Muud › Muud hagiasjad

Kohtukulude jaotus

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse asjaolud Hageja OÜ palus AS-i , AS-i , AS-i , OÜ ja OÜ vastu esitatud hagiavaldustes tuvastada, et kostjatel on kohustus lubada hagejal tasuta kasutada kinnistul asuvat maaalust gaasitoru ja tuvastada sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, kaasomandi lõpetamise ja korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning märgete kinnistamise avaldused“ lepingu osalist tühisust punkti 10 osas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt said hageja ja kostjad, v.a. kostja OÜ sõlmitud kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu alusel asuva kinnistu kaasomanikeks reaalselt piiritletud osades. Kostja OÜ sai sama lepingu punkti 13 alusel kostjalt AS tähtajatu isikliku kasutusõiguse katlamaja majandamiseks. Hageja pöördus AS-i poole maagaasi ostu-müügilepingu sõlmimiseks, saadud vastuse kohaselt AS ei oma kinnistul maagaasitoru ja müügi eelduseks on kõigi kaasomanike kokkulepe ja piiritlusakt. pöördus hageja kostjate poole nõusoleku saamiseks gaasitoru ühiseks kasutamiseks või osaluse ostmiseks või uue gaasitoru ehitamiseks ja sõlmitud lepingu punkti 10 tühistamiseks, kuna punkti 10 lepingusse sissekirjutamine saavutati kostjate AS-i ja AS-i teostatud pettuse tulemusel ja kõigi kostjate teadmisel tegelikkusele mittevastavast olukorrast. Hagiavalduse kohaselt seisneb pettus selles, et kostjad AS , AS , OÜ ja OÜ sõlmisid AS-i teadmisel ja heakskiidul vaidlusalust kinnistut ainult enda kasuks hoidva ja alles ehitatava gaasitoru kasutamise kokkuleppe mitme majavalduse vahel, kus kostjad omavahelise kokkuleppe alusel välistasid juba enne kinnistu omanikeks saamist hageja võimaluse saada AS-ilt maagaasi võrdsetel alustel. Punkti 10 sõlmimisel hoiti hagejat eksimuses ja peteti teda veel seetõttu, et sõlmitud leping on näiline,

kostjad ei ole ise kinnistule gaasitoru ehitanud, vaid kasutavad kinnistul varem paiknenud gaasitoru ning neil ei ole gaasitoru ehitus- ja kasutusluba. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista paludes see rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Kostja AS-i vastuväidete kohaselt ei ole ta vastu, et hageja gaasitoru kasutab, kuid ta ei saa nõusolekut anda liisinguvõtjate nõusolekuta, kuna liisinglepingutes on ta võtnud kohustuse mitte sekkuda liisinguvõtjate majandustegevusse. Liisinguvõtjad kostjale sellekohaseid nõusolekuid ei ole andnud. Kostja õigusi ei puuduta lepingu punkt 10, mistõttu ta ei vaidlusta lepingu tühistamist. Kostja AS-i vastuväidete kohaselt ei ole hagi esitamine põhjendatud, sest ta ei ole keeldunud hagejale gaasitoru kasutamiseks nõusoleku andmisest, vastupidi hageja ei ole soovinud sellekohast kirjalikku kinnitust. Kostja on seisukohal, et lepingu punkt 10 teda ei puuduta, kuna ta ei ole selles osas lepingu pooleks. Kostjate AS-i ja OÜ vastuväidete kohaselt ostis hageja sõlmitud lepinguga asuva mitteeluruumi ja kinnitas punktis 2.4.2, et on kinnistu valdajana teadlik müügilepingu esemeks oleva korteriomandi koosseisust ning selle ehituslikust ja tehnilisest seisukorrast ega oma pretensioone müüjale. Hageja oli lepingu pooleks, sellele eelnevalt liisinguvõtjaks, ta teadis lepingu punkti 10 sõlmimise asjaolusid, asi vastas gaasitoru osas lepingu tingimustele, lepingu sõlmimisel ei ole teda petetud ega tema eest teavet varjatud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud lepingu punkti 10 tühisust, esitatud väited on paljasõnalised. Kostja OÜ vastuväidete kohaselt teatas ta hagejale, et ei tee takistusi gaasitoru kasutamisel, mistõttu esitas hageja tema vastu tuvastushagi põhjendamatult. Kostja on seisukohal, et gaasitoru on kinnistu oluliseks osaks, mistõttu ei saanud OÜ kostjale OÜ omandit üle anda ning selles osas on lepingu punkt 10 tühine, kuid see ei riku hageja õigusi, sest kostja ei ole teinud hagejale takistusi gaasitoru kasutamisel. Kohtuotsuse põhjendused Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et kinnistu on jaotatud korteriomanditeks, mille omanikeks on hageja OÜ ja kostjad AS , AS , AS ja OÜ . Kostja OÜ ei ole korteriomandi omanikuks. Kohtule esitatud sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, kaasomandi lõpetamise ja korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning märgete kinnistamise avaldused“ lepingu punkti 10.1 kohaselt on OÜ , OÜ ja AS (ühiselt tarbijad) ehitanud kinnistule ühise gaasitoru, mis algab AS- torust peale maaalust sulgseadet ning kulgeb kinnistuste piiril. Tarbijatel on eraldi sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingud AS-iga . Punkti 10.2 kohaselt andis OÜ OÜ-le üle kogu talle kuuluva osa ühisomandis olevast gaasitorust. katlamajade gaasivarustuste projektiga ja OÜ , OÜ , AS ja AS-i sõlmitud lepinguga on tõendatud, et lepinguosalised projekteerisid ja ehitasid ühise gaasitoru, mis algab AS-i torust peale maaalust sulgseadet ja kulgeb maavalduste piiril aadressil . Projekti kirjeldavast osast nähtub, et gaasitorustik projekteeriti olemasolevast kesksurve gaasitorust, milline on vana katlamaja välisseina ääres. Liitumispunkt asub , kuhu AS paigaldas sulgorganina kuulkraani DN=100. Alates liitumispunktist kuni vana katlamaja kõrval asuva kaevuni jääb olemasolev maaalune gaasitoru DN=150. Kaevus demonteeritakse olemasolev gaasisiiber ja vanasse katlamajja minev toru osa kaevus, kaevus tehakse üleminek DN=150 –D=60,3x2,9 ja tuuakse toru maapeale lukustatavasse teraskappi, milline asetseb kohe kaevu peal, samas kapis asub isoleeriv äärik, gaasi filter, rõhuregulaator ja gaasikollektor, millest on tehtud kolm väljavõttu erinevatele tarbijatele OÜ-le , OÜ-le ja AS-ile . Kohtule esitatud gaasitorustiku passist nähtub, et asuv kesksurve torustik, mis algas . magistraalist kuni katlamajani ehitati ning see oli terastoru läbimõõduga 150 mm, pikkusega 249,0 jm. AS-i kirjast „Tehnilised lähteandmed kinnistusisese gaasivarustuse tööprojekti koostamiseks ” nähtuvalt tuleb gaasitorustik

projekteerida alates kinnistul olemasolevast maaalusest kesksurve terasgaasitorust. Eelnevatest tõenditest saab järeldada, et alates liitumispunktist kuni vana katlamaja kõrval asuva kaevuni on uue gaasitorustiku projekteerimisel alles jäetud olemasolev maaalune gaasitoru läbimõõduga 150mm. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kohus on seisukohale, et gaasitoru näol ei olnud tegemist maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud ehitisega. TsÜS § 54 lõike 2 kohaselt ei ole kinnisasja osaks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 kohaselt ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsioonivõi elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. Asjaõigusseaduse rakendusseaduse § 153 lõige 1 sätestab, et tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast , on õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks. AÕSRS § 152 lg 2 sätestab, et alates on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. AÕSRS § 14 lg 1 kohaselt on maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, asjaõigusseaduse paragrahv 16 kohaselt maatüki oluline osa. Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ning omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel üleantava ehitise või selle osa või teeseaduse § 2

muuhulgas võimaldama tehnovõrgu või -rajatise (edaspidi tehnorajatis) teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. Omanik võib nõuda tehnorajatise kõrvaldamist, kui see ei ole enam eesmärgipärasel kasutusel. Seega asub kohus seisukohale, et lepingu osaliste projekteeritud ja ehitatud gaasitoru, mis algab AS-i torust peale maaalust sulgseadet ja kulgeb maavalduste piiril aadressil on ehitatud ilma õigusliku aluseta ning muutunud seega kinnistu oluliseks osaks. Kinnistu osaks saab olla ka rajatud gaasitoru, juhul kui gaasitoru rajaja, keda käesolevasse asja kostjana kaasatud ei ole, ei tõenda ehitamist õiguslikul alusel. Korteriomandiseaduse § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega on käesoleva vaidluse pooled, väljaarvatud OÜ , korteriomandite reaalosade omanikena mõtteliste osade kaasomanikeks. AÕS § 71 lg 1 sätestab, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lõigete 1 ja 3 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas ning kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Lõikest 5 tuleneb, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on kaasomanikest kostjatega võrdsed õigused gaasitoru valdamisel ja kasutamisel. Hageja on esitanud tuvastushagi kohtule põhjusel, et AS-iga maagaasi ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks on kaasomanike kokkulepe ja piiritlusakt ning, et kostjad on sellest keeldunud. Ühtlasi on ta nõudnud, et kostjad lubaksid tal kasutada ühist gaasitoru tasuta, mis kohtu arvates ei ole põhjendatud ega põhine seadusel. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega tuleb hagejal võrdselt teiste kaasomanikega kanda gaasitoru alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja tehtavaid kulutusi, mistõttu saab hagi esimese nõude osas rahuldada üksnes osaliselt. Kohus leidis, et hagi tuleb esimese nõude osas jätta rahuldamata kostja OÜ osas, kuna ta ei ole kinnistu korteriomandi omanik ja mõttelise osa kaasomanik, mistõttu hageja ei vaja tema nõusolekut AS-iga maagaasi müügilepingu sõlmimiseks, kostja OÜ osas, kuna vastuväidete kohaselt teatas kostja hagejale, et ei tee takistusi gaasitoru kasutamiseks, mis on tõendatud OÜ hagejale saadetud kirjaga ja kostja AS osas, kes on samuti väitnud, et ta ei ole teinud hagejale takistusi gaasitoru ühiseks kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad OÜ ja AS oleksid keeldunud hagejale vajalike nõusolekute andmisest. Seega ei ole eelnimetatud kostjad rikkunud hageja õigusi, mistõttu esitas hageja nende kostjate vastu tuvastushagi põhjendamatult. Kostjate AS-i ja AS-i vastuväidetest nähtuvalt ei ole nad erinevatel põhjustel nõustunud hageja ettepanekutega, mistõttu kuulub hagi nende kostjate osas osaliselt rahuldamisele. Hageja on tõendanud nõusoleku andmisest keeldumist AS-i kirjaga ja AS . Käesoleva hagi raames ei saa kohus anda hinnangut AS-i ja hageja maagaasi müügilepingu sõlmimise eelduste õiguspärasusele, kuna AS-i vastu ei ole hageja nõuet esitanud. Hageja on teise nõudena palunud tuvastada sõlmitud „Kinnistu korteriomanditeks jagamise ja kaasomandi lõpetamise lepingu, korteriomandite müügilepingud, hüpoteegi seadmise lepingud, kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe, kaasomandi lõpetamise ja korteriomandite jagamise võlaõigusliku lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning märgete kinnistamise avaldused“ lepingu osalist tühisust punkti 10 osas.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt olid sõlmitud lepingu punkt 10 tühised näilikkuse tõttu. Näilikkus seisnes selles, et kostjad ei ole ehitanud lepingutes märgitud gaasitoru ja kasutavad tegelikult omaaegset gaasitoru, millele väljastas gaasitorustiku passi ja millele viidati TLA õiendis. TsÜS § 89 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kostjad ei ole kinnitanud ning hageja ei ole tõendanud, et sõlmitud leping ja sõlmitud lepingu punkt 10 on näilikud. Asjaolu, et kinnistule on rajatud uus gaasitoru kinnitavad kohtule esitatud tõendid, AS-i katlamajade gaasivarustuse projekt, maagaasi torustiku ja seadmete omandi piiritlusakt nr. , AS-i kiri , milles kinnitatakse, et AS ei oma kinnistul maagaasitoru. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad kasutavad kinnistu omanike maagaasiga varustamisel ainult endist, rajatud maaalust gaasitoru, asjaolu et endine gaasitoru kinnistul asub või et seda on osaliselt kasutatud uue gaasitoru ehitamisel, ei välista uue gaasitoru ehitamist ja kasutamist. Lepingu punkt 10, milles kostjad OÜ , OÜ ja AS avaldavad, et nende poolt on kinnistule ehitatud ühine gaasitoru ei välista asjaolu, et kostjate õigusliku aluseta rajatud gaasitoru on kinnistu osaks. TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 2 ja 3 sätestavad, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel ning et tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 94 lg 1 ja 3 sätestavad, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema ning, et tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. TsÜS § 69 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks avalduse tehingu osaliseks tühistamiseks kostjatele kättetoimetanud. Seega ei ole ta lepingu punkti 10 tühistanud TsÜS § 94 alusel ja TsÜS § 98 sätestatud korras. Seega tuleb hagi sõlmitud lepingu punkti 10 tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. Kuna hageja on lepingu punktis 10. käsitletava gaasitoru kaasomanikuks, siis on kohus seisukohal, et tal oli õigus hagi lepingu tühistamise ja tühisuse tuvastamise nõudes esitada. Haginõudest loobumise tõttu tuleb lõpetada menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 lg 1 ja 2 alusel OÜ alternatiivse nõude osas tuvastada, et AS-il , AS-il , AS-il , OÜ-l ja OÜ-l on kohustus lubada hagejal ehitada kinnistule iseseisev maaalune gaasitoru. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut. Kohtukulude nimekirjad ja kuludokumendid on esitanud hageja OÜ ja kostjad OÜ ja OÜ . TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leidis, et hageja esitatud kuludokumendid ei tõenda kulutusi õigusabile käesolevas tsiviilasjas, kuna hageja lepinguliseks esindajaks oli KA, mitte AB ega OÜ. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt tuleb hageja kohtukulu riigilõiv ja kostja OÜ õigusabikulud jätta nende enda kanda. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse, et kohus jättis hagi kostja OÜ vastu rahuldamata täies ulatuses ning hagi hinda ja asja keerukust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis kohtu hinnangul on 3600,00 krooni. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Hagi osalise rahuldamise tõttu kuulub OÜ-lt ja kostjatelt AS-lt ja AS-lt väljamõistmisele kohtukulu postikulu võrdsetes osades igaltühelt 256.70 krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik:/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.