lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-1354/25

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-1354/25
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1085
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 216 lg 1, 2, 5Kolmanda isiku kaasamineÄS § 187 lg 1, 2Juhatuse liikmete vastutusVÕS § 69 lg 2Solidaarvõlgnike omavahelised suhtedTsMS § 167 lg 1Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskuludTsMS § 213 lg 1Iseseisva nõudeta kolmas isikTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusVÕS § 65 lg 1Solidaarvõlgnikud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-1354/22Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja02.11.20062-04-1354/27Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.02.20072-04-1354/72Tallinna Ringkonnakohus08.01.2009

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-09-44126/34Tallinna Ringkonnakohus10.04.20122-09-44126/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja26.10.20113-2-1-57-09Riigikohus02.06.20093-2-1-44-08Riigikohus11.06.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-04-1354

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2006. a, Tallinn

Kohtunik

Ande Tänav

Tsiviilasi

R OÜ hagi J.J vastu 2 248 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.11.2006 määrus kolmanda isiku menetlusse kaasamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R OÜ ja A. K määruskaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 02.11.2006 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1.R OÜ esitas 13.10.2004 hagi J.J vastu 2 248 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et kostja sõlmis hageja juhatuse liikmena hagejale kahjulikke lepingud. Tehingud olid näilikud ning kostja põhjustas nendega hagejale kahju.
2.16.10.2006 esitas kostja kohtule taotluse kaasata kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse ka teine hageja juhatuse liige A.K. Taotluse põhjenduste kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest lg 2 järgi solidaarselt. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu ( lg-d 1 ja 2). Hageja juhatusse kuulusid vaidlusaluste tehingute tegemise ajal nii kostja kui A.K, kusjuures viimase kohustuseks oli eelkõige tegelemine kinnisvara arendustegevusega, sh tööde tegemise korraldamine V OÜ-ga, kellega sõlmitud tehingud on käesoleva nõude aluseks. Kui kohus leiab, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi, soovib ta esitada nõude A.Ki kui solidaarvõlgniku vastu, kes jättis oma juhatuse liikme kohustused täitmata ja põhjustas olukorra, kus kostjal tuli vastava ettevalmistuse ja kvalifikatsioonita hakata täitma ülesandeid, millised kuulusid juhatuse liikmete kokkuleppe kohaselt A.Ki kohustuste hulka.
ÄS § 187
VÕS § 69
3.Hageja ja A.K vaidlesid vaidles taotlusele vastu, leides, et A. K tegevus ei ole seotud kostja tegevusega ega saanud hagejale kahju tekitada.

Esimese astme kohtu määrus

4.02.11.2006 kohtumäärusega kaasas kohus A.Ki tsiviilasja menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kohus leidis, et kolmanda isiku kaasamisel on oluline kindlaks teha, kas kostjal oleks õigus esitada nõue tema vastu juhul, kui hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei tule lähtuda sisulistest argumentidest selle kohta, kas kostja nõue oleks põhjendatud või mitte, vaid sellest, kas kostjal on seaduse, lepinguga või muul moel sätestatud õigus esitada hagi kolmanda isiku vastu. ÄS § 187 lg 1 sätestab juhatuse liikmete solidaarse vastutuse äriühingu tegevuse eest. VÕS § 65 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täitmist ühiselt või igaühelt. Seega on hageja õigustatud valima, kas ta esitab oma nõude ühe või mitme juhatuse liikme vastu. VÕS § 69 lg 2 järgi on kostjal õigus nõuda teiselt juhatuse liikmelt solidaarkohustuse täitmist, välja arvatud talle langevas osas. Asjaolu, kas A. K tegevus või tegevusetus toob kaasa ka tema vastutuse, on sisuline asjaolu, mille üle ei saa kohus iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamisel seisukohta võtta. Selle peab välja selgitama sisulise arutelu käigus. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused
5.R OÜ ja A.K palusid kolmanda isiku kaasamise kohta tehtud kohtumääruse tühistada ja jätta kostja taotlus A. K menetlusse kaasamiseks rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on käesoleva hagi esemeks hageja nõue, mis põhineb konkreetselt kostja õigusvastasel ja aktiivsel teol (tegevusel). Vaidluse all ei ole A. K osalemine lepingute sõlmimisel ja rahaülekannete teostamisel. Juhatuse liikmete solidaarvastutus kohaldub juhul, kui on tuvastatav juhatuse liikmete kohustuste rikkumine kõikide vastutusele võetavate juhatuse liikmete suhtes. Varem kehtinud ÄS § 187 lg 1 ja praeguse lg 2 kohaldamise eelduseks ei ole mitte üksnes juhatuse liikme staatus, vaid asjaolu, et konkreetne juhatuse liige on toime pannud õigusvastase teo. Alles siis, kui on tuvastatud õigusvastase teo toimepannud juhatuse liikmete ring, rakendub solidaarvastutuse põhimõte. Antud juhul ei ole menetlusosalised esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et A. K osales hageja poolt kostjale etteheidetavate tegude toimepanemisel. Käesolevas asjas võimalik hagi rahuldamine ei ole kuidagi seotud kostja võimalike nõuetega A. K vastu. A. K ja kostjale etteheidetava õigusvastase käitumise vahel puudub õiguslikult relevantne põhjuslik seos. A. K menetlusse astumine toob talle kaasa olulisi kulutusi menetluskulude näol, kusjuures tal puudub võimalus neid tagasi saada (TsMS § 167 lg 1). Pealegi on kohus juba jätnud 07.03.2005 määrusega kostja samasisulise taotluse rahuldamata. Selliseid uusi asjaolusid ja põhjendusi, mis tingiks kohtu varasema seisukoha muutmist, ei esine.
6.J.J vaidles määruskaebusele vastu ja pidas seda põhjendamatuks.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks.
9.TsMS § 213 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. TsMS § 216 lg 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda

isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kolmanda isiku kaasamise avaldusele esitatavad nõuded on sätestatud TsMS § 216 lg-s 2.

10.Asja materjali kohaselt on nii kostja kui A. K hageja juhatuse liikmed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et tulenevalt ÄS § 187 lg-s 1 ning VÕS § 65 lg-s 1 ja § 69 lg-s 2 sätestatust võib kostjal käesoleva hagi võimaliku rahuldamise korral tekkida seaduse järgi nõue A. K kui teise juhatuse liikme vastu. Seega oli A. K menetlusse kaasamine iseseisva nõudeta kolmanda isikuna esimese astme kohtu poolt põhjendatud.
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja on kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluses põhjendanud, milline võib olla A. K võimalik seos hagejal kahju tekkimisega, kui selle olemasolu leiab tuvastamist. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lg 1 nimetatud tagajärgi. Hagi võimaliku rahuldamise korral on teoreetiline võimalus, et kostjal võib tekkida vajadus esitada A. K vastu nõue TsMS § 216 lg 1 mõttes. Kohus ei saanud ega pidanud kolmanda isiku menetlusse kaasamise küsimuse lahendamisel hindama, kas kostja nõue oleks põhjendatud või mitte. Asjaolu, et A. K võivad tekkida menetluskulud, mis jäävad tema kanda, ei saa seaduse järgi olla aluseks tema menetlusse kaasamata jätmisele.
12.Toimiku materjaliga ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, et kohus jättis juba 07.03.2005 määrusega kostja samasisulise taotluse rahuldamata. Nimetatud määrusega sellist taotlust ei lahendatud, vaid kohus jättis A. K kaasamata kaaskostjana (vt II kd lk 231).
13.Kui asja edasise menetluse käigus siiski selgub, et kolmas isik kaasati menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada (TsMS § 216 lg 5).

A. Tänav kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.