Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-33734
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
Võlgnik OÜ M(pankrotis, XXX) haldur Rein Kallase hagi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Esindajad
Võlausaldajate üldkoosoleku esindaja pankrotitoimkonna esimees Rita Malken
Avalik kohtuistung
29.11.2006. a
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad: Halduri väidetel ei vasta pankrotiseadusele võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega nimetati kõik võlausaldajad, kelle nõude summa ei ületa 800 000 krooni, väikeste nõuetega võlausaldajateks. Nimetatud otsuse alusel nimetati AS Hansapank suureks ning Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu ning ülejäänud võlausaldajad väikeste nõuetega võlausaldajateks. Võlausaldajate nõuete suuruse võrdlemisel on aga ilmselge, et suuremad võlausaldajad on nii Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu kui ka AS Hansapank, sest ülejäänud võlausaldajate nõuded on nende omast oluliselt väiksemad. Pankrotitoimkonda valiti ainult Eesti Vabariigi ja AS Hansapanga esindajad, mis ei ole PankrS § 74 lg 2 sätestatuga kooskõlas, sest väiksemate nõuetega võlausaldajate esindus pankrotitoimkonnas puudub. Lisaks eeltoodule ei kuulu võlausaldajate nimetamine väiksemate ja suuremate nõuetega võlausaldajateks üldkoosoleku pädevusse. Lähtuvalt eeltoodust palus haldur tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsus nimetada kõik võlausaldajad, kelle nõude summa ei ületa 800 000 krooni, väikeste nõuetega võlausaldajateks. Samuti otsus, millega AS-i Hansapank ning Eesti Vabariigi esindajad pankrotitoimkonda valiti ning neile tasu määrati. Võlausaldaja üldkoosoleku esindaja pankrotitoimkonna esimehe Rita Malkeni arvates ei ole viidatud üldkoosoleku otsustega pankrotiseadust või võlausaldajate ühiseid huve rikutud. Ettepaneku poolt nimetada kõik võlausaldajad, kelle nõude summa ei ületa 800 000 krooni, väikeste nõuetega võlausaldajateks, hääletasid kõik võlausaldajad ning teisi ettepanekuid ei tehtud. Otsuse poolt, millega pankrotitoimkond valiti, hääletasid samuti kõik võlausaldajad ning kõik kandidaadid, kes pankrotitoimkonna liikmeks esitati, sinna ka valiti. Lähtuvalt üldkoosoleku otsusest on Eesti Vabariik väiksema nõudega võlausaldaja, tema esindajad kuluvad pankrotitoimkonda ning sellega on lg 2 nõuded täidetud. Juhul, kui pankrotihaldur leidis, et nimetatud otsus rikub mõne võlausaldaja õigusi või võlausaldajate ühiseid huve, pidanuks ta sellest üldkoosolekut informeerima. Seega ei ole hagiavaldus põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
PankrS § 74 lg 2 kohaselt peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Sama seaduse § 77 p 1 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses pankrotitoimkonna valimine. Millises korras suuremate ja väiksemate nõuetega võlausaldajate nimetamine toimub, seadus ei täpsusta. Seega lähtub kohus PankrS § 74 lg 2 mõttest ja eesmärgist ning asub seisukohale et võlausaldajate nimetamine suuremate ja väiksemate nõuetega võlausaldajateks on pankrotitoimkonna valimise lahutamatu osis. Seega kuulub nimetamine nagu pankrotitoimkonna valiminegi võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. Kohus möönab, et võlausaldaja AS-i Hansapank ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu nõuded on suhteliselt samas suurusjärgus ning ülejäänud võlausaldajate nõuetest kordi suuremad. Samas tuleb arvestada, et Eesti Vabariigi võlanõue on AS Hansapanga omast siiski 115 093.93 krooni võrra väiksem, mis on piisavalt suur summa, et üldkoosoleku otsust mõistlikult põhjendada. Nähtuvalt üldkoosoleku protokollist oli otsus, millega AS Hansapank määrtati suureks ja Eesti Vabariik väiksema nõudega võlausaldajaks, ühehäälne. Samuti pankrotitoimkonna valimine. Ettepanekuid võlausaldajate teistsuguseks nimetamiseks tehtud ei ole. Nii AS Hansapank kui ka Eesti Vabariigi esindajad on ühehäälselt toimkonda valitud. Ülejäänud väikevõlausaldajate huve eeltoodu ei pärsi, sest omi kandidaate toimkonda valimiseks nad ei esitanudki. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu määramine on üldkoosoleku pädevusse kuuluv otsus, mille kinnitamine kuulub PankrS § 76 lg 3 alusel kohtu pädevusse. PankrS § 83 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Seega ei kuulu viidatud otsuse vaidlustamine TsMS § 83 lg 1 alusel esitatava hagi ainesse. Dokumentaalsed tõendid on kogumis hinnates usaldusväärsed, kusjuures kohus märgib, et vaidlus oli oma olemuselt õiguslik. Eeltoodut kogumina hinnates on halduri poolt vaidlustatud otsused pankrotiseadusega vastavuses ning võlausaldajate ühiste huvide rikkumine tuvastamist ei leidnud. Seega jätab kohus hagi rahuldamata ning kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus pidas võimalikuks asja arutada halduri kohalolekuta, kuna PankrS § 83 lg 4 järgi halduri kohtuistungilt puudumine ei takista nõude läbivaatamist. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.