Õ.P. (P.) hagi K.K. vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.K. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. aprill 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): K.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Mart Parind Vastustaja (hageja): Õ.P. (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kaja Kiilo
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus K.K. kanda.
4.Välja mõista K.K. lt Eesti Vabariigi kasuks Õ.P. antud menetlusabikulud 217 eurot 20 senti. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetlusabikulud tuleb tasuda vastavalt käesolevale otsusele lisatud maksekorraldusele. Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb K.K. l tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Õ.P. (hageja) esitas 5. aprillil 2016 Tartu Maakohtule K.K. (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle korteriomand asukohaga XXXXXXXXXXX , kustutada kostja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatust ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja eakas inimene. Alates 2012. aastast on ta pidanud läbirääkimisi Rõuge vallaga, soovides minna Rõuge vanadekodusse, kui tervis ei võimalda iseseisvalt toime tulla. Siis ilmus välja kostja, kes hakkas aktiivselt hagejaga suhtlema ja hagejat veenma, et hoolitseb tema eest juhul, kui hageja kingib talle oma korteri. Hageja kinkis 26. märtsil 2013 korteriomandi kostjale. Kinkelepingus lepiti kokku, et hagejal on tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus korterile, korteri kasutamisega seotud kulud tasub kostja, kostja hoolitseb hageja eest, hooldab teda tema elukohas ja tagab vajaliku arstiabi. Poolte suhted halvenesid 2015. a alguses. Kolm kuud veetis kostja kõik päevad hageja juures, kodustes tegemistes ei aidanud. Poes käimiseks antud rahast ülejäänud summasid kostja hagejale ilma eraldi küsimata ei tagastanud. Söögiks tarvitati toitu, mis oli ostetud hageja raha eest või mis oli hageja valmistatud. Selline kostja käitumine valmistas hagejale meelehärmi ja tema tervis halvenes. Kaks aastat teostas kostja korteriga seotud rahalisi ülekandeid hageja antud rahaliste vahenditega. Kostja soovis hagejaga koos teostada ka pangaautomaadist sularaha väljavõtmist, kuid hageja keeldus. Solvav oli, et kostja kinnitas hagejale mitmeid kordi, et viimane on vaimupuudega ja ei saa asjadest enam aru. Hageja on hea meelespidamisega ja rahaasjades väga täpne. Hageja oli häiritud, sest 3. aprillil 2015 ütles kostja lapselaps kostja märguande peale, et „Õ., sure ära. See on meie korter, me teeme siin remondi ja tuleme siia elama“. Sugulane tõi aprillis hageja poegadele riideid, kostja võttis riidekoti endale, tagasi tuues oli osa riideesemeid puudu ja osa asendatud teiste riietega. Pärast 3. mai 2015 vahejuhtumit, kui kostja lähenes hagejale rusikas püsti tõstetud käega, hakkas hageja kostjaga kahekesi jäämist kartma. Hageja tervislik seisund halvenes.
12.mail 2015 tuli kostja hageja vastuseisule vaatamata tema juurde. Hageja lukustas ennast magamistuppa, kostja nõudis sisselaskmist ja lubas kutsuda politsei.
29.mail 2015 esitas hageja notari kaudu kostjale kinkelepingust taganemise avalduse, kuna kostja ei täitnud kinkelepinguga võetud kohustusi tasuda korteri kasutamisega soetud kulusid. 12. juunil 2015 notari juurest lahkudes ähvardas kostja hagejat, hageja tundis tema ees hirmu. Kostja jätkas hageja tülitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole kinkelepingust kehtivalt taganenud. Välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada kostja jämedat tänamatust hageja suhtes, esitatud ei ole ühtegi tõendit. Kostja eitas hageja suhtes mistahes negatiivse iseloomuga käitumisakti, ülbet käitumist ja löömisähvardust. Hageja on minetanud õiguse tugineda võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 lg 2 järgi kostjapoolse koormise või tingimuse täitmata jätmisele. Sellele alusel võib tugineda ühe aasta jooksul alates taganemise õigusest teadasaamisele. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja korteriga seotud kulude maksmise kohustust täitnud alates kinkelepingu sõlmimisest (s.o 26. märtsist 2013) kuni 12. juunini 2015. Kinkelepingust taganemise avalduses on tuginetud asjaolule, et kostja ei ole hageja eest hoolitsenud. Kostja on hoolitsemiskohustust täitnud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 12. detsembri 2016 otsusega hagi, kohustas kostjat andma hagejale üle korteriomandi ja andma nõusoleku kostja omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Maakohus määras, et jõustunud kohtuotsus on aluseks kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse korteriomandi kostja omanikukanne ja kantakse omanikuna hageja. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 475 eurot, riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasust ja kuludest 50%, s.o 535 eurot 92 senti ja hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ja kulud 672 eurot, kokku 1682 eurot 92 senti, ning viivise menetluskuludelt. Kostjalt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul igakuiste maksetena, alates veebruarist 2017, makstes 11 kuu jooksul igas kuus 140 eurot 24 senti ja 12. kuul 140 eurot 28 senti. Maakohus leidis, et praegusel juhul on täidetud VÕS §-des 118 ja 188 sätestatud taganemise formaalsed eeldused. Võru notar Triin Tein on 29. mail 2015 koostanud ja tõestanud hageja esitatava korteriomandi kinkelepingust taganemise avalduse koos sooviga, et notar edastaks avalduse kostjale. Avalduses on märgitud, et hageja tegi kostjale ettepaneku tulla 12. juunil 2015 kl 14.00 notari büroosse, kuhu kostja ka kohale ilmus. Avalduse kättesaamist kinnitab 12. juunil 2015 notari juures koostatud kokkulepe, mille on pooled allkirjastanud. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ähvardas kostja teda 3. mail 2015, viimane konflikt oli 12. mail 2015. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et hageja on minetanud õiguse tugineda muuhulgas ka kostja korteriomandi kulutuste mittetasumisele. Hageja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et andis kostjale raha kommunaalkulude tasumiseks, sest ise ei saanud halva nägemise tõttu makseid teostada. Kostja väidete kohaselt oli tal rahalisi raskusi ja ta kartis, et tekivad võlgnevused. Kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et hageja ise tahtis maksta, vastuses hagile on ta kinnitanud, et ta tõepoolest ei teostanud makseid alates kinkelepingus sõlmimisest (26. märtsist 2013) kuni
12.juunini 2015. Nimetatud kohustuse rikkumise alguseks tuleb lugeda aega, mil hageja sai aru, et kostja ei kavatsegi korteriga seotud kulusid maksta, ehk 12. mail 2015, kui kostja tuli hageja korterisse järjekordse kuu kommunaalmaksete raha järele. Olukorda, kus eakat isikut hoitakse eksituses asjaolus, et kohustatud poolel on rahalised raskused, tegelikult puudub kohustatud poolel soov kohustust täita, ei saa tõlgendada eaka isiku kahjuks. Maakohus leidis, et praegusel juhul on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused. Kinkelepingust taganemise avaldusest ja hagiavaldusest nähtuvalt on hageja kinkelepingust
taganenud põhjusel, et kostja on näidanud tema suhtes üle jämedat tänamatust ja ei ole täitnud kinkega seotud koormist, s.o ei tasunud korteriga seotud kulutusi ja ei hoolitsenud hageja eest. Kohtupraktika kohaselt saab esitatud taganemisavaldust ka hiljem täiendada. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et taganemisavaldust ei ole sisustatud faktiliste asjaoludega. Hagiavalduses on esile toodud üheselt mõistetavad faktid ja nende toimumise aeg. Maakohus leidis, et poolte vande all antud ütlustega on tõendatud hagiavalduses esiletoodud väide, mille kohaselt kostja lapselaps andis hagejale edasi enda teadmise (soovi), et kui hageja ära sureb, siis teevad nad korteri ilusaks ja tulevad siia ise elama. Kohus möönis, et on ilmne, et lapsele on sellest konkreetsest plaanist räägitud. Kahtlust ei ole ka selles, et selliste lausete kuulmine väikselt lapselt on solvav, nagu on esile toonud hageja. Maakohus asus seisukohale, et tõendatuks tuleks lugeda hageja esiletoodud sündmus, mis toimus
3.mail 2015, s.o pooltevaheline konflikt ja kostjapoolne liigutuste tegemine, mida hageja pidas ründavaks. Hageja kirjeldatud sündmust tõendavad tunnistaja K.K. ütlused. Tunnistaja kirjeldas ka notaris toimunud situatsiooni. Alates maist 2015 hooldavad hagejat tema sugulased. Tunnistaja H.V. ütlustest nähtuvalt hakkas hageja 2014. aastal kurtma, et kostja tahab aidata teda pensioni väljavõtmisel, mida aga hageja ei soovinud. Pooltevahelised suhted halvenesid 2015 algul. Maakohtu hinnangul on hageja vande all antud ütluste ning tunnistaja H.V. ütlustega tõendatud hageja kirjeldatud riietega seotud sündmus. Oma halbu suhteid kostjaga on hageja kirjeldanud naabrile M.L. . Kuigi kostja on hageja eest hoolitsenud, ei saa kostja esitatud tunnistajate ütluste põhjal pidada osutatud hooldust küllaldaseks. Hoolduse teostamise kohustus hõlmab ka viisakat ja lugupidavat suhtumist kinkijasse. Kahtlematult tuleb osata vanemas eas isikuga käituda ja vanema isiku käitumine ei pruugi alati olla arusaadav, kuid käitumine viisil, kus eakas inimene tunneb ennast ohustatuna ja ähvardatuna, tuleb välistada. Asjaolusid tuleb hinnata lähtuvalt hageja vaatenurgast ja arusaamast. Kokkuvõttes on kostja käitumine hinnatav kui jäme tänamatus hageja vastu. Hageja on kehtivalt kinkelepingust taganenud ja VÕS § 188 lg 2 järgi on kinkeleping lõppenud. VÕS § 268 lg 1 järgi kinkelepingust taganemise korral saab tagasitäitmist nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt. Maakohus leidis, et VÕS § 1028 lg 1 järgi tuleb kostjal tagastada kingina saadud korteriomand, st korteriomand tuleb tagasi kanda hageja nimele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub kostja kontrollida hageja tsiviilkohtumenetlusteovõimet, korraldades selleks ekspertiisi või alternatiivselt küsides arsti arvamust. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 238 lg-t 5 ja § 442 lg-t 8). Maakohus hindas asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Kinkelepingust taganemise tähtaegsuse kontrollimisel võttis kohus arvesse üksnes hageja paljasõnalisi väiteid ega süüvinud vähimalgi määral asja sisusse. Kohus toetas enda arvamust kostja jämedast tänamatusest mh kinkelepingust taganemise avalduses tooduga, kuigi taganemisavalduse tõestanud notar taganemise aluseks olevaid asjaolusid ei kontrollinud. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Lepingust taganemise asjaolusid tuleb sisuliselt kontrollida, mitte lähtuda vaid taganemisest huvitatud isiku tõendamata ütlustest. Kohus tugines poolte suhete hindamisel pimesi hagiavaldusele, kontrollimata selles väidetu tõesust. Õiguslikult ebaõige on omistada lapse tegusid kostjale ning arvestada seda jämeda tänamatuse hindamisel, samuti on tegemist kaudse asjaoluga, millega ei saa kuidagi siduda kostja tahet ja käitumist.
Maakohus on ka vääralt leidnud, et kostja ähvardas hagejat lüüa, pidades oluliseks vaid seda, kuidas hageja sündmusi tõlgendas, jättes tähelepanuta, et lisaks tõenäolisele arusaamisvõime langusele on hagejal väga kehv nägemine. Maakohus tugines sellise tunnistaja ütlustele, kes kuulis juhtunust telefoni vahendusel. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja survestas hagejat rahaasjades. Vale on maakohtu hinnang, justkui oleks tõendatud, et kostja varastas hageja riideid ja tõi talle määrdunud pesu. Vaidlustatud otsuse põhjendavast osast ei ole võimalik aru saada, milliste asjaolude ja ütlustega kohus arvestas. Olukorras, kus 92-aastame hageja esitab segaseid ja eluliselt ebausutavaid väiteid ning tema tõenäoliselt probleemsele psüühilisele seisundile viitas ka kostja, oleks kohus pidanud kontrollima hageja tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Vaidlustatud otsuse tegemisel väljus maakohus hagi piiridest. Kinkelepingust taganemise avaldus ja hagi põhinevad väitel, et kostja on olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Maakohus hindas lubamatult seda, kas kostja on täitnud kinkelepingust tulenevat hooldamis- ja korteriga seonduvate kulude kandmise kohustust. Eeltoodule lisaks on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Maakohus on ekslikult leidnud, et sõltumata asjaolust, et kostja ei tasunud korteri kasutamisega seotud makseid ajavahemikus 26. märtsi 2013 kuni 12. juuni 2015, taganes hageja kinkelepingust VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud üheaastase tähtaja jooksul. Hageja sai korteri kasutamisega seotud kulude tasumata jätmisest teada vahetult pärast esimest sellist juhtumist, s.o aprillis 2013. Kui lugeda kulude mittemaksmist kinkelepingu rikkumiseks (mida see ei ole), hakkas sellest ajast kulgema ka kinkelepingust taganemise tähtaeg. Maakohus eksis ka selles, et pidas taganemisavaldust üldse lubatavaks. Hageja oleks pidanud andma kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (VÕS § 116 lg 4). Kohese kinkelepingust taganemisega kaasneb kostjale korteri omandiõiguse kaotamine, mis tähendab kostjale ebamõistlikult suurt kahju. Ebamõistlikult suure kahju tekkimine välistab kohese lepingust taganemise.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
7.Asja materjalide kohaselt kinkis hageja 26.03.2013 kostjale Võru linnas XXXXXXXXXXX asuva korteriomandi (I kd tl 8-14). Kinkelepingu p-s 2.2. on pooled kokku leppinud, et koormavad lepingu eseme tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega korterile hageja kasuks, p-s 2.3. leppisid pooled kokku, et korteriomandi reaalosaks oleva korteri kasutamisega seotud kulud tasub kostja. Samuti on poolte vahel kokku lepitud, et kostja hoolitseb hageja eest, hooldab teda tema elukohas ning tagab talle vajaliku arstiabi (p 2.4.1.), vajadusel võtab kostja hageja enda juurde ja hooldab teda enda kodus (p 2.4.2.), korraldab matused ja kannab sellega seotud kulud (p 2.4.3). P-s 2.5 kokkulepitu kohaselt jääb korter kuni hageja surmani tema valdusesse ja kasutusse.
Hageja taganes 29.05.2015 kinkelepingust (I kd tl 15-18). Kinkelepingust taganemise avalduses märgitu kohaselt on kostja oma käitumisega näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, hageja on ise enda eest hoolitsenud (sh käinud poes), maksnud ise korteriomandi kommunaalmaksed; lisaks käitub kostja hageja suhtes ebaviisakalt ning on hagejat 2015 maikuu alguses füüsiliselt rünnanud ja hageja kardab, et kostja võib veel rünnata. Hageja kinkelepingust taganemise avalduse on kostja kätte saanud 12.06.2015.
8.Vastavalt VÕS 268 lg-le 1 kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel, mh siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Nähtuvalt hagiavalduses ja kinkelepingust taganemise avalduses märgitust on hageja soovinud kinkelepingust taganeda kahel alusel: 1) kostja on hageja suhtes näidanud üles jämedat tänamatust ja 2) kostja on õigustamatult jätnud täitmata kinkega seotud kohustuse. VÕS § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Jämedat tänamatust on hageja sisustanud järgmiste asjaoludega: 1) kostjapoolne ähvardamine 03.05.2015, 2) konflikt hageja ja kostja vahel 12.05.2015, mis seisnes selles, et kostja tuli hageja kasutuses oleva korteri ukse taha ja nõudis sisselaskmist. Kuna kinkelepingust taganemise avaldus on koostatud 29.05.2015 ning see on kostjale kätte toimetatud hiljemalt 12.06.2015, siis on formaalsed alused kinkelepingust taganemiseks jämeda tänamatuse tõttu täidetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei olnud kinkelepingust taganemise avalduse esitamise ajaks kaotanud õigust tugineda lepingust taganemisel ka asjaolule, et kostja ei täitnud lepingu p-st 2.3. tulenevat kohustust tasuda korteri kasutamisega seotud kulud. Hageja on vande all antud ütlustes (I kd tl 122-123) kinnitanud, et andis raha kostjale kommunaalkulude tasumiseks, sest kostja väidete kohaselt olid temal rahalised raskused. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et alates kinkelepingu sõlmimisest 26.03.2013 kuni 12.06.2015 tasus korteri kasutamisega seotud kulud hageja. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-st 2.3. tulenev kohustus on jätkuva iseloomuga kohustus ning seetõttu saab lugeda nimetatud kohustuse rikkumise alguseks aega, mil hageja ei aktsepteerinud enam kostja selgitusi korteri kasutamisega seotud kulude mittetasumise kohta ja nõudis kostja poolt lepingu p 2.3. täitmist, s.o 12.05.2015, mil kostja tuli hageja korterisse järjekordse kuu eest kommunaalmaksete tasumiseks raha järele.
9.Maakohus on asunud vaidlustatud otsuses seisukohale, et lisaks formaalsetele eeldustele on täidetud kinkelepingust tagamise materiaalsed eeldused. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud otsuse p-des 5.2., 5.2.1. ja 5.2.2., ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid täielikult korrata. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt ka Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Maakohus on õigesti asjas olevaid tõendeid hinnates asunud seisukohale, et lähtudes kinkelepingu eesmärgist (s.o et kostja hoolitseb
hageja toimetuleku eest ja hooldab teda elu lõpuni) ja arvestades hageja subjektiivset hinnangut kostjapoolsele ähvardamisele 03.05.2015 ning konfliktile hageja ja kostja vahel 12.05.2015, on kostja hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Kinkelepingust taganemise ajaks olid hageja ja kostja suhted halvenenud niivõrd, et hageja kartis kostjat ning ei soovinud, et kostja kannaks tema eest hoolt nii, nagu on märgitud kinkelepingu p-s 2.4. Ringkonnakohus möönab, et kahtlemata vajab vanemate inimestega suhtlemine teatud oskusi ja ka vanemaealine isik võib ise käituda arusaamatult, kuid samas lähtudes käesoleval juhul kinkelepingu eesmärgist, oleks kostja pidanud välistama olukorra, kus hageja tundis ennast ohustatuna ja ähvardatuna.
10.Kostja väite kohaselt on maakohus vääralt lähtunud vaid hageja seisukohast leides, et kostja ähvardas hagejat lüüa, jättes tähelepanuta, et lisaks tõenäolisele arusaamisvõime langusele on hagejal väga kehv nägemine. Maakohus on siinkohal õigesti hinnanud tõendeid kogumis (sh hageja ja kostja vande all antud ütlusi; tunnistajate K.K. , H.V. , M.L. , I.T. , H.K. ja E.A. ütlusi) ja asunud seisukohale, et kokkuvõttes on kostja käitumine hinnatav kui jäme tänamatus hageja vastu. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et hageja arusaamisvõime oleks langenud niivõrd, et ta ei oleks suutnud tajuda ümbritsevat adekvaatselt, samuti ei selgu asja materjalidest, et hageja nägemise langus oleks niivõrd tugev, et ta ei taju ümbritsevat ja näeb ainult valgust. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistaja K.K. ütlusi ja kostja vastupidine väide ei anna alust tunnistajate ütluste ümberhindamiseks.
11.Alusetu on kostja väide, et taganemisavaldus ei ole üldse lubatav, sest hageja oleks pidanud andma kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks (VÕS § 116 lg 4). Jämeda tänamatuse korral ei tule kõne alla täiendava tähtaja andmine, sest nimetatud kinkelepingust taganemise alus ei ole seotud kingisaaja rikkumisega. Kohustuse täitmata jätmine on iseenesest kingisaaja poolt lepingu rikkumine, kuid kinkelepingust taganemisel ei pea kinkija andma täiendavat tähtaega, vaid võib taganeda lepingust alates kohustuse täitmata jätmisest teadasaamisest. Asjakohatu on siinkohal kostja väide, et kohese kinkelepingust taganemisega kaasneb kostjale korteri omandiõiguse kaotamine, mis tähendab kostjale ebamõistlikult suurt kahju. VÕS § 259 lg 1 järgi kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Seega seadusest tulenevalt on kinkelepingu üheks põhitunnuseks kinkija tahe kingisaajat rikastada ning alusetu on väide, et kinkelepingust taganemise korral tekib kingisaajale ebamõistlikult suur kahju.
12.Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest, kuna hindas lubamatult seda, kas kostja on täitnud kinkelepingust tulenevat hooldamisja korteriga seonduvate kulude kandmise kohustust. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Maakohus ei ole teinud vaidlustatud otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Kinkelepingust tuleneva kohustuse täitmisega seonduv kuulub hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude (hagi alus) hulka ning hageja on hagi aluseks oleva faktilise asjaoluna esitanud ka selle, et kostja ei täitnud kinkelepingu p-s 2.3. sisalduvat kohustust tasuda korteri kasutamisega seotud kulud. Kinkelepingu p-st 2.4.1. tulenev hoolduskohustus on aga tihedalt seotud mõiste „jäme tänamatus“ sisustamisega
ning seetõttu on maakohus vaidlustatud otsuse õigustatult analüüsinud kostjapoolset hageja hoolduskohustuse täitmist.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tartu Maakohtu 23. märtsi 2016 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kaja Kiilo on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 217 eurot 20 senti. Taotlus on seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb nimetatud summa välja mõista kostjalt riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.