2-04-1354
Kohus
Harju maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.02.2007 a, Tallinnas, Kentmanni 13 kohtumajas
Tsiviilasja number
2-04-1354
Tsiviilasi
R OÜ hagi J J vastu summa 2 248 000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: R OÜ (reg kood xxx); asukoht xxx; hageja esindaja vandeadvokaat Mikk Lõhmus (Advokaadibüroo Paul Varul, Ahtri 6A, Tallinn 10151); Kostja: J J (isikukood xxx); elukoht xxx; kostja esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja vandeadvokaat Erki Vabamets (Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets, City Plaza, tartu mnt 2, Tallinn 10145); Kolmas isik kostja poolel: V OÜ (reg kood xxx); asukoht registris xxx; juhatuse liige O P , faktiline elukoht teadmata; Kolmas isik kostja poolel: AK (isikukood XXX); elukoht XXX
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad
24.01.2007 hageja seaduslik esindaja ning kolmas isik AK ja vandeadvokaat Mikk Lõhmus; kostja esindaja vandeadvokaat Kari-Paavo Koch
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista J J 500 000 (viissada tuhat) krooni R OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista J J 48 480 (nelikümmend kaheks tuhat nelisada kaheksakümmend) krooni R OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
2-04-1354
Hageja, R OÜ, asutasid AK ja kostja 2001 a omandades kumbki asutamisega äriühingus 50%-lise osaluse. Samuti nimetati mõlemad isikud äriühingu juhatuse liikmeteks saades mõlemad iseseisva esindusõiguse. 07.04.2003 a sõlmis kostja hageja nimel Harku vallas Harjumaal asuva kinnistu nr 21183 müügilepingu, millega müüs nimetatud kinnistu ilma osanike üldkoosoleku heakskiiduta ning teise juhatuse liikme, AK, teadmata ca 85 % turuhinnast odavamalt endaga seotud äriühingule OÜ M S esindades ise tehingu mõlemaid pooli. Pärast nimetatud tehingu ilmsikstulemist müüs kostja AKga läbirääkimiste tulemusena AK oma OÜ R osaluse 1 krooniga ning 23.12.2003 a kutsuti kostja tagasi OÜ R juhatusest. Pärast kostja lahkumist OÜ R juhatusest on tehtud raamatupidamises kontroll, millest nähtuvad kostja jämedad rikkumised juhatuse liikmena OÜ-s R . Kostja hageja esindajana on sõlminud OÜ V kaks töövõtulepingut, 07.04.2003 a ja 14.07.2003 a, kogumahuga summas 12 111 357 krooni. OÜ V esitatud arvete alusel on kostja hageja pangaarvelt tasunud OÜ V kogusummas 2 248 600 krooni. Kostja teostatud ülekanded OÜ V on toimunud ajavahemikul, mil AK ja kostja vahel toimusid läbirääkimised kostja osaluse müügiga AKle OÜ-s R . Märkimisväärne on ka asjaolu, et viimane ülekanne on kostja poolt teostatud hageja pangaarvelt pärast kostja väljaarvamist hageja juhatusest. Samuti puuduvad hageja raamatupidamises kõik muud tööde teostamise dokumendid, mis vastavalt seadustele peaksid nimetatud kostja ja OÜ V sõlmitud töövõtulepingute alusel olemas olema. Lisaks on hageja püüdnud korduvalt OÜ-ga V saada kontakti nimetatud lepingute küsimuste lahendamiseks, kuid tulutult. Hageja on veendunud, et kostja OÜ R nimel 07.04.2003 a ja 14.07.2003 a sõlmitud töövõtulepingud on näilised, seega tühised, ja nimetatud teenuseid hagejale esitatud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja pangaarvelt alusetult OÜ V kantud summa 2 248 000 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses vastu. Kostja arvates on hagi põhjendamatu ja hageja ei toetu ühelegi materiaalõiguslikule alusele. Põhjendamatud on hageja väited juhatuse liikme tegevuse teadmatuse kohta, kuna OÜ R põhikirja kohaselt on ette nähtud, et kõigis õigustoimingutes võib iga juhatuse liige esindada äriühingut eraldi. Samuti on alusetud ja põhjendamata hageja väited, et OÜ V ei ole teostanud hagejale töid, sest hageja raamatupidamises on olemas kõik arved koos tööde üleandmis-vastuvõtu aktidega. Hageja väited 07.04.2003 a ja 14.07.2003 a sõlmitud töövõtulepingute näilisuse kohta on samuti põhjendamatud ning arusaamatu on hageja pöördumine kohtusse kostja vastu, kuivõrd peaks hageja pöörduma hoopis OÜ V vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks. Hageja nimel OÜ-ga M S vahel 07.04.2003 a sõlmitud kinnistu müügilepingu XXX suhtes tehingu tegemiseks ei olegi vajalik osanike otsust. Hageja sõlmis OÜ-ga M S 23.12.2003 a kinnistu müügilepingu muutmise lepingu 07.04.2003 a sõlmitud lepingu suhtes. Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja OÜ M S vahel kokkulepe selles, millistes projektides pooled edasist tööd jätkavad. Kokkuleppes toodi välja ka poolte kohustused. Nimetatud 23.12.2003 a sõlmitud kokkuleppega müüs kostja hagejale oma osaluse OÜ-s R , kuna AK ja J J suhted ei võimaldanud edasist koostöötamist, ja muudeti 07.04.2003 a kinnistu müügilepingut, sama kokkuleppega tunnustati ka OÜ V e nõudeid. Samuti tehti kokkuleppes poolte vahel tasaarveldus nõuete osas, mis kinnitab samuti OÜ V e nõude olemasolu tunnustamist hageja poolt. Hageja ei ole 23.12.2003 a sõlmitud kokkuleppe lepingu
Lk 2 (6)
2-04-1354
kehtivust vaidlustanud ning kõik kokkuleppe raames sõlmitud lepingud on jõus. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud välja mõista hagejalt.
Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel on vaidlus hageja ja OÜ V vahel 7.04.2003 ja 14.07.2003 sõlmitud e töövõtu lepingute (edaspidi töövõtulepingute) tühisuse üle ning 23.12.2003 kostja ja A.K vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingu, hageja ja OÜ M S vahel sõlmitud õiguste ja kohustuste määratlemise kokkuleppe ja OÜ M S , hageja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu, kinnistute jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingute, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja pandilepingu ja keelumärke kustutamise avalduse tõlgendamise üle. Nõue on esitatud endise juhatuse liike vastu, seega on vajalik välja selgitada, kas J J vastutab juhatuse liikmena nimetatud tühistest tehingutest tekkinud kahju eest. Esmalt võitab kohus seisukoha hageja OÜ V vahel sõlmitud tehingute tühisuse osas. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtule esitatud 7.04.2003 sõlmitud töövõtulepingutest nähtub, et OÜ V kohustuseks oli pinnase ja teetööd, muuhulgas geoloogilise uuringud ja projekteerimistööd, geodeetiline alusplaan, kasvupinnase koorimine ja äravedu, maaüksuse planeerimine täitepinnasega, vertikaalplaneerimine, killustikaluse ja graniitsõlmedest katte , äärekivide ja tänavakivide paigaldus, sillutusribade ja piiramine laudadega, samuti projektijuhtimine. Lepingus nimetatud tööd on hageja poolt aktidega vastu võetud. Tööde eest tasumiseks on hagejale esitatud arved ning need on ka tasutud. Kohtule esitatud 14.07.2003 sõlmitud töövõtulepingutest nähtub, et OÜ V kohustuseks oli vee-, kanali- ja drenaažitööd, lepingu lisas on töödeks märgitud projekteerimistööd, veevarustuse materjalid, kanalisatsioonimaterjalid, sadevetekanalisatsioon ja projektijuhtimine. Tööd on hageja poolt aktidega vastu võetud, hagejale on esitatud arved ning need on tasutud. Kohus leiab, et lepingud, aktid ja arved iseenesest ei tõenda seda, et tehing ka tegelikult toimus. Lepingutes on kokku lepitud konkreetsete tööde teostamine ning seega saab tehing toimuda vaid siis, kui kokkulepitud töid ka tegelikkuses teostati. Lisaks tsiviilõiguslikule kokkuleppele tööde teostamise kohta on lepingutes nimetatud tööde teostamiseks vaja ka vastavate vahendite olemasolu ning ka teatud avalik-õiguslike lubade ja/või toimingute tegemine. Hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangust nähtub, et Künka I maaüksus on varustatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega, turuväärtust tõstvaks teguriks on märgitud väljaehitatud tehnovõrgud. Malle Kuusiku kirjast nähtub, et tehnovõrgud olid välja ehitatud juba 2000 aastal. Viimsi valla poolt väljaantud luba tehnovõrkude väljaehitamiseks kehtis kuni 05.12.2002 aastani. Tehingute näilisust kinnitavad ka järgnevad asjaolud: Äriühingute kohta
Lk 3 (6)
2-04-1354
puuduvad andmed majandustegevuse registris, kuid tegevuseks on seaduse § 41 lg 1 p 1 ja § 42 lg 1 järgi nõutav registreering majandustegevuse registris. Kohtu seisukohta kinnitavad kaudselt ka asjaolud, et OÜ V oli ja on registreeritud asukohta, kus ta reaalselt ei saa tegutseda, sest asukohaks märgitud hoone ei ole kasutuskõlblik ning tehingute tegemise ajal E –R OÜ juhatuse liikmeks olnud Jaan Volt ei tea äriühingu tegevusest midagi ja kinnitab tsiviilasjas 2/33-7514/04 tunnistajana ja ka käesolevas menetluses esitatud dokumentaalsetel tõenditel (aktid), et tema allkirjad on võltsistud. Äriühingutel puudus ka maksuameti ja äriregistri andmetel majandustegevus. Kohus asub seisukohale, et nii OÜ-l V kui ka alltöövõtjana tegutsenud E –R OÜ-l puudusid reaalsed võimalused ja töövahendid tööde teostamiseks. Hageja ja OÜ V vahel reaalselt lepingus kokku lepitud töid ei teostatud ja seetõttu olid nimetatud tehingut kui näilised tehingud tühised algusest peale. Tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada. Tehingu järgi on raha saanud OÜ V , kuid nõue on esitatud endise juhatuse liikme vastu. Kostja väited selle kohta, et tegemist oli vee- ja kanalisatsioonitrasside parandamisega, on vastuolulised. Töövõtulepingus on sätestatud vee-, kanali- ja drenaažitrassi tööd, lepingu lisas ja tööde vastuvõtmise aktides on tööna märgitud veevarustuse ja kanalisatsiooni varustuse materjalid, arvetel vee- ja kanalisatsioonitrassi . Samas ei ole võimalik seaduse § 22 lg 1 p 1 järgi teostada tehnovõrkude t ega parandust ilma kehtiva loata. Järgnevalt käsitleb kohus juhatuse liikme vastutust tühiste tehingute alusel äriühingu varast välja läinud eest. Juhatuse liikme kohustused ja vastutuse sätestab äriseadustik (7.04. ja 14.07.2003 kehtinud redaktsioon) ÄS § 187 lg 1 järgi on juhatuse liikmed, kes oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme kohustusteks on eelkõige kohustus tegutseda vajaliku hoolsusega. Kohus leiab, et hoolsuskohustuse täitmisena tuleb käsitleda äriühingule võimalikult soodsat tegevuse planeerimist ja äriühingule võimalikult soodsat tegutsemist. Kehtetute tehingute sõlmimine ja kehtetu tehingu alusel raha välja maksmine ei ole käsitletav hoolsuskohustuse täitmisena. Kohus leiab, et kostja on rikkunud oma hoolsuskohustust, seega on ta käitunud õigusvastaselt. Vaidlust ei ole selles, et kostja vaidlusalused lepingud sõlmis, tööde vastuvõtmise aktid allkirjastas ja raha esitatud arvete alusel välja maksis. Kuna tühise tehingu alusel tegi väljamakseid kostja, siis on kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel ka põhjuslik seos. OÜ V esitas töövõtulepingutest tulenevalt arveid summas 11 274 356 krooni, töövõtulepingute järgi oli hinnaks 11 274 357 krooni. Vastavalt Hansapanga tõendile, Hansapanga konto väljavõttele ja maksekorraldusele tehti kostja poolt OÜ V väljamakseid 2 248 600 krooni eest, 400 000 kroonise väljamakse tegi K –K J. Konto on avanud ning sellele omas juurdepääsu kostja. Seega on leidnud tõendamist ka kahju suurus. Kohus ei saa käesolevas menetluses võtta seisukohta solidaarvõlgnike vahelise so kostja ja A.K vahelise vastutuse osas, kuna hagi on esitatud ühe hageja endise juhatuse liikme vastu. VÕS § 65 lg 1 järgi on võlausaldajal solidaarvõlgnike korral õigus valida, kas ta esitab nõude ühe või kõigi solidaarvõlgnike vastu. Juhul, kui võlausaldaja peab vajalikuks esitada nõue vaid ühe solidaarvõlgniku vastu, tekib tollel VÕS § 69 lg 2 järgi tagasinõudeõigus teiste solidaarvõlgnike vastu. Harju maakohtu poolt teistes tsiviilasjade tehtud otsused, mis ei ole jõustunud, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Järgnevalt võtab kohus seisukoha 23.12.2003 sõlmitud tehingute tõlgendamise osas. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seega
Lk 4 (6)
2-04-1354
tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Lepingu tõlgendamisel tuleb juhul, kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, arvesse võtta VÕS § 29 lg 4 järgi ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. VÕS § 29 lg 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Lepingu tõlgendamisel on olulise tähtsusega need asjaolud, mis olid pooltele enne lepingu sõlmimist teada. See4ga on vaidlusaluste 23.12.2003 sõlmitud lepingute tõlgendamisel oluline, kas hageja teadis või pidid teadma eelnimetatud näilikest tehingutest. Juriidiline isik tegutseb TsÜS § 31 lg 5 järgi läbi oma organi tegevuse , seega saab lugeda juriidilise isiku teadmiseks asjaolu, mis oli teada tema organi st juhatuse liikmele. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja tõendamist asjaolu, mis on poole poolt omaks võetud. Hageja poolt hagiavalduses väljendatud asjaolud tuleb lugeda omaksvõetuks. Hagiavalduses väidab hageja, et sai teada kostja ja OÜ M S vahel sõlmitud tehingust ning seetõttu A.K ja kostja ärisuhted halvenesid. Hagiavalduse p 1.6.1. järgi sai A.K kinnistu müügitehingust teada mais 2003 ning töövõtulepingutest
aasta kevadel, mil kostja andis A.K üle raamatupidamisdokumentatsiooni. Tõendeid selle kohta, millal hageja seaduslik esindaja A.K sai teada töövõtulepingutest, kohtule esitatud ei ole. Juriidilise isiku organi liikmel on TsÜS § 35 järgi hoolsuskohustus. Kohus leiab, et juhul, kui A.K sai teada müügilepingust ja tal tekkis usaldamatus teise juhatuse liikme suhtes, on ebatõenäoline ja hoolsuskohustust mittejärgiv, kui A.K ei tundnud huvi hageja teiste tehingute, pangakontode olemasolu ja raamatupidamisdokumentatsiooni vastu. Seetõttu leiab kohus, et ei ole tõendatud, et A.K st hageja sai teada töövõtulepingute sõlmimisest ja tühiste tehingute alusel väljamaksete tegemisest alles 2004 aasta kevadel. Kohtu seisukohta toetab ka asjaolu, et kolmas isik pidas pärast 23.12.2003 lepingute sõlmimist ja enne väidetavat raamatupidamisdokumentatsiooni saamist läbirääkimisi kostja uute äripartneritega kompensatsiooni maksmise kohta. A.K juhatuse liikmena oleks saanud igal ajahetkel kontrollida äriühingu majandustegevust sh teha järelepärimisi krediidiasutustesse hageja kontode olemasolu kohta jne. Seega väide, et A.K sai teada tühistest tehingutest ainult raamatupidamisdokumentatsiooni esitamisel, ei ole veenev, sest äriühingu majandusliku seisundi hindamine on võimalik ka muul moel ja muude tõendite alusel, kui raamatupidamine, ja igal ajahetkel. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus asjaolu, et hageja teadis 23.12.2003 lepingute sõlmimisel, et kostja on sõlminud vaidluslaused töövõtulepingud. Järgnevalt analüüsib kohus 23.12.2003 sõlmitud kostja ja A.K vahel sõlmitud osaühingu osa müügilepingu, hageja ja OÜ M S vahel sõlmitud õiguste ja kohustuste määratlemise kokkuleppe ja OÜ M S , hageja ja kolmandate isikute vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu, kinnistute jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingute, kinnistu ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja pandilepingu ja keelumärke kustutamise avaldust. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt omab tähtsust vaid 23.12.2003 hageja ja OÜ M S vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise leping, sest muud samas dokumendis sõlmitud tehingud ei puuduta hageja õigusi ja kohustusi kostja suhtes. Kohus leiab, et nimetatud kolme lepingut tuleb analüüsid kogumina, sest need on sõlmitud ärilises mõttes lähikondsete isikute vahel. Lepingud on sõlmitud kostja ainuomandis oleva äriühingu OÜ M S , hageja ja kostja vahel. Võlaõiguses kehtib privaatautonoomia põhimõte. Selle põhimõttega ei ole vastuolus olukord, kus kohustatud isiku kohustused täidab kohustatud isikuasemel kolmas isik, kui õigustatud isik sellega nõus on. OÜ M S ja hageja
Lk 5 (6)
2-04-1354
vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu muutmise lepingu järgi muudeti 07.04.2003 sõlmitud kinnistu müügilepingus märgitud kinnistu hinda 3 miljonilt 15 miljonile. Samas sai hageja juhatuse liige ja osanik A.K hageja 100 % sade osanikuks 1 krooni eest. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt vabanes hageja 10 548 269,61 krooni suurusest kohustusest ning temale läksid üle kõik Soosepa elurajooniga seotud õigused ja kohustused. Soosepa elurajooni puhul oli selleks hetkeks tegemist krunditud ja tehnovõrkudega varustatud arendusprojektiga, kusjuures kõik tulevikus esitatavad nõuded, mis tulenevad Soosepa elurajoonis väljaehitamisest, esitatakse kostja ainuomandis oleva OÜ M S vastu. Kohus leiab, et võlaõigusseaduse ja privaatautonoomia põhimõttega ei ole vastuolus kokkulepe, mille kohaselt hageja, saades teada tühistest tehingutest ning äriühingu poolt alusetult tasutud arvetest, sõlmis lepingud, millega kostja ja kostjaga seotud äriühing kompenseeris hagejale tekkinud kahju. Seega tuleb 23.12.2003 sõlmitud lepinguid kogumina käsitleda kompromissina VÕS § 578 lg 1 mõttes. Pooled on omavahelised ebaselged suhted vormistanud konkreetsete kokkulepetena, kus mõlemad pooled (kostja poolt ka temaga seotud äriühing) on teinud järeleandmisi. 23.12.2003 sõlmitud lepingutega on hageja ja kostjale kuuluv äriühing OÜ M S kinnitanud, et neil puuduvad vastastikused nõuded ja pretensioonid. 23.12.2003 sõlmitud lepingute kompromissina käsitlemisel ei haaku kostja väide selle kohta, et 29.12.003 tehtud 500 000 kroonine ülekanne V e OÜ oli tehtud hageja nõusolekul. 23.12.2003 lepingutes ei sisaldu viidet sellele, et kostjal pärast juhatusest tagasikutsumist oleks olnud õigus teha veel rahalisi ülekandeid hageja kontolt. Kostja teadis enda tagasikutsumisest juhatusest, seega oli ta teadlik, et tal puudub õigus kasutada hageja rahalisi vahendeid. Seega on 29.12.2003 tehtud 500 000 kroonine ülekanne tehtud volitamata isiku poolt, seega õigusvastane ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada ning kostjalt välja mõista 500 000 krooni hageja kasuks. Menetluskulude osas kuulub TsMS rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning seetõttu tuleb jätta kostja kanda riigilõiv summas 26 000 krooni hagi rahuldatud osalt ning hageja menetluskulud 1/5 osas. Õigusabi kuludena võiks TsMS § 61 lg 1 p 1 lausel kostjalt välja mõista kuni 112 400 krooni, sellest 1/5 osa on 22 480 krooni. Kohtunik
Lk 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.