Kohtulahend

Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Revalhaus Kinnisvara OÜ (edaspidi hageja) esitas 13. oktoobril 2004 Harju Maakohtule hagi Jürgen Järviku (edaspidi kostja) vastu 2 248 000 krooni suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt olid kostja ja Arvo Klaas (edaspidi kolmas isik) kuni 23. detsembrini 2003 hageja osanikud, kumbki 50%-lise osalusega. Mõlemad olid hageja juhatuse liikmed ja neil oli iseseisev esindusõigus. 7. aprillil 2003 sõlmis kostja hageja nimel müügilepingu (edaspidi müügileping) Harku vallas Harjumaal asuva kinnistu Eestkünka I (edaspidi kinnistu) kohta, millega hageja müüs kinnistu ilma hageja osanike üldkoosoleku heakskiiduta ning teise juhatuse liikme (kolmas isik) teadmata ca 85% turuhinnast odavamalt (müügihind 3 000 000 krooni) kostjaga seotud OÜ-le Marine Systems (edaspidi ostja), esindades mõlema osaühingu juhatuse liikmena müügilepingu pooli. Pärast müügilepingu ilmsikstulemist müüs kostja kolmanda isikuga läbirääkimiste tulemusena 23. detsembril 2003 kolmandale isikule oma osaluse hagejas 1 krooniga. Samal päeval kutsuti kostja tagasi hageja juhatusest. Hageja raamatupidamise kontrollist, mis tehti pärast kostja lahkumist hageja juhatusest, nähtuvad kostja jämedad rikkumised juhatuse liikmena. Kostja sõlmis hageja esindajana 7. aprillil 2003 ja 14. juulil 2003 töövõtulepingud Verpo Ehitus OÜ-ga (edaspidi kolmas isik II või töövõtja) Künka I maaüksusel pinnase-, tee-, vee-, kanalisatsiooni-, drenaaži- jt tööde tegemiseks. Tööde maksumus oli kokku 12 111 357 krooni. Töövõtja esitas hagejale arveid kokku 9 554 540 krooni suuruses summas. Kostja tasus töövõtja esitatud arvete alusel hageja pangakontolt töövõtjale kokku 2 248 600 krooni. Kostja tegi need ülekanded ajavahemikul, mil kolmas isik ja kostja pidasid läbirääkimisi kostja osaluse müügiks kolmandale isikule. Viimase ülekande tegi kostja hageja pangakontolt 29. detsembril 2003, s.o pärast kostja väljaarvamist hageja juhatusest. Hageja raamatupidamises puuduvad ehitustööde tegemise dokumendid, mis seaduse järgi peaksid töövõtulepingute kohta olemas olema. Töövõtulepingud on näilised ja seega tühised. Töövõtja ei ole hagejale osutanud töövõtulepingutes nimetatud teenuseid. Hageja palus kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista hageja pangakontolt alusetult töövõtjale kantud 2 248 000 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Tema vastuväidete kohaselt võib hageja põhikirja kohaselt kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige esindada hagejat eraldi. Hageja raamatupidamises on olemas kõik arved koos ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kui hageja väited töövõtulepingute näilisuse kohta on põhjendatud, peaks hageja pöörduma töövõtja vastu alusetult saadu tagasinõudmiseks. Müügileping ei vajanud osanike otsust. Hageja sõlmis ostjaga

osaluse hagejas, kuna kolmanda isiku ja kostja suhted ei võimaldanud edasist koostööd. Hageja ei ole vaidlustanud 23. detsembri 2003. a kokkulepete kehtivust ning kõik kokkuleppe raames sõlmitud lepingud on jõus. Kolmas isik Arvo Klaas nõustus hageja seisukohtadega. Kolmas isik II Verpo Ehitus OÜ toetas kostja seisukohti. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas 14. veebruari 2007. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 500 000 krooni ning kostjalt hageja kasuks menetluskulud 48 480 krooni. Maakohtu otsuse kohaselt on vaatamata esitatud arvetele ja tööde vastuvõtmise aktidele töövõtulepingud näilised ning töövõtja ei ole teinud kokkulepitud töid. Juhatuse liikme kohustused ja vastutuse sätestab äriseadustik (ÄS). Töövõtulepingute sõlmimise ajal sätestas ÄS § 187 lg 1, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme esmaseks kohustusteks on kohustus tegutseda vajaliku hoolsusega. Hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb pidada äriühingule võimalikult soodsat tegevuse planeerimist ja tegutsemist. Kehtetute tehingute tegemine ja kehtetu tehingu alusel raha maksmine ei ole käsitatav hoolsuskohustuse täitmisena. Kostja rikkus oma hoolsuskohustust ning seega on käitunud õigusvastaselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis töövõtulepingud, allkirjastas tööde vastuvõtmise aktid ja maksis raha esitatud arvete alusel välja. Kuna tühise tehingu alusel tegi väljamakseid kostja, siis on kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel põhjuslik seos. Kahju suuruseks on 2 248 600 krooni. Hageja sai 2004. a kevadel, mil kostja andis kolmandale isikule üle raamatupidamisdokumentatsiooni, teada töövõtulepingutest ja nende alusel väljamaksete tegemisest. Tulenevalt kolmanda isiku kui hageja juhatuse liikme hoolsuskohustusest, pidi hageja olema teadlik töövõtulepingute näilikkusest. Maakohus analüüsis 23. detsembril 2003 sõlmitud kolme kokkulepet (edaspidi kokkulepped): müügilepingu muutmise kokkulepet hageja ja ostja vahel (kokkulepe I), kokkulepet hageja ja ostja vahel kohustuste ülevõtmiseks ja nõuete tasaarvestamiseks (kokkulepe II) ning kostja ning kolmanda isiku vahelist kokkulepet hageja osade müümiseks (kokkulepe III). Kohus leidis, et kokkuleppeid tuleb analüüsida kogumina, sest need on sõlmitud ärilises mõttes lähikondsete isikute, kostja ainuomandis oleva ostja, hageja ja kostja, vahel. Kokkuleppega I muudeti kinnistu hinda 3 miljonilt 15 miljonile kroonile. Samas sai kolmas isik kokkuleppe III alusel hageja 100% osade osanikuks 1 krooni eest. Kokkuleppe II kohaselt vabanes hageja 10 548 269 krooni 61 sendi suurusest kohustusest töövõtja ees, kes oli oma nõude loovutanud ostjale. Hagejale läksid üle ka kõik Soosepa elurajooniga seotud õigused ja kohustused. Soosepa elurajooni puhul oli selleks hetkeks tegemist krunditud ja tehnovõrkudega varustatud kinnisvara arendusprojektiga, kusjuures kõik tulevikus esitatavad nõuded, mis tulenevad selle elurajooni väljaehitamisest, esitatakse kokkuleppe II järgi kostja ainuomandis oleva ostja vastu. Kokkulepete kogum kujutab endast kompromissi võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 mõttes. Pooled on omavahelised ebaselged suhted vormistanud konkreetsete kokkulepetena, kus mõlemad pooled (kostja poolt ka temaga seotud äriühing) tegid järeleandmisi. Hageja ja ostja (kui kostjale kuuluv äriühing) kinnitasid, et neil puuduvad vastastikused nõuded ja pretensioonid. Kokkulepete kompromissina käsitlemisega ei haaku kostja väide selle kohta, et 29. detsembril 2003 tehtud 500 000-kroonine ülekanne töövõtjale oli tehtud hageja nõusolekul. Kokkulepetes ei sisaldu viidet sellele, et kostjal oleks olnud pärast hageja juhatusest tagasikutsumist õigus teha rahalisi ülekandeid hageja kontolt. Kostja teadis, et ta kutsutakse juhatusest tagasi, seega oli ta teadlik, et tal puudub õigus kasutada hageja rahalisi vahendeid. Seega on nimetatud 500 000-kroonise ülekande teinud kostja kui volitamata isik ning ülekanne on õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi tuleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada ning kostjalt välja mõista 500 000 krooni suurune hüvitis hageja kasuks.

3(14)

Revalhaus Kinnisvara OÜ ja Arvo Klaasi apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Revalhaus Kinnisvara OÜ ja A. Klaasi esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 1 748 000 krooni väljamõistmiseks ning vastavas osas õigusabikulude väljamõistmiseks ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult. Kohus on rikkunud menetlusõiguslikke norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Hageja ja A. Klaas on jätkuvalt seisukohal, et 23.12.2003 lepingute sõlmimise ajal ei olnud A. Klaas teadlik töövõtulepingute näilikkusest ega soovinud 23.12.2003 lepingutega muuta töövõtulepingustest tulenenud näilikke nõudeid kehtivaks või asendada neid mingite muude õiguste või kohustustega. A. Klaas ei teadnud 23.12.2003 töövõtulepingute näilikkust, s.h ei olnud ta näinud ei töövõtulepinguid ega nendega seotud dokumentatsiooni. Arvestada tuleb asjaoluga, et töövõtulepingud sõlmis kostja kui hageja juhatuse liige hageja nimel. Samuti teostas kostja hageja juhatuse liikmena töövõtulepingute alusel rahaülekandeid. Töövõtulepingutest tulenevad kohustused olid kajastatud hageja bilansis, töövõtulepingute kohaselt hageja juba oli kohustatud isikuks vastavate nõuete osas. Arvestada tuleb veel 23.12.2003 kujunenud olustikuga, kus hageja juhatuse liikmetel olid tõsised erimeelsused ning hageja juhatuse liige A. Klaas oli hageja nimel sõlmitud lepingutest ja hageja raamatupidamisest oluliselt vähem teadlik kui kostja. A. Klaasi kohta võib ju küll öelda, et ta oleks pidanud olema teadlikum, kuid see ei muuda objektiivset tõsiasja, et ta ei olnud kõigest töövõtulepingutesse puutuvast teadlik. Hageja ja A. Klaas leiavad, et hinnates 23.12.2003 lepinguid kogumis, on oluline silmas pidada, et: 23.12.2003 kokkuleppega ei võtnud hageja endale mingeid kohustusi juurde - kõik kokkuleppes kajastatud kohustused juba olid hageja bilansis. 23.12.2003 kokkuleppega võttis OÜ Marine Systems üksnes mõned kohustused üle (p 1.1.1, 1.1.2 ja 1.1.5); 23.12.2003 kinnistu müügilepingu muutmise lepingus toodud tasaarvestusega ei vabanenud hageja mingitest kohustustest. Kinnistu algse müügilepinguga "kantis" kostja Eestkünka I kinnistu hageja nimelt endaga seotud äriühingu OÜ Marine Systems nimele turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga ja esindades tehingus mõlemaid pooli. Kinnistu müügilepingu muutmise kokkuleppega lepiti kokku Eestkünka I kinnistu õiglases väärtuses, mille OÜ Marine Systems kohustus tasuma. Tasumiseks kasutas OÜ Marine Systems muuhulgas nõudeid, mis tal väidetavalt hageja vastu oli - vastavad nõuded tasaarvestati ostuhinna tasumise kohustusega. Hiljem selgus, et "raha", millega kinnistu suurenenud hinna eest maksti, "oli kehtetu" ehk osasid nõudeid, mida tasaarvestuseks kasutati ei olnud tegelikult olemas (s.h töövõtulepingutest tulenenud nõudeid); 23.12.2003 lepingud ei sisalda poolte vastastikuseid kinnitusi nõuete ja pretensioonide puudumise kohta, erinevalt kohtu seisukohast. 23.12.2003 kokkuleppe p 1.1.8 sedastab üksnes OÜ Marine Systems kinnituse, et temal ja kolmandatel isikutel puuduvad nõuded hageja vastu (v.a nõuded, mis on otse märgitud kokkuleppe p 1.1.2 ja 1.1.7). Seega on kohus hinnanud valesti tõendeid leides, et 23.12.2003 kokkulepetega loobusid hageja ja OÜ Marine Systems vastastikustest nõuetest ja pretensioonidest. Seega kohtu seisukoht, nagu oleks hageja vabanenud 23.12.2003 kinnistu müügilepingu muutmise lepinguga kohustustest 10 548 269, 61 krooni ulatuses ning see oleks käsitletav kahjuhüvitisena näilike töövõtulepingutega tekitatud kahju eest, ei ole vastavate asjaolude pinnalt loogiline ja põhjendatud - kui kinnistule kõrgema hinna kokkuleppimine ja selle tasumine oleks pidanud tahendama lisaks kinnistu põhjendatud hinna tasumisele ka täiendavalt kahju hüvitamist, oleks kokkulepitud uus hind pidanud ületama kahju hüvitise näol ka kinnistu põhjendatud hinda (hind oleks pidanud olema põhjendatud hind + hüvitis). Sellist väidet ei ole aga pooled menetluses esitanud ning suurenenud kinnistu hind vastas üksnes põhjendatud hinnale. Samuti on ebaloogiline, et väidetav kahju hüvitamine kohustusest vabanemise näol hõlmas muuhulgas juba ka töövõtulepingutest tulenevatest "kohustustest vabanemist",

4(14)

kuivõrd ka need nõuded kajastati tasaarvestuskokkuleppes. Kui isegi möönda, et 23.12.2003 kinnistu müügileping oleks kompromissleping, siis ei muuda see tõsiasja, et kostja teostas Verpo Ehitus OÜ-le väljamakseid ikkagi töövõtulepingute alusel, mis olid näilikud. Selliste väljamaksete teostamine on käsitletav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena ja õigusvastase kahju tekitamisena TsÜS § 35 ja § 37 lg 1 ning ÄS § 187 lg 1 alusel. Kui 23.12.03 lepingud reguleerisid hageja ja OÜ Marine Systems vahelisi suhteid, siis see ei saa mõjutada lepingute pooleks mitteolnud kostja õigusi ja kohustusi, kui see lepingutest endist otse ei tulene (lepingute sõlmimine kolmanda isiku kasuks). Seega ei saa 23.12.2003 kinnistu müügilepingu muutmise leping kuidagi vabastada kostjat vastutusest hageja ees. Kohtu seisukoht, et 23.12.2003 kinnistu müügilepingu muutmise lepinguga lepiti kokku töövõtulepingutega tekitatud kahju hüvitamine nii kostja kui OÜ Marine Systems eest ei põhine poolte poolt esitatud ja tõendatud asjaoludel ega tulene ka lepingute tekstidest. Kumbki pool pole väitnud, et 23.12.2003 kinnistu müügilepingu muutmise lepinguga hüvitati muuhulgas kostja tekitatud kahju hagejale. Samuti ei nähtu lepingute tekstidest ühtegi viidet selle kohta, et need on sõlmitud ka kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks - seega on kohus vastavaid tõendeid ka sisuliselt hinnanud ebaõigesti. Kompromissleping võib olla ka selline, et loovutatakse ühe isiku vastu nõudeid esitamast lähtudes just sellest, et tekitatud kahju hüvitamiseks saab nõude esitada teisele isikule. Hageja ja A. Klaas rõhutavad, et 23.12.2003 lepingud ei ole käsitletavad kompromisslepinguna VÕS § 578 lg 1 tähenduses: Kui neid kompromisssina käsitleda, siis saaks seda teha vaid VÕS § 578 lg 2 viidatud võimaliku kokkuleppena, millega ei soovita tekitada uusi õigusi või kohustusi. Jürgen Järvik apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus J. Järvik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja Verpo Ehituse OÜ tahe oli suunatud õigusnäivuse tekitamisele. Hageja on küll osundanud puudustele vaidlusaluste tehingute dokumenteerimisel, kuid hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluseid töid reaalselt ja faktiliselt ei teostatud. Lepingujärgsete tööde teostamist Verpo Ehitus OÜ-ga sõlmitud lepingute alusel kinnitavad eelkõige alljärgnevad tõendid ja faktid: hageja ja Verpo Ehitus OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingud ning selliste lepingute alusel esitatud arved; asjaolu, et hageja on Verpo Ehituse OÜ-le tasunud tööde teostamise eest; OÜ Polarkinnisvara poolt koostatud Soosepa tee piirkonna kanalisatsiooni-, vee- ja drenaažitrasside täitejoonised; Celander Ehitus OÜ 05.05.2005 hinnang Soosepa tee piirkonna välistrasside ümberehituse täitejooniste kohta; OÜ Kriibi-Kraabi juhatuse liikme T. Peegli 29.03.2006 vastus infopäringule; asjaolu, et hageja ei ole suutnud tõendada, et töövõtulepingutes sätestatud tööd oleks teostatud kellegi kolmanda isiku, mitte Verpo Ehituse OÜ, poolt; hageja ise on oma juhatuse liikme A. Klaasi käitumisega, kes aktsepteeris kompromisskokkuleppes Verpo Ehituse OÜ nõudeid, vaidlusaluste tööde teostamist kinnitanud. Kostja ei oma ehitusalast haridust ning vastavaid eriteadmisi, tellitud tööde teostamises veendus kostja muuhulgas läbi selle, et vaidlusalused trassid hakkasid faktiliselt tööle. Kostja hinnangul tuleks jätta tähelepanuta tunnistaja J. V. seletused, kuivõrd need ei tõenda teostatud tööde tegemata jätmist. Sellised ütlused käsitlevad Verpo Ehitus OÜ ja tema allhankija vahelisi õigussuhteid, mitte aga suhteid hageja ning Verpo Ehitus OÜ vahel.

5(14)

Verpo Ehitus OÜ väidetavaid puudusi tehingute dokumenteerimisel ei saa omistada kostjale, kostjal puudub igasugune side ja seos Est-Rolev OÜ-ga. Puudub ka igasugune loogiline ja mõistlik põhjendus, miks peaks kostja kandma kolmanda isiku Verpo Ehitus OÜ väidetavatest tegemistest või tegematajätmisest tulenevat riisikot. Selliseid negatiivseid tagajärgi peaks kandma Verpo Ehitus OÜ. Hageja tellis kõnealused tööd Verpo Ehituse OÜ lt, mitte aga Est-Rolev OÜ-lt, kelle kaasas Verpo Ehituse OÜ. Kostja veendus teostatud tööde tegemise faktis muuhulgas seeläbi, et kõnealused trassid hakkasid faktiliselt tööle. Vaidlusaluste ehitustööde osas on OÜ Polarkinnisvara poolt koostatud Soosepa tee piirkonna kanalisatsiooni-, vee- ja drenaazitrasside ümberehituse täitejoonised. Celander Ehitus OÜ 05.05.2005 hinnangust nähtuvalt: Celander Ehitus OÜ teostas E. Tamme ja U. Piirsoo isikus visuaalse hinnangu Soosepa elurajoonis paiknevate kanalisatsiooni-, vee- ja drenaažitrasside kohta; ülevaatuse eesmärgiks oli hinnata olemasolevat olukorda ja 2003 aastal OÜ Polarkinnisvara poolt 01.08.-15.10.2003 mõõdistatud ja 24.10.2003 koostatud täitejooniste vastavust tegelikult märgitud alal teostatud töödele; visuaalsel vaatlusel ei täheldatud mingeid olulisi erinevusi, lisandunud on kruntide liitumispunktide maakraanid ja kaevud; joonisel toodud alale on juurde ehitatud paarismajad ja korterelamud, millede paiknemine on kinnituseks, et joonistel asuvad trassid on neil toodud kohtadel; Celander Ehitus OÜ võib kinnitada, et (OÜ Polarkinnisvara) koostatud täitejoonised vastavad üldjoontes olemasolevale olukorrale ega anna põhjust kahelda olulistes erinevustes tegelikult tehtud tööde ja joonistel toodu vahel. Hageja ehitus-ja arendustegevus ei ole kunagi toimunud talle omandiõiguse alusel kuuluvatel kinnistutel, vaid lepingulisel alusel teistele isikutele kuuluvatel kinnistutel. OÜ Kriibi-Kraabi juhatuse liikme T. Peegli 29.03.2006 vastusest kostja infopäringule vastusest nähtub, et: OÜ Kriibi-Kraabi teostas Künka maaüksusel 2002 trassitöid OÜ Lubja Invest tellimusel; OÜ KriibiKraabi poolt sai nimetatud tööde käigus Künka maaüksusel osaliselt asendatud kanalisatsiooni trassid, täielikku trasside väljaehitust OÜ Kriibi-Kraabi antud maaüksusel ei teinud; eelnevalt rajatud trassid (Künka maaüksusel) ei vastanud kõikidele ehituskvaliteedi nõuetele, nii näiteks puudusid trasside ümber liivapadjad; eelnevalt rajatud trassid olid mõeldud väikeelamute tarbimiseks, suuremaid ehitusmahte ei oleks antud trassid välja kannatanud ja need oleks tulnud asendada. Asjaolu, et 05.12.2000 ehitusloa nr 793 kehtivus võis olla 2003 alguseks lõppenud, ei lükka ümber ega välista tööde reaalse teostamise fakti. Kuigi ehitusluba on tööde teostamisel õigusaktidest tulenevalt nõutav, siis selle puudumine ei ole ümberlükkamatuks tõendiks selle kohta, et vastavaid töid tegelikkuses ei teostatud. Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et kostjaga seotud isikud on vaidlusaluste tehingute näilikkust tõendanud. Kostja möönab läbirääkimise pidamist tekkinud erimeelsuste lahendamiseks, samas ei ole ta volitanud kedagi enda eest siduvaid avaldusi tegema. Läbirääkimiste fakt kui selline ei kinnita mingilgi moel tehingute näilikkust. Kostja leiab, et maakohtu seisukoht, et 29.12.2003 kostja poolt Verpo Ehitus OÜ-le tehtud 500 000kroonise ülekande näol oli tegemist kahju õigusvastase tekitamisega, on põhjendamatu. Hageja oli enne 29.12.2003 ülekande tegemist tunnustanud ülekande aluseks olevat õigussuhet. Kostja koostöö A. Klaasiga muutus võimatuks, kuivõrd A. Klaas ei täitnud endale võetud juhatuse liikme kohustusi terve 2003 aasta jooksul. Tekkinud erimeelsuste lahendamiseks alustasid pooled läbirääkimisi. A. Klaas, Revalhaus Kinnisvara OÜ, J. Järvik ja OÜ Marine Systems allkirjastasid 02.10.2003 (kompromiss) lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe seoses pooltevaheliste vaidlusküsimuste lahendamisega. Antud kokkuleppes fikseeriti edasise tegevuse põhimõtted

6(14)

vaidlusküsimuste lahendamisel. Lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe punkti 1.1 kohaselt on kokkuleppe eesmärgiks reguleerida kohtuväliselt pooltevahelised vaidlusküsimused A. Klaasi, J. Järviku, Revalhaus Kinnisvara OÜ ja OÜ Marine Systems vahel tulenevalt: poolte tegevusest ja/või tegevusetusest Viimsi vallas Soosepa elamurajooni arendamisel ning Harku vallas Liivanõmme detailplaneeringuga ettenähtud kinnistute võõrandamisel. 02.10.2003 lepingueelsete läbirääkimiste protokollist nähtub väga üheselt, et pooled pidasid läbirääkimisi seoses vaidlusküsimustega, millised olid tekkinud seoses Viimsi vallas Soosepa elamurajooni arendamisega. Vaidlusalused tööd teostas Verpo Ehitus OÜ Soosepa elamurajoonis. Seega eksisteeris vaidlussituatsioon, mis hiljem kompromissi teel lahendati. Peetud läbirääkimiste tulemusena ning realiseerimaks lepingueelsete läbirääkimiste protokollis sätestatut sõlmiti 23.12.2003 kompromiss ühelt poolt J. Järviku ja OÜ Marine Systems ning teiselt poolt A. Klaasi ja OÜ Revalhaus Kinnisvara vahel. Kompromissi raames allkirjastati alljärgnevad lepingud: pandi kustutamise avaldus, keelumärke kustutamise avaldus, kinnistu müügilepingu muutmise leping, kinnistu jagamise avaldus, jagamisel tekkivate kinnistute müügilepingud ja kinnistute ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise leping (müügilepingu muutmise leping); kokkuleppe; J. Järviku ja A. Klaasi poolt Revalhaus Kinnisvara OÜ osa müügileping (osa müügileping). Kostja eesmärgiks 23.12.2003 kompromissi sõlmimisel oli: välistada edaspidi vaieldavatele või ebaselgetele õigussuhetele tuginemine ning lõpetada poolte algsed nõuded ning need asendada kompromisslepingus kokkulepituga. Kompromisskokkulepete eesmärgiks oli lõpetada kõik erimeelsused ja vaidlused ühelt poolt A. Klaasi, hageja ja teiselt poolt kostja ja OÜ Marine Systems vahel. Kostja ja OÜ Marine Systems sõlmisid kompromisskokkuleppe õigusrahu saavutamise sooviga ning teadmises, et kompromisskokkuleppega saavad pooltevahelised kokkuleppe objektiks olevad vaidlused jäädavalt lahendatud ning vastaspool uusi vaidlusi ei initsieeri. 23.12.2003 lepingu sõlmimisel teadis hageja, et kostja on vaidlusalused töövõtulepingud sõlminud. Samuti oli hageja teadlik kõnealuste tehingute dokumenteerimisega seotud probleemidest. Kostja leiab, et hageja tunnustas Verpo Ehitus OÜ nõudeid (võlatunnistustes VÕS § 30 tähenduses) ning selliste nõuete aluseks olevat dokumentatsiooni, muutes eelnevalt vaidluse all olnud nõuded selgeks ja vaieldamatuks ning loobus võlasuhte kinnitamisega VÕS § 578 lg 2 ning VÕS § 30 alusel Verpo Ehituse OÜ nõuete vaidlustamisest ning väide, mille kohaselt on vaidlusaluse ülekandega tekitati talle kahju, ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kostja poolt hageja arvelt 500 000 krooni ülekandmine Verpo Ehitus OÜ arvele ei ole käsitletav hagejale mittevabatahtliku negatiivse varalise tagajärje tekitamisena. Seega ei ole hagejale juriidilises tähenduses kahju tekkinud. Vaidlusaluse ülekandega täitis kostja hageja kohustuse Verpo Ehitus OÜ ees. Täidetud kohustus oli hagejale teada ning tema poolt tunnustatud 23.12.2003 kompromissis. Hageja kohustuse täitmisega vähenesid vastavas ulatuses ka hageja kohustused (500 000 krooni kanti üle ning 500 000 krooni vähenesid hageja kohustused). Seega ei ole hageja olemasolev vara vähenenud ning kahju ei ole tekkinud. Loogiline ega mõistlik ei ole hageja väide, et 29.12.2003 teostati ülekanne Verpo Ehitus OÜ-le hageja (A. Klaasi isikus) teadmata ja kooskõlastuseta. Juhul, kui A. Klaas ei oleks soovinud nimetatud ülekande teostamist, oleks ta usaldamatuse õhkkonnas kostjalt pangakontode kasutajaõigused ära võtnud juba 23.12.2003, s.o koheselt peale kompromissikokkuleppe sõlmimist. Samas sellist toimingut hageja ei teinud (vaidlusalune ülekanne tehti 29.12.2003), milline fakt kinnitab apellandi väidet selle kohta, et kõnealune ülekanne toimus A. Klaasi kui hageja juhatuse liikme ja ainuosaniku nõusolekul ja temaga

7(14)

kooskõlastatult. Seega väidame jätkuvalt, et apellandil oli volitus kõnealuse ülekande tegemiseks. Kostja on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel saaks teoreetiliselt rääkida juhatuse liikme poolt kahju tekitamisest vaid juhul, kui hageja oleks minetanud võimalused nõude realiseerimiseks Verpo Ehitus OÜ vastu. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja kohtusse nõuet Verpo Ehitus OÜ vastu esitanud. Juhatuse liikme vastutuse puhul on tegemist täiendava vastutusega ning nõude juhatuse liikme vastu saab esitada vaid juhul, kui kõik muud võimalused nõuete rahuldamiseks on ammendunud. Nimetatud loogikat toetab ka ÄS § 187 lg 2, mis sätestab juhatuse liikme subsidiaarse vastutuse äriühingu välissuhtes ehk siis äriühingu suhetes võlausaldajatega. Vastavalt ÄS §-le 187 lg 2 võib ÄS §-s 187 lg 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Kostja leiab, et maakohus on otsuse vaidlustatud osas jätnud õiguslikult motiveerimata, samuti on kohaldatud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus on vaidlustatud osas hagi rahuldanud VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Viidatud säte reguleerib kahju tekitamise õigusvastasust (so kolmeastmeline delikti üldkoosseis ühte astet- õigusvastasust), sätestades, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hagi (osaliseks) rahuldamiseks ning kostjalt poole miljoni krooni väljamõistmiseks ei piisa vaid VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 viitamisest. Nimetatud sättest ei tulene kostja kahju hüvitamise kohustust. Hagis esile toodud asjaolusid arvestades ei ole VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldatav ka väidetava kahju õigusvastasuse osas. Viide antud sättele on kostja arvates ka sisuliselt väär, seega on kohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kostja on seisukohal, et maakohus ei ole hinnanud kostja alternatiivset vastuväidet tasaarvestuse teostamise osas. Nii kostja kui Marine Systems OÜ on seisukohal, et õigussuhete vaidlustamine, mille osas sõlmiti kompromissleping, kujutab endast kompromisslepingu olulist rikkumist. Seega nii antud vaidluse algatamine kui ka kõikide muude kompromissi esemeks olnud õigussuhete pinnalt edasine nõuete esitamine kujutab endast kompromisslepingu rikkumist. Kõige ilmekam kinnitus kompromisslepingu rikkumisest ja hageja sõnamurdlikust ning ebaausast käitumisest on kriminaalasja algatamise avalduse esitamine seoses müügilepingu sõlmimisega. Hageja esitas kostja suhtes avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses müügilepingu sõlmimisega 3 000 000 krooni eest, vaatamata asjaolule, et 23.12.2003 müügilepingu muutmise lepingus lepiti kokku üle 9 000 000 krooni turuhinnast kallimas müügihinnas. Käesolevaks hetkeks on kostjale antud episoodis (täiesti alusetult) esitatud kahtlustus KarS § 289 alusel (ametiseisundi kuritarvitamine) seoses nimetatud kinnistu võõrandamisega liigselt madala hinnaga. Poolte kompromisskokkuleppe üheks kesksemaks küsimuseks oligi müügilepinguga seotud vaidluste lõpetamine. Vastutasuks lubadusele mitte algata täiendavaid vaidlusi nimetatud tehinguga seonduvalt, oli OÜ Marine Systems nõus oluliselt tõstma antud kinnistu hinda ning kostja võõrandama A. Klaasile hageja osa 1 krooni eest. Kuivõrd hageja ja A. Klaas rikkusid sõlmitud kompromisslepingut, esitasid kostja ja OÜ Marine Systems 14.09.2005 hagejale ja A. Klaasile avalduse täiendava tähtaja andmiseks kohutuse täitmiseks, avalduse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks, avalduse võla tasumise nõudes ja pankrotihoiatuse. Avalduses täiendava tähtaja andmiseks kohustuse täitmiseks palusid kostja ja OÜ Marine Systems kompromisskokkuleppe rikkumised kõrvaldada hiljemalt 14.10.2005 ning sidusid nimetatud tähtaja õiguskaitsevahendite kohaldamise avalduse jõustumisega. Kõnealuse avalduse punktis 20 teatati hagejale, et rikkumiste kõrvaldamata jätmisel 14.10.2005 loeb OÜ Marine Systems selliseid rikkumist oluliseks ning: alandab VÕS § 101 lg 1 p 5 ja § 112 alusel müügilepingu muutmise lepingu punktis 2.3 kokku lepitud müügilepingu hinda 7 500 000 krooni võrra; nõuab VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel Revalhaus Kinnisvara OÜ-lt kohustuse rikkumisega tekitatud

8(14)

kahju hüvitamist summas 7 500 000 krooni, juhul, kui hinna alandamisega mistahes põhjusel ei peaks kaasnema ülalnimetatud punktis sätestatud õiguslikke tagajärgi; taganeb VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel osaliselt müügilepingu muutmise lepingu punktist 2.3 selliselt, et müügilepingu hinnaks jääb 7 757 329 krooni (taganetud osa suurus 7 500 000 krooni), juhul, kui hinna alandamise ja kahju hüvitamise nõude esitamisega mistahes põhjusel ei peaks kaasnema ülalnimetatud punktides sätestatud õiguslikke tagajärgi. Hageja ega ka Arvo Klaas ei täitnud kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul kompromisslepingut ega kõrvaldanud rikkumisi, mistõttu õiguskaitsevahendite kohaldamise avaldus jõustus. Seega jõustus ka hinna alandamise avaldus ning alates 14.10.2005 tuleb müügilepingu muutmise lepingus kokku lepitud kinnistu müügihind lugeda alandatuks 7 500 000 krooni võrra. Õigusselguse huvides kinnitas OÜ Marine Systems siiski notariaalselt tõestatud 23.12.2005 ostuhinna alandamise avalduses üle 14.09.2005 ostuhinna alandamise avalduses väljendatud tahet. Õigusmuudatuse tõi kaasa juba 14.09.2005 õiguskaitsevahendite kohaldamise avaldus, kuivõrd VÕS § 112 lg 2 ei sätesta hinna alandamise avaldusele kohustuslikku vormi. Seega tulenevalt TsÜS §-st 77 lg 1 võib hinna alandamise avalduse teha mis tahes vormis. OÜ Marine Systems ja kostja sõlmisid 12.10.2006 nõude loovutamise lepingu, mille alusel kostja omandas hageja vastu 2 500 000 krooni suuruse nõude. Viidatud nõue tuleneb OÜ Marine Systems poolt hageja suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamisest. Eelneva alusel esitas kostja Harju Maakohtu menetluses alternatiivselt tasaarvestusliku vastuväite. Hagi põhjendatuse korral palus kostja väljamõistetava summa ning võimalikud menetluskulud kattuvas osas tasa arvestada 12.10.2006 OÜ-ga Marine Systems sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõudega. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Harju Maakohus ei ole antud vastuväitele hinnangut andnud ning on seeläbi rikkunud TsMS §-st 436 lg 1 tulenevad kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kostja palub juhul, kui hagi osaline rahuldamine on põhjendatud, eelneva alusel tasa arvestada poolt vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Kostja leiab, et maakohus ei ole hinnanud kostja vastuväidet, mille kohaselt hageja nõue on AS Pirita Rannahoone poolt juba osaliselt rahuldatud. AS Pirita Rannahoone ja hageja sõlmisid 18.07.2005 kokkuleppe, mille järgi AS Pirita Rannahoone hoiustas Tallinna notar Kaata Kartau notarikontole 300 000 krooni edasiandmiseks hagejale. Nimetatud rahasumma kuulus hagejale väljamaksmisele 3 pangapäeva jooksul nimetatud dokumendi allkirjastamisest. Nimetatud hoiustamisega täitis AS Pirita Rannahoone vastavalt VÕS-i §-le 78 kolmanda isikuna J. Järvisu kohustuse osaliselt Revalhaus Kinnisvara OÜ ees 300 000 krooni ulatuses. Revalhaus Kinnisvara OÜ juhatuse liige A. Klaas andis nõusoleku kohustuse täitmise vastuvõtmiseks AS Pirita Rannahoone kui kolmanda isiku poolt. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Antud juhul on AS Pirita Rannahoone vabatahtlikult ning kostjaga kooskõlastamata rahuldanud osaliselt hageja poolt esitatud nõude, mistõttu nõue on tasutud osas lõppenud. Kostja palub juhul, kui hagi osaline rahuldamine on põhjendatud, arvestada asjaolu, et hageja nõudest on juba 300 000 krooni tasutud kolmanda isiku poolt. Vastused apellatsioonkaebustele Revalhaus Kinnisvara OÜ ja Arvo Klaas ei pea kostja apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja Jürgen Järvik vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

9(14)

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi osalises rahuldamises on põhjendatud, kuid otsuse põhjendavat osa tuleb muuta materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Revalhaus Kinnisvara OÜ ja Arvo Klaas vaidlustasid otsuse osas, milles maakohus jättis nõude rahuldamata 1 748 000 krooni osas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagi rahuldamiseks selles osas puudub seaduslik alus. Hageja esitas kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks 2 248 000 krooni osas, tuginedes asjaolule, et kostja kandis Revalhaus Kinnisvara OÜ pangakontolt Verpo Ehitus OÜ-le 2 248 600 krooni näiliste töövõtulepingute alusel, mille tagajärjel tekitati osaühingule kahju. Kostja vaidles nõudele täies ulatuses vastu. Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis hageja esindajana Verpo Ehitus OÜ-ga kaks töövõtulepingut. Nimelt 7. aprillil 2003 ja 14. juulil 2003 Soosepa elamurajoonis Künka I asuval kinnistul pinnase-, tee-, vee-, kanalisatsiooni-, drenaaži- jt tööde tegemiseks. Tööde maksumuseks oli 12 111 357 krooni, arveid oli esitatud kokku 9 554 540 krooni ulatuses, millest kostja tasus hageja pangakontolt kokku 2 248 600 krooni. Viimase ülekande 500 000 krooni tegi kostja hageja pangakontolt 29.12.2003, so ajal, mil kostja ei olnud enam hageja juhatuse liige. Eelnimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus selle üle, kas Verpo Ehitus OÜ oli töövõtulepingust tulenevaid töid teinud ning kas 23.12.2003 kokkuleppeid saab lugeda kompromisslepinguks. Kostja väidetel saavutasid pooled kompromissi erimeelsuste lahendamiseks. Hageja kompromisslepingu olemasolu ei tunnista, väites, et 23.12. 2003 lepingute pooleks ei ole kostja ning see ei hõlma tehtud makseid Verpo Ehitus OÜ-le. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et poolte vahel oli saavutatud läbirääkimiste tulemusena kompromiss, mida on hageja ise ka väitnud hagiavalduses (I kd. lk. 7), et nimelt kompromissi raames sõlmiti 23.12. 2003 mitu lepingut. VÕS § 578 lg 1 järgi kompromissleping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad uued õigused. Õige on, et lepingute tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tahteavaldusest, tulenevalt TsÜS §-st 75 ja VÕS §-st 29. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning nimetatud paragrahvi 29 lõike 5 punkti 4 kohaselt tuleb lähtuda lepingu olemusest ja selle eesmärgist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 23.12.2003 sõlmitud 3 kokkulepet tuleb hinnata kogumis, milleks oli müügilepingu muutmise leping, kokkulepe Revalhaus Kinnisvara OÜ õiguste ja kohustuste määratlemiseks ning Jürgen Järviku osa müügileping, millega kostja müüs oma osa Arvo Klaasile müügihinnaga 1 kroon (I kd. lk.83- 119). Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et 23.12.2003 sõlmitud 3 kokkulepet kujutasid endast OÜ Marine Systems, Jürgen Järviku, Revalhaus Kinnisvara OÜ ja Arvo Klaasi vahel kompromisskokkulepet, mille eesmärgiks oli õigusrahu saavutamine ning erimeelsuste lahendamine. Sellise järelduse tegemiseks annab alust 02.10.2003 lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe sõlmimine. Poolte tahteavalduse välja selgitamisel tuleb hinnata poolte käitumist enne kokkuleppe sõlmimist. 02.10.2003 lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppest, millele kirjutasid alla Arvo Klaas, Revalhaus

10(14)

Kinnisvara OÜ, Jürgen Järvik ja OÜ Marine Systems, fikseeriti, et kokkuleppe eesmärgiks on reguleerida kohtuväliselt pooltevahelised vaidlusküsimused Arvo Klaasi, Revalhaus Kinnisvara OÜ, Jürgen Järviku ja OÜ Marine Systems vahel tulenevalt poolte tegevusest/ tegevusetusest Viimsi vallas Soosepa elamurajooni arendamisel ja Harku vallas Liivanõmme detailplaneeringuga ettenähtud kinnistute võõrandamisel (IV kd. t.lk 93-97). Verpo Ehitus OÜ teostas väidetavalt töövõtulepingust tulenevaid töid nimelt Soosepa elamurajoonis, kus asub ka töövõtulepingutes märgitud Künka kinnistu (I kd. lk. 24-41). Seega 23.12.2003 kokkulepete sõlmimisele eelnesid läbirääkimised, milles osalesid nii hageja kui ka kostja. 23.12.2003 kokkulepetes esindas omakorda OÜ-d Marine Systems kostja ja Revalhaus Kinnisvara OÜ-d Arvo Klaas. Osaühingu osa müügileping on sõlmitud Jürgen Järviku ja Arvo Klaasi vahel. Seega 23.12. 2003 kokkulepete sõlmimisel osales faktiliselt ka kostja isiklikult ning äriühingu OÜ Marine Systems esindajana. Revalhaus Kinnisvara OÜ ja OÜ Marine Systems vahelise 23.12.2003 kokkuleppe punktis 1.1.7 lepiti kokku, et OÜ-l Marine Systems on rida nõudeid Revalhaus Kinnisvara OÜ vastu, sealjuures Verpo Ehituse OÜ nõue 3 000 000 krooni osas, milline loeti tasaarveldatuks 23.12.2003 kinnistu müügilepingu muutmise lepingu punkti 2.3. kohaselt. Seega on antud kokkuleppes fikseeritud, et 23.12. 2003 seisuga oli Verpo Ehitus OÜ-l nõue hageja vastu, mille OÜ Marine Systems omandas nõude loovutamise teel töövõtjalt. Kolleegium leiab, et Verpo Ehitus OÜ nõude olemasolu tunnustamine on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Verpo Ehitus OÜ-le oli teostatud Revalhaus Kinnisvara OÜ poolt maksed vastavalt hagiavalduses esitatud lisadele ( I kd. lk.52) alljärgnevalt: 30.05.2003-200 000 krooni, 03.06.2003-118600 krooni, 26.06.2003-200 000 krooni, 29.09.2003- 130 000krooni, 19.12.2003-1 000 000 krooni, 19.12.2003-100 000 krooni, 29.12.2003-500 000 krooni. Seega nimetatud ülekannetest on enne 23.12. 2003 teostatud makseid 1 748 600 krooni ulatuses. Kuivõrd poolte kompromissi tulemusena oli Revalhaus Kinnisvara OÜ aktsepteerinud võlgnevust Verpo Ehitus OÜ ees 3 000 000 krooni, mille omandas OÜ Marine Systems, ning 1748 600 krooni oli tasutud enne kokkuleppe sõlmimist, siis antud summa ei saanudki sisalduda 3 000 000 krooni nõudes. Kompromissi tegemisel pidi olema arvestatud asjaoluga, et see summa on Verpo Ehitus OÜ-le juba tasutud. Maakohus tuvastas, et kokkulepete eesmärk oli kohtuvälises korras lahendada erimeelsused, mis tekkisid Soosepa elamurajooni arendamisel. Seega kompromissi saab tõlgendada selliselt, et eelnevalt tehtud kulud, seega ka 1748 600 krooni maksed, olid sellega lahendatud. Sõlmitud kokkulepetest ilmneb, et Jürgen Järvik tegi järeleandmisi, müües oma osa 1 krooni eest Arvo Klaasile. Kostja väidetel maksis osa miljoneid, kuid selle müügihind oligi tingitud erimeelsuste lahendamise soovist, milleks olid ka Soosepa elamurajooni arendamisel tekkinud probleemid. Hageja ei ole seda väidet suutnud ümber lükata. Tuleb nõustuda kostja väitega, et ei ole ühtegi mõistlikku põhjust, miks pidi ta loobuma sisuliselt tasuta oma osast, kui sõlmitud kokkulepped ei ole käsitletavad kompromissina. Revalhaus Kinnisvara OÜ ja OÜ Marine Systems vahelise 23.12.2003 kokkuleppe punktis 1.1.8. hageja ja OÜ Marine Systems kinnitasid, et kokkuleppes olevad nõuded on kantud bilanssi ning rohkem OÜ Marine Systems ega teiste kolmandate isikute nõudeid Revalhaus Kinnisvara OÜ vastu ei ole. Seega pidi bilanss olema poolte seaduslike esindajate poolt kontrollitud ning kolmanda isiku Arvo Klaasi vastuväide sellest, et ta ei teadnud Verpo Ehitus OÜ-le tasutud summadest, ei ole põhjendatud. Tegemist on osaühingu kui juriidilise isiku poolt teostatud maksetega ning juhatuse liikmetel lasub vastutus

11(14)

korraldada äriühingu majandustegevust ja raamatupidamist. Juriidilise isiku juhtorganiks on TsÜS § 31 lg 2 järgi juhatus, kuhu kuulusid nii Jürgen Järvik kui ka Arvo Klaas. Seega oli nii Jürgen Järvikul kui ka Arvo Klaasil võrdne võimalus ja kohustus kontrollida teostatud väljamakseid ja nende maksete õiguspärasust. Apellant Revalhaus Kinnisvara OÜ käitumine on vastuoluline: ühelt poolt tunnistades Verpo Ehitus OÜ nõuet 23.12. 2003 kokkuleppes, on ta samas asunud väitma, et tegemist on näiliste töövõtulepingutega. Apellant Jürgen Järvik on pööranud põhjendatult tähelepanu sellele, et 23.12.2003 kokkuleppeid ei ole hageja vaidlustanud. Maakohus leidis, et Verpo Ehitus OÜ reaalselt lepingus kokkulepitud töid ei teinud ning tegemist on tühiste tehingutega nende näilisuse tõttu. Maakohtu arvates kostja rikkus hoolsuskohustust, käitus õigusvastaselt ning esineb põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju 2 248 000 krooni ulatuses tekkimise vahel, kuid kahju hüvitamiseks täies ulatuses puudub alus, kuivõrd 23.12.2003 sõlmitud lepingud on kogumis käsitlevad kompromissina VÕS § 578 lg 1 mõttes. Kolleegium leiab, et maakohtu motiivid töövõtulepingute näilisusest on asjakohatud, kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel saavutati kompromiss järeleandmiste tulemusena ka Soosepa elamurajooni arendamisel tekkinud lahkhelide osas, kus teostas töid Verpo Ehitus OÜ. Eeltoodust tulenevalt ei pea kolleegium vajalikuks hinnata töövõtulepingute näilisust puudutavaid apellantide väiteid ning leiab, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine 1 748 600 krooni osas ei ole tõendamist leidnud. Jürgen Järviku apellatsioonkaebus Jürgen Järvik vaidlustas otsuse temalt 500 000 krooni väljamõistmises. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub samuti alus. Apellant Revalhaus Kinnisvara OÜ väidetel ei puuduta sõlmitud kokkulepped kostja poolt teostatud väljamakseid Verpo Ehitus OÜ-le. Kolleegium nõustub apellandiga osas, mis puudutab 29.12.2003 teostatud ülekannet 500 000 krooni. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kuivõrd 500 000 krooni ülekande tegi kostja hageja pangakontolt 29.12.2003, so pärast kokkulepete sõlmimist ning ajal, mil kostja ei olnud enam Revalhaus Kinnisvara OÜ juhatuse liige, siis on ta tekitanud oma tegevusega osaühingule õigusvastaselt kahju, esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja õigusvastase käitumise vahel.

12(14)

Kolleegium asub seisukohale, et toimikus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et faktiliselt kandis kostja nimetatud summa OÜ-le Verpo Ehituse olemasoleva võla tasumiseks ning et hageja ei ole sellega ka kahju saanud. Apellant Jürgen Järviku väide on põhjendatud, et maakohus ei ole seisukohta võtnud tema poolt esitatud taotluste osas nõude tasaarvestamiseks. Kolleegium leiab, et antud puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. 13.10.2006 esitas kostja tasaarvestuse vastuväite. Vastavalt vastuväitele OÜ Marine Systems ja kostja sõlmisid 12.10.2006 nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas kostja hageja vastu 2 500 000 krooni nõude. Kostja ei tunnista nõuet, kuid hagi rahuldamise korral palub kaaluda tasaarvestuse vastuväidet ning tasaarvestada hageja nõude omandatud nõudega (IV kd. lk. 86-87). VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja nõuet ei tunnista ning on esitanud vastuväidetes tingimusliku tasaarvestuse väite. Kolleegium nõustub apellant Revalhaus Kinnisvara OÜ-ga, et tasaarvestuse avaldus peab olema selge ja adresseeritud teisele poolele. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kolleegium leiab, et esitatud vastuväide on sisult tingimuslik tasaarvestusavaldus ning seetõttu puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. Teise vastuväitena on apellant Jürgen Järvik märkinud, et AS Pirita Rannahoone täitis kostja kohustuse Revalhaus Kinnisvara OÜ ees 18.07.2005 lepingu alusel 300 000 krooni ulatuses, milleks andis nõusoleku A. Klaas. Seega 300 000 krooni ulatuses on nõue täidetud. Antud väite tõendamiseks on esitatud notariaalselt tõestatud hoiustamisavaldus ja kokkulepe, mille kohaselt AS Pirita Rannahoone maksis kostja eest hagejale 300 000 krooni ning millega nõustus hageja, keda esindas A. Klaas ( III kd. lk. 184- 185). Hageja kostja väitega ei nõustu ning leiab, et tegelikult ei ole AS Pirita Rannahoone maksnud 300 000 krooni esitatud nõude katteks. Kolleegium leiab, et esitatud tõenditest ilmneb, et AS Pirita Rannahoone maksis 300 000 krooni hagejale kohtuliku hüpoteegi vähendamise tagamiseks. Seda ei saa lugeda nõude täitmiseks ja sellega ei lõpe võlasuhe VÕS § 186 lg 1 järgi. Menetluskulu jaotus Apellandid ei ole vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude jaotamise osas, mistõttu kolleegium TsMS § 654 lg 1 järgi antud osas otsust ei kontrolli. Apellatsioonimenetluses taotlevad Revalhaus Kinnisvara OÜ ja Jürgen Järvik menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kuivõrd apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb kulud riigilõivu osas jätta apellantide endi kanda. Õigusabikulude väljamõistmisel võtab kolleegium arvesse vaidlustatud nõude osakaalu esitatud nõudest. Revalhaus Kinnisvara OÜ vaidlustas otsuse 17 48 000 krooni osas, mis moodustab 78 % hagi rahuldamata jäetud osast ning Jürgen Järviku vaidlustatud nõue moodustab 22%. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi õigusabikulud mõistetakse välja poolele, kelle kasuks otsus tehti hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5 protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

13(14)

Esitatud tõendite kohaselt kandis kostja kulusid õigusabi osas 133 781 krooni (IV kd. lk. 234). Revalhaus Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata 1 748 000 krooni osas, millest 5 % moodustab 87 400 krooni. Sellest on kostjal õigus nõuda 78%, mis moodustab 68 172,00 krooni. Antud summat peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatud summaks, arvestades asja keerukust ja menetlemiseks kulunud aega. Seega peab Revalhaus Kinnisvara OÜ hüvitama Jürgen Järvikule apellatsioonimenetluse kulud kokku 68 172,00 krooni. Jürgen Järviku apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata 500 000 krooni osas, millest 5 % moodustab 25 000 krooni ja sellest 22% moodustab 5 500 krooni. Seega Revalhaus Kinnisvara OÜ kasuks tuleb välja mõista õigusabikulu 5 500 krooni.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.