokkuleppe alusel kostjale 8000 krooni.Hageja ei tunnistanud hagi ja kavatses esitada vastuhagi,aga menetlus lõpetati enne ,kui jõudis vastuhagi esitada.Hageja leiab,et 8000 krooni maksis ta kostjale alusetult,tingituna hetkelisest raskete asjaolude kokkulangemisest.Hagejale pakuti soodsalt liisida tema äriühingule OÜ maastur kuid dokumentide vormistamisel selgus,et maksehäirete registris on registreeritud äriühingu maksehäire. Seetõttu oli hageja sunnitud tasuma kostjale 8000 krooni.Hageja on korduvalt rõhutanud,et ei tunnista nõuet ning on sunnitud väidetava võla tasuma ainult sellepärast ,et maksehäire registris vastava kande olemasolu takistas oluliselt tal tegutseda oma igapäevases majandustegevuses. OÜ nõue hageja vastu koosnes telefonimaksete summast 3424.44 krooni ,kõneteenustest 1120.13 krooni ,leppetrahvist 1000 krooni ja viivistest.Hageja tasus lepingu sõlmimisel 07.06.2000 a eest 899 krooni.Telefoni tagastamisel kostjale talle mingit dokumenti selle kohta ei antud ja puudub alus täiendavaks kompenseerimiseks.Hageja loeb kõneteenused tasaarvestatuks tagastatud telefoni eest tasutud 899 krooniga.Pooltevaheline leping lõppes mitte hiljem kui 26.09.2000 a. Hageja meelest on leping üles öeldud veel varem temapoolse tahteavaldusega.Leppetarhvi nõue on alusetu,samuti leiab hageja ,et kui puudub põhinõue ,ei saa olla ka viivise nõuet.Hageja leiab,et kostja on tema arvel alusetult rikastunud,hagejal ei olnud kohustust maksta kostjale 8000 krooni .Hageja palub tunnustada sõlmitud kokkuleppe tühisust ja kostjalt alusetult omandatud 8000 krooni välja mõista.Hageja palub kostjalt välja mõista ka hageja kohtukulud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Kostjal oli reaalne rahaline nõue põhisummas 5544.57 krooni hageja vastu ,mis tulenes AS ja hageja vahelisest tähtajalisest lepingust ja mille loovutas kostjale .Hageja oli teadlik mobiilsideteenuste kasutamise tingimustest.Hageja ei tasunud arveid,mistõttu leping temaga lõpetati.Lepingu lõpetamise seisuga võlgnes hageja tasumata kuumaksetena 3424.44 krooni,kõneteenuste eest 1120.13 krooni ja leppetrahvi summas 1000 krooni.Hageja ei ole tõendanud mobiiltelefoni tagastamist.Hageja ei ole ka teatanud lepingu
temapoolse lõpetamise soovist.Leping hagejaga lõpetati kostja poolt seoses teenuste eest mittetasumisega.Hageja ei saanud tasaarvestada mobiiltelefoni maksumusega kõneteenuseid isegi juhul ,kui ta oleks telefoni tagastanud.Hageja on tasunud poolte vahel kokkulepitud summa 8000 krooni ning kostja ei ole alusetult rikastunud.Hageja ei ole tõendanud,milles seisneb kostja poolt raskete asjaolude ärakasutamine.Kostja leiab,et hageja vajadus liisida soodsamatel tingimustel maastur,ei ole käsitletav raskete asjaolude ärakasutamisena,kuna soodsama hinnaga sõiduki liisimine ei ole TsÜS § 97 sätestatud erakorraline vajadus.Kostja leiab,et kuna hageja ei ole tõendanud ,et tasus kostjale 8000 krooni mitte võla tasumiseks vaid seoses erakorralise vajadusega ja äärmiselt ebasoodsatel tingimustel,siis ei ole tegemist tühise tehinguga .Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud välja mõista hagejalt. Kohtu põhjendused Kohus,arvestanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,leidis,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaidlus tuleneb asjaolust,et AS (praeguse ärinimega AS ) ja hageja vahel oli sõlmitud leping,mille alusel hageja kasutas telekommunikatsiooniteenust. AS loovutas nõude hageja vastu kostjale ,kes registreeris hageja väidetava maksehäire maksehäirete registris. Hageja seletuse kohaselt ei saatnud AS talle 5 aasta jooksul ühtegi arvet ega võtnud temaga ühendust,enne kui 05.05.2005 a. teatas kostja,et hageja on talle võlgu 16 601.51 krooni. Hageja kinnitusel ta võlga ei tunnista,kuid kuna registreeritud maksehäire takistas tal soodsatel tingimustel maasturi liisimist ,siis sõlmisid nad 27.06.2005 kostjaga kokkuleppe,et maksehäire registrist kohesel kõrvaldamisel tasub ta kostjale 8000 krooni. 27.06.2005 a. on hageja tasunud kostjale 8000 krooni selgitusega ”väidetav nõue V T vastu”. 20.10.2005 a. on hageja esitanud kostjale avalduse väidetavalt hageja raskeid asjaolusid ära kasutades 27.06.2005 a.sõlmitud kokkuleppe tühistamiseks . TsÜS § 97 sätestab,et tehingu teinud füüsiline isik võib tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu,mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi,sõltuvussuhet,kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Kohtu hinnangul esinesid hagejal kokkuleppe sõlmimisel kostjaga hagejale ebasoodsatel tingimustel sellised asjaolud TsÜS § 97 mõttes ja hageja oli õigustatud tegema tehingu tühistamise avalduse vastavalt TsÜS §90 ja § 98. Hageja vastväiteid kostja nõudele kinnitab ka hageja poolt esitatud vastuhagi OÜ hagis tema vastu ,mis jäeti aga menetlusse võtmata seoses menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu,kuna VT oli tasunud OÜ-le 8000 krooni. 28.10.2005 a. esitas hageja pretensiooni õigusliku aluseta saadud 8000 krooni tagastamiseks. Vaidlust ei ole selles,et AS ja hageja vahel oli sõlmitud leping.Vaidlus on selles,kas ja kui palju võlgnes hageja telekommunikatsiooniteenuste eest.Pakkumise arvest . nähtuvalt on hageja ettemaksuna tasunud telefoni maksumuse 899 krooni ja kuumaksu 200 krooni ,kokku 1099 krooni. Hageja ei ole telefoni tagastamist kostjale tõendanud,samuti ei ole tõendatud lepingu ülesütlemine hageja poolt.
Küll nähtub kostja 20.04.2005 a. saldo kinnitusest,et hageja poolt kohustuse mittetäitmise tõttu on leping temaga ühepoolselt lõpetatud 21.10.2000 a. ja hagejale esitatud lõpparve summas 5544.57 krooni,millest telefonimaksed 3424.44,kõneteenused 1120.13 krooni ja leppetrahv 1000 krooni. Oma vastuväite ja nõude hageja vastu ,tõendamiseks on kostja esitanud arvete väljatrükid,millised ta väidetavalt on esitanud hagejale.Hageja väitel ei ole talle saadetud ühtegi arvet. Kohus ,tuginedes Riigikohtu lahendis nr.3-2-1-103-97 väljendatud seisukohale,leidis,et nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus lasus kostjal. Kostja ei ole ühegi arve väljastamist hagejale tõendanud. Arve väljatrükist nähtuvalt on arveldusperioodiks märgitud 26.05.2000-25.06.2000 a. Samas on leping paketile sõlmitud 07.06.2000 a.Arve sisaldab muu hulgas kuumaksu summades 169.49 krooni ,54.67 krooni ja 49.23 krooni ,milledele lisanduvad käibemaksud.Lepingus näidatud kuumaks on 200 krooni,mille hageja on lepingu sõlmimisel ka tasunud. Hageja kinnitusel ei mäleta ta täpselt ,kui palju tal oli võimalik kõneteenuseid kasutada,kuid kostja poolt esitatud summas ta teenust pole kasutanud. Kohus leiab,et kostja oli õigustatud hagejalt arve järgi saama kohalike ja võrgusiseste kõnede ja tekstisõnumite eest 826.89 krooni (koos käibemaksuga) (284.04101.66+725.12+11.80+2.85+8.45-229.71 +käibemaks) . Arve arveldusperioodiks on 26.06.2000-25.07.2000.Hagejale on arvestatud muu hulgas kuumaks lepingu järgi summas 550 krooni ja liitumine 150 krooni (millele lisandub käibemaks). Kostja ei ole tõendanud sellise lepingu sõlmimist . Kostja väide ,et SIM kaardi vahetusega toimus paketi vahetus,ei ole millegagi tõendatud.Ettemaksu arvest tulenevalt on hageja vahetanud SIM kaardi ja tasunud selle eest 177 krooni, SIM kaardi liitumistasu on 0.00 kr. Paketi vahetusest ei tea hageja midagi. Kohus leiab,et arve 868430 järgi oli kostja õigustatud hagejalt saama kohalike ,võrgusiseste kõnede ja tekstisõnumite eest 346.36 krooni (200+135.19 -82.77+31.20+10.00+ käibemaks). Kostja saldokinnitusest ei nähtu,millise lepingu ta hagejaga 21.10.2000 a lõpetas.Samas nähtub ,et arveldusperioodil 26.07.2000-25.08.2000 a on teenus lepingu osas peatatud,ning hagejat on kohustatud maksma peatamise eest 50.85 krooni.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused teenuse peatamise mõistet ei sisalda.Tingimuste p.1.2.12 sätestab mobiiltelefoniside sulgemise,mis on teenuste osutamise osaline või täielik ,ajutine või lõplik katkestamine. Kuna kostja ei ole paketi muutmist ega lepingu sõlmimist hagejaga millegagi tõendanud,jätab kohus arvestamata arvete väljatrükid. Arve väljatrükist nähtuvalt on arveldusperioodil 26.09.2000-10.11.2000 arvestatud hagejale kuumaksu 1252.07 krooni ja leppetrahvi 847.46 krooni,kokku käibemaksuga 2477.45 krooni.Arvest ei nähtu,millise kuu eest on arvestatud hagejale kuumaks 1252.07 krooni,samuti leppetrahvi arvestamise alus.Mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi nõuet ei sisalda. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi ,viivise ) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Leppetrahvi nõue on põhjendamata ,tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
Kohus nõustub hageja seisukohaga temalt viivise nõudmise osas ja leiab samuti ,et kostja selline tegevus on pahauskne,kuna hagi ei ole esitatud mõistliku aja jooksul vaid on lastud viivisel suureneda.Viivist hagejale ei ole arvestatud ühelgi talle väidetavalt saadetud arvel. Kohus leiab,et kostja ei olnud oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest,nõudes hagejalt ka põhjendamatuid kuumakseid,leppetrahvi ning arvestanud neilt ka viiviseid. QGSM Mobiiltelefonside teenuste kasutamise tingimuste p.7.4 kohaselt tähtajaks tasumata summadelt arvestatakse viivist 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul oli mõistlik arvestada hagejale viivist põhivõla ulatuses summas 1173.25 krooni. Eelneva alusel leiab kohus ,et kostja õigustatud nõue hageja vastu tasumata teenuste eest on 1173.25 krooni ja viivise osas 1173.25 krooni,kokku 2346.50 krooni. Sellest tulenevalt on kostja alusetult omandanud 5653,50 krooni (8000-2346.50). VÕS § 1028 lg.1 kohaselt ,kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena,võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,kui kohustust ei ole olemas,kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1027 kohaselt peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Kohus leiab,et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusliku aluseta saadu 5653.50 krooni ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 a. seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni. TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ,§ 60 lg.1 alusel kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu summas 36.90 krooni.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.