Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

andnud isiku või tema teenistuses olevate agentide ja teenistujate ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu. CMR artikli 3 kohaselt vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta veo teostamisel kasutab, tegevuse ja tegevusetuse eest, nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest juhul, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Kostja ei vaidlusta, et ta osales kaupade veol vedajana. Vastavalt CMR art. 23 lõikele 1, kui vedaja on vastavalt konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täeliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. CMR art. 23 lõike 2 kohaselt määratakse maksumus kindlaks börsi koteeringu alusel või kui see puudub, siis kehtiva turuhinna alusel, või mõlema puudumise korral sama liiki ja kvaliteediga kauba tavalise maksumuse alusel. Tulenevalt Invoice EL-003/040 ning Tollideklaratsioonist nr. E34147-03/12/04 on osaliselt kaotatud kaupade maksumus 108.061,20 krooni. Vastavalt CMR art. 23 lõikele 6 võib vedajalt nõuda suuremat hüvitist sel juhul, kui kauba väärtus või kohaletoimetamise erihuvi on deklareeritud. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Tollideklaratsioonist nr E34147-03/12/04 moodustab varaline kahju 108.061.20 krooni. Kostjal on võlgnevus hageja ees, kuna kahju tekkimise on põhjustanud kostja autojuhi hooletu käitumine ning pole asjaolusid, mis vabastaksid kostja CMR art. 17 lg 2 kohaselt vastutusest. Hageja on hagi kohaselt kinni pidanud kostja tasu summas 37.000 krooni ühekordse veose lepingu nr. 309N ja nr. 290N kohaselt ja 24.000 krooni ühekordse veose lepingute nr. 362 ja 311N kohaselt võlgnevuse katteks, üldsummas 61.000 krooni. Lähtuvalt CMR art. 23 lõikest 1, kui vedaja on vastavalt konventsiooni sätetele kohustatud hüvitama kauba täeliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, on kohus seisukohal, et hageja taotletud põhivõlgnevuse osas kuulub hagi rahuldamisele, kuna kostja oma kohustusi ei ole täitunud veose vedamisel. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid teda vastutusest vabastavate asjaolude olemasolu CMR art. 17 lg 2 või 4 tähenduses. Eeltoodust lähtuvalt on kuulub hageja nõue rahuldamisele põhivõla osas. Hageja on taotlenud õigusabi kulutuste hüvitamist VÕS § 115 alusel, kuna võlausaldajal koos kohustuse täitmisega on õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nimetatud kahjuks on hagejal õigusabibüroole tasutud summa 5400 krooni. Antud summa osas on tegemist kulutustega õigusabile TsMS § 61 mõttes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõistmisele hagejale riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 3750 krooni ning tasu õigusabi eest 2353,06 (5% summalt 47061,20) krooni, kokku 6103,06 krooni. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta CMR art. 24, mille kohaselt saatja võib veomaksete lisandi põhjendatud tasumisel avaldada ja näidata saatekirjas kauba maksumuse, mis ületab art. 23 punktis 3 näidatud piiri ja sel juhul asendab avaldatud summa selle piiri. CMR art. 23.2, 23.6 ja 24 järgi võib teha järelduse, et hüvitamise suuruse arvestusel, mille suurus ületab seaduses määratud piiri, on vaja täita järgmised tingimused: 1) on vaja avaldada kauba maksumus ning 2) avaldatud maksumus saab asendada seaduses määratud piiri, ainult juhul, kui on ette nähtud veomaksete lisatasu.

Esimene tingimus oli täidetud, kuid teine mitte. Veolepingus ei olnud ette nähtud lisandit veomakseks. Antud juhul tuleb rakendada CMR art. 23.3 ja kahju suurus on piiratud 8,33 SDR/kg kohta. Kuna üks kahest tingimusest ei ole täidetud, tuleb mainitud ülempiiri arvestada. Sellisel juhul moodustab kahju 9949,15 krooni (63,66 x 8,33 x 18,7618). Kohus ei ole otsuses viidanud, milles seisnes autojuhi hooletu käitumine. Autojuht peatus puhkuseks ning auto jäi järelevalve alla. Apellant ei näe, mida oleks saanud vedaja veel teha, et täita hoolsuskohustust kauba turvalisuse eest hoolitsemisel. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 646 ja 656 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Et täita tsiviilkohtumenetluse ülesannet, milleks on tsiviilasja õige lahendamine, on asja lahendav kohus kohustatud eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1 p 1, 3 ja 4). Lähtuvalt hagi alusest ja esemest otsustab kohus, kas pooled on tsiviilasjas õige lahendi tegemiseks esitanud piisavalt asjakohaseid tõendeid ja saanud võimaluse põhjendada oma väiteid ja vaielda põhistatult vastu vastaspoole väidetele. Kui kohus tsiviilkohtumenetlust juhtides jõuab seisukohale, et asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole välja selgitatud, võib TsMS § 230 lg-st 2 ja § 348 lg-st 1 tulenevalt teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid ja/või avaldada arvamust asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes. CMR art 17 lg 1 järgi vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohaletoimetamisega mis tahes viisil viivitamise eest. CMR art. 3 järgi vastutab vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi vedu teostavate isikute tegevuse ja tegevusetuse eest nagu oma tegevuse või tegevusetuse eest, kui nimetatud isikud tegutsevad oma töökohustuste piires. Vedaja vabaneb CMR art. 17 lg 2 järgi vastutusest muuhulgas juhul, kui kahju on tingitud asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Eelmenetlus on asjas läbi viidud puudulikult. Maakohus on leidnud, et kostjal on võlgnevus hageja ees, kuna kahju tekkimise põhjustas kostja autojuhi hooletu käitumine ning asjaolud, mis vabastaksid kostja CMR art. 17 lg 2 kohaselt vastutusest, puuduvad. Samas ei ole kohus tuvastanud otsuses faktilisi asjaolusid, mis nendele järeldustele aluse annaksid.

Otsusest ei nähtu, mis asjaoludel kahju tekkis, millistest faktilistest asjaoludest võib järeldada kostja autojuhi hooletut käitumist ja millistest asjaoludest nähtub, et vedaja vastutusest vabastamiseks ei ole alust. Ka tõenduslik osa otsusest puudub. Kohus ei ole teinud pooltele ettepanekut tõendite esitamiseks. Vastatud ei ole kostja väitele vastutuse piiramise kohta. Kauba vargus kostja veokist ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art. 17 lg 2 järgi, kuid varguse fakti kohta ei ole esitatud ühtegi kirjalikku tõendit (avaldust toimumise kohta, kriminaalasja algatamise määrust jms). Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas kostja autojuht, parkides auto valvuri korraldusel ööseks mittevalvatavale alale, käitus kõrgendatud hoolsusega, et kahju tekkimist ära hoida ning millistele tõenditele tuginedes on hageja teinud kindlaks kahju suuruse. Tollideklaratsioonist (tl 12-13), rahvusvahelisest autotranspordi saatelehest (tl 14,15) ega arvest nr EL-003/040 (tl 16) varastatud kauba maksumust, kogust ega kaalu ei nähtu. Maakohtul tuleb teha pooltele ettepanek esitada selleks asjakohased tõendid, mille hindamise ja uurimise käigus on kohtul võimalik otsustada hageja nõude põhjendatuse üle. Kuna maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid ning arvestades, et asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise peale ei saa kassatsioonkaebust esitada, ei saa ringkonnakohus ise otsust teha ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kohtukulude jaotus otsustatakse asja uuel sisulisel läbivaatamisel.

U.Reinola

M.Seppik

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.