Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-18811
Tsiviilasi
K.S. hagi Ülenurme valla vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7605 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. mai 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.S. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): K.S. (isikukood: XXXX); lepinguline esindaja Gunnar Leht Vastustaja (kostja): Ülenurme vald Ülenurme Gümnaasiumi kaudu (registrikood: 75007422); esindaja direktor Olev Saluveer, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. mai 2016. a otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata (kohtuotsuse resolutsiooni p 2).
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt K.S. hagi Ülenurme valla vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.
3.Lugeda tuvastatuks Ülenurme valla poolt 17. septembri 2015. a käskkirjaga nr 1-5/8 K.S.ga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. Lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel Ülenurme valla (Ülenurme Gümnaasiumi kaudu) ja K.S. vaheline tööleping alates 17. novembrist 2015. a.
4.Mõista välja Ülenurme vallalt K.S. kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot (bruto).
5.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
6.Rahuldada K.S. apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.K.S. (hageja) esitas 14.12.2015 hagi Ülenurme valla (kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja ennistada avaldaja tööle, samuti mõista kostjalt välja hüvitisena keskmine töötasu hageja sunnitud töölt puudumise aja eest alates 18.09.2015 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tööle ennistamise võimatuse korral mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3 kuu töötasu ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja asus Ülenurme Gümnaasiumi juures tööle 23.09.2008. Kuna Ülenurme Gümnaasiumil puudus ressurss jõusaali instruktori või treeneri töölevõtmiseks, vormistati hageja 0,5 kohaga esialgu remonditöölisena, hiljem staadionimeistri ametikohale ja tehti koolijuhile ettepanek hiljem võimaluse tekkides tema ametikoht ümber vormistada jõusaali instruktoriks. Hageja ei ole seitsme aasta jooksul kostja esindaja alluvuses töötanud päevagi töölepingus nimetatud remonditöölisena ega ka staadionimeistrina. Reaalselt töötas hageja kostja esindaja juures jõusaali instruktori ja hiljem pärast vastava tunnistuse saamist jõusaali treenerina. Ülenurme Gümnaasiumi juhtkond, sh direktor, oli sellest teadlik. Spordijuhi T.K. 16.12.2014 kirjast koolijuhile nähtub, et juba siis olid tekkinud töökorralduse probleemid, sealhulgas just staadioni hoolduse ja korrastusega ning seda seoses majahoidja ja majanduspersonali tööülesannetega. 17.09.2015 otsustas kostja TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetada K.S.ga tööleping erakorralise ülesütlemise teel 18.09.2015, kuna hoiatusest hoolimata on töötaja eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Hageja leiab, et tööandja esindaja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud alusetult, samuti on ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja loobus 16.03.2016 istungil tööle ennistamise nõudest. Muus osas jäi hageja oma seisukohtade juurde. Hageja leidis, et kostja on menetluses esitanud vastuolulisi seisukohti. Hagejale tööülesannete andjaks ja nende täitmise kontrollijaks ei olnud lepingus nimetatud E.T., vaid ülesanded arutati
läbi spordijuht T.K.ga, kelle tööleping lõpetati 15.07.2015. Kuna alates 16.07.2015 selleks uut isikut ei määratud, siis puudus hagejal otseselt tööülesannete andja ja kontrollija. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et kostja töökorralduses valitses korratus. Tunnistajad T.K., A.S., E.A. ja A.V. on kinnitanud, et hageja töötas kolm korda nädalas jõusaali instruktori ja treenerina Ülenurme Gümnaasiumis ning pole kunagi töötanud remondimehe ega staadionimeistrina.
2.Ülenurme vald Ülenurme Gümnaasiumi kaudu vaidles hagile vastu. Hageja asus tööle Ülenurme Gümnaasiumis 0,5 ametikohaga remonditöölise ametikohale 23.09.2008. Alates 01.01.2014 on muudetud töölepingu tingimusi ja hageja jätkas tööd 0,5 ametikohaga staadionimeistrina. Hageja kui kooli töötaja kasutas õhtuti kooli jõusaali isiklikuks treeninguks. Kooli vajadustest lähtuvalt oli palutud hagejal täita alates 13.08.2015 oma tööülesandeid staadionimeistrina tööpäevadel kell 8.00-12.00. Hageja oli haiguslehel 12.08.-03.09.2015. Peale haiguslehe lõppemist ei asunud hageja tööle staadionimeistrina ja 11.09.2015 küsiti puudumise põhjust, millele hageja vastas 14.09.2015, et ta ei nõustu töötama staadionimeistrina. 14.09.2015 paluti hagejal koheselt asuda tööülesandeid täitma või esitada lahkumisavaldus kooli direktori nimele. 17.09.2015 telefonivestluses hageja keeldus tööle asumast staadionimeistrina ja avaldust kirjutamast. Tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 3 on hageja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Kuna hageja on kirjalikult teada andnud, et ta ei nõustu töötama staadionimeistrina, siis ei ole ka mõeldav tema tööle ennistamine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 26.05.2016 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus asus tunnistajate ütluste põhjal seisukohale, et hageja ei töötanud staadionimeistrina ehk ei teinud spetsiifilisi töid seoses staadioni korrashoidmisega. See ei lükka siiski ümber asjaolu, et hageja oli tööle vormistatud staadionimeistrina ning tal oli kohustus alluda kostja (tööandja) korraldustele just sellel ametikohal töötava isikuna. Maakohus leidis, et lähtuda tuleb kirjalikult vormistatud dokumentidest, millest nähtuvalt asus hageja 23.09.2008 tööle Ülenurme Gümnaasiumis 0,5 ametikohaga remonditöölise ametikohale ja alates 01.01.2014 jätkas hageja tööd 0,5 ametikohal staadionimeistrina. Alates 01.01.2015 lepiti kokku töötasus 195 eurot kuus. Kõik need lepingud on allkirjastatud kahepoolselt – nii hageja kui kostja esindaja poolt ning peale selle on olemas ka dokument, kus hageja ise omakäeliselt on kirjutanud oma soovi asuda staadionimeistri ametikohale. Neid lepinguid pole vaidlustatud ja neist lepingutest lähtuvalt maksti hagejale töötasu. Hagejale pole kunagi makstud töötasu jõusaali treeneri töökohustuste täitmise eest. Maakohus leidis, et asjaolu, kas hageja oli ametlikult tunnustatud treener, ei oma samuti asja lahendamise seisukohalt tähendust. Tööandja juures ei ole jõusaali instruktori ametikohta struktuuris ette nähtudki. Ka Eesti spordiregistrisse pole hageja kantud treenerina. Hageja ei ole dokumentaalselt tõendanud, et ta jõusaalis mingit õppe-kasvatustööd kellelegi tegi. Tõendamata on ka kostja väide, et hageja kasutas jõusaali enda isiklikuks treeninguks. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja on ise vabatahtlikult sõlminud töölepingu ja selle täiendused ning nõustunud töölepingus kirja pandud töö sisuga ning asjaolu, et ta tegelikult seda
tööd reaalselt ei teinud või ei pruukinud teha või ei pidanud enda arvates tegema, ei lükka ümber tema kui töötaja kohustust alluda tööandja korraldustele. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tööandja esindaja oli teadlik, et tegelikkuses teeb staadionimeistri tööd keegi teine hageja asemel. Hageja ise ei ole nõudnud tööandjalt tema ametinimetuse ümbervormistamist ega keeldunud seda tööd vastu võtmast. Kohus leidis, et hageja on ise käitunud oma õiguste ja huvide vastaselt ning teisalt ka tööandjale mitte kuuletudes, st rikkunud tööandja hoiatusest hoolimata tööandja mõistlikke korraldusi ja töökohustusi. Ka hageja ise on leidnud, et kuni 2015. aasta suveni ei olnud tal mingeid probleeme tööandjaga, need tekkisid pärast seda, kui talle edastati korraldus ilmuda tööle kellaajaliselt 08.00-12.00. Isegi kui hageja leidis, et ta ei peaks staadionimeistri tööd tegema, siis ei olnud tal ikkagi õigust eirata tööandja korraldust ilmuda tööle ettenähtud tööajaks. Kuna hageja on rikkunud töölepingus kokkulepitud töökohustusi ning keeldunud neid täitmast, siis oli õigustatud tööandjapoolne TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu ülesütlemine põhjusel, et tööandja hoiatusest hoolimata eiras töötaja tööandja mõistlikke korraldusi või rikkus töökohustusi. Tööandja poolt antud korraldus ilmuda tööle ajavahemikul 08.00 - 12.00 ei ole kuidagi olnud ebamõistlik ega hea usu vastane.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ning tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista Ülenurme vallalt (vastustajalt) hüvitisena välja keskmine töötasu apellandi sunnitud töölt puudumise eest ning hüvitis 3 kuu töötasu ulatuses. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega, et vaidlus puudus selle üle, et staadionimeistri ametikohta polnud võimalik koondada, hageja ei ole esitanud avaldust töötada õpilaste treenerina ja et kooli eelarves on ette nähtud ametikohad vaid töötamiseks õpilastega. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et apellant töötas kostja juures jõusaali instruktori ja treenerina seitse aastat ja pole teinud kordagi remonditöölise või staadionimeistri tööd, mis oli poolte vahel välja kujunenud ja aktsepteeritud töösuhe, mida kinnitavad tunnistajate T.K. ja A.V. ütlused. Maakohus on jätnud täpsustamata, millisele kirjalikule dokumendile tuginedes väidab, et alates 01.01.2014 muudeti mh ka töö sisu. Töölepingusse 03.01.2014 tehtud kandest nähtub, et alates 01.01.2014 muudetakse vaid töölepingu punkte 2.1. (ametikoht) ja 4.1. (töötasu suurus). Apellant ja tunnistajad on kinnitanud, et apellant juhendas ja treenis kooli jõusaalis ka kooli õpilasi ning see ei vajanud dokumentaalset tõendamist. Töötaja on töösuhetes nõrgem pool. Töölepingud koostab ja vajadusel nende muutmise ja muudatuste tegemise korraldab ja vormistab tavaliselt tööandja. Apellant võeti tööle tingimusel, et kui ta treeneri paberid ära teeb, siis vormistatakse ta ametlikult jõusaali instruktoriks. Maakohtu otsusest ei nähtu, millest kohus järeldab, et tööandja korraldused olid mõistlikud ja milliseid töökohustusi hageja rikkus. Ebamõistlik oli kohustada jõusaali juhendajat tegelema töölepingus remonditöölise töö sisuna loetletud töödega, kui selle tööga oli tegelenud majahoidja.
5.Ülenurme vald (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja palus menetluskulud jätta apellantide kanda. Vastustaja nõustub maakohtu seisukohtadega, et tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles õiguspäraselt ning puuduvad alused töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Hageja väited, justkui poleks ta varem mitte kordagi staadionimeistri ülesandeid täitnud, ei vasta tõele, sest hageja on korduvalt aidanud valla spordiürituste korraldamisel, mis kuulub samuti staadionimeistri tööülesannete hulka. Kostja maksis hagejale töötasu staadionimeistri ülesannete täitmise eest. Kui hageja täitis T.K. korraldusel hoopis jõusaali juhendaja ülesandeid, siis oli see hageja enda teadlik valik ja risk, sest ta teadis, et ta peab kostja alluvuses täitma staadionimeistri ülesandeid. Juhul, kui kohus peaks tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, siis saaks ainsa ja maksimaalse hüvitisena apellandi kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise. Lähtuvalt viidatud õigusnormi teisest lausest palub vastustaja sellises olukorras vastavat hüvitist vähendada 1 kuu keskmise töötasu suuruseni. Hageja nõue keskmise töötasu väljamõistmiseks töölt puudumise eest tuleb TLS § 109 lg 3 alusel igal juhul rahuldamata jätta. Vastustaja palub kohtul sellises olukorras arvestada ka kostja poolt hagejale pakutud 300 euro suuruse kompromisspakkumisega ning TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt ühe haginõudena esitatud taotlus mõista kostjalt välja hüvitisena keskmine töötasu hageja sunnitud töölt puudumise eest arvestusega 195 eurot kuus. Hageja ei ole seda põhjendanud ka oma hagiavalduses ega muudes menetlusdokumentides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (kohtuotsuse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks kostja 17. septembri 2015. a töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ning lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel hageja ja kostja vahelise töölepingu alates
17.novembrist 2015. a. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 585 eurot (bruto). Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal (tööandjal) oli alust hagejaga sõlmitud tööleping 18.09.2015. a avaldusega üles öelda. Hageja soovib töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ning kostjalt seaduses ettenähtud hüvitiste väljamõistmist. Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahelt töösuhe alates 23. septembrist 2008.a. Hageja omakäeliselt kirjutatud avalduse (tl 44) kohaselt palus hageja vormistada ennast tööle staadionimeistri kohale osalisel koormusega alates 23.09.2008, Ülenurme Gümnaasiumi direktori käskkirjaga nr 1-5/9-k on hageja avaldus rahuldatud ja võetud hageja tööle staadionimeistrina (tl 45). Sama kuupäeva kandva töölepingu (tl 46) kohaselt asus töötaja (hageja) tööle remonditöölisena 0,5 ametikohaga. Töölepingu p 2.2 kohaselt oli töö sisuks spordihoone jooksvad hooldus- ja remonttööd ning staadioni inventari remont. Lepingu p 2.3 järgi olid töö eritingimusteks ettenägematud remonditööd ka väljaspool tööaega, mille puhul kulutatud aeg kuulus kompenseerimisele vabade päevadega. 03.01.2014. a on sõlmitud töölepingu lisa (tl 48), mille kohaselt on muudetud hageja ametikoha nimetust, s.o töötaja asus tööle staadionimeistrina.
8.Ringkonnakohus leiab, et töösuhte sisu kindlakstegemisel ei saa piirduda üksnes formaalsete asjaoludega nagu kirjalikult vormistatud tööleping ning tööandja organisatsioonis kehtinud ametikohtade loetelu. Asja materjalidest on võimalik järeldada, et praegusel juhul ei kattunud kirjalikult sõlmitud tööleping poolte vahelise töösuhteid puudutava kokkuleppe tegeliku sisuga, sh eeskätt hageja (töötaja) tööülesandeid ja töökorraldust puudutavas osas. Ehkki nii töölepinguseaduse varasem (kuni 30. juunini 2009. a kehtinud) kui ka alates 1. juulist 2009. a kehtiv redaktsioon näevad ette töölepingu sõlmimise kirjalikus vormis, ei tähendanud ega tähenda vorminõude järgimata jätmine seda, et töölepingut ei tuleks lugeda sõlmituks või et tööleping oleks vorminõude rikkumise tõttu kehtetu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui suulises vormis on töösuhte pooled kokku leppinud kirjalikus lepingudokumendis märgituga võrreldes erinevates töötingimustes, siis on põhjendatud lähtuda töölepingu tegelikult kokkulepitud sisust, mitte aga kirjalikult sõlmitud lepingust, mida tegelikkuses sellisena ei täidetud.
9.Praegusel juhul tuleneb üksnes kirjalikult vormistatud töölepingust ja selle lisadest, justkui oleks hageja töötanud remonditöölise ja/või staadionimeistrina. Kõik teised asjas esitatud tõendid ja ka menetlusosaliste endi selgitused kinnitavad aga seda, et hageja töötas sisuliselt spordisaali (jõusaali) instruktori ülesannetes kolmel tööpäeval õhtuti, ajavahemikus kella 18 kuni 20. Ühestki tõendist ei tulene, et hageja oleks kogu töösuhte vältel (s.o alates 2008. a septembrist kuni 2015. a augustini) täitnud kirjalikus töölepingus märgitud tööülesandeid ning et tööandja oleks seda temalt kõigi nende aastate jooksul nõudnud.
9.1.Hageja on selgitanud, et alates 2008. aastast töötas ta kostja juures õhtuti kella 18:00 kuni 21:00 ja seda jõusaalis, kuna jõusaal ei tegutse tundide ajal. Hageja väitel lubati tema tööleping ümber vormistada, kuid seda ei tehtud. Kuni septembrini 2015 toimis töösuhe sel viisil, s.o hageja täitis kirjalikult vormistatud töölepinguga võrreldes teistsuguseid tööülesandeid; tööandja ei nõudnud temalt staadionimeistri ega remonditöölise ülesannete täitmist.
9.2.Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt vormistati hageja staadionimeistri ametikohale põhjusel, et vallal ei olnud ressursse jõusaali instruktori ametikoha täitmiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt lepiti hagejaga kokku, et ta juhendab nii koolipoisse kui ka vallakodanikke, kellel oli abi vaja jõusaalis. See toimis. Palganumber ei võimaldanud hagejal päeva ajal töötada, seega lepiti kokku, et ta on kella 18:00 – 20:00-ni. Hageja ei saanud ametijuhendit ja kooli spordijuht (tunnistaja T.K.) ei saanud talle otseselt tööülesandeid anda, aga nendevahelised kokkulepped pidasid. [...] Tegelikke ülesandeid K.S.le ei andnudki keegi. Jõusaaliga seotud tööülesanded arutati läbi hageja ja tunnistaja T.K. (spordijuhi) vahel. Lisaks tuleneb tunnistaja T.K. ütlustest, et remonditöid ja staadioni hooldustöid tegi majahoidja A.V., kes sai selle eest vastavalt võimalustele lisatasusid. Keerukamaid töid telliti väljastpoolt (nt korvpalli konstruktsioonide ümberpaigutamine, kanalisatsioonitööd). Tunnistaja kinnitusel tema teada ei ole K.S. töötanud remondimehe ja staadionimeistrina, v.a kui hageja koos oma isaga teostasid korvpallikonstruktsioonide paigaldust. Kui tegu oli jõusaali agregaatide paigaldamisega, siis oli see kokkuleppes sees.
9.3.Tunnistaja A.S. andis ütlusi selle kohta, et hageja K.S. oli läbi aastate tegev spordisaali instruktorina. Tunnistaja käis ise spordihoones vabal ajal koos oma pojaga sportimas. Tunnistaja ei ole kunagi näinud K.S.t muid tööülesandeid täitmas peale spordisaali instruktori töö.
9.4.Tunnistaja E.A. andis ütlusi, et K.S. oli jõusaalis, tunnistaja teada oli ta treener, õpetas ja suunas teisi nt kangi tõstmisel. Hageja oli jõusaalis E, K ja R õhtuti vähemalt kella 18-st poole 10-ni. Tunnistaja arvates andis hagejale tööülesandeid T.K., kuid tunnistaja ei pidanud usutavaks, et tööülesandeid oleks andnud [kooli majandusjuht] E.T.. Tunnistaja ei ole näinud hagejat
staadioni korrastamas ega inventari remontimas, sellega tegelesid teised. Tunnistaja arvates pidi kooli direktor kindlasti olema teadlik, et K.S. treenis ja juhendas jõusaalis.
9.5.Tunnistaja A.V. andis ütlusi, et tema hoidis korras staadioni, tööülesandeid sai E.T.lt. Staadioni korrashoiu küsimus oli ligadi-logadi. K.S. töötas õhtustel aegade jõusaali treenerina. Ta tegi kolm korda nädalas õhtul 6-st kuni 10-ni, E K ja R. Tema amet oli juhendada neid, kes seal trenni teevad, treenerina. Kaido ei ole kunagi staadioni peal tööd teinud. [...] Suusõnaliselt pandi ta jõusaali, aga vormistati staadionimeistriks. Tunnistaja sõnade kohaselt teadis seda ka koolidirektor.
9.6.Tööandja esindaja, kooli direktor O. Saluveer on selgitanud, et tema arusaamise järgi oli hageja kogu aeg tööl staadionimeistrina. Samas ei allunud hageja töökoht vahetult direktorile, vaid töölepingu p 2.3 järgi majandusjuhatajale. Tööandja esindaja seletustest ei tulene siiski tõsikindlalt, et hageja oleks direktori teada reaalselt töötanud remondimehe ja staadionimeistrina, direktor ei ole väitnud, et ta nägi hagejat staadionimeistri ülesandeid täitmas või andis talle sellekohaseid korraldusi. O. Saluveere selgitused ei lükka ümber tunnistajate ütlustest tulenevaid kinnitusi, mille kohaselt olid K.S.ga sõlmitud kirjalikus töölepingus märgitud küll ühed tööülesanded, kuid tegelikkuses oli kokku lepitud teistsuguses töö sisus.
10.Ringkonnakohtu arvates lasub töösuhte korrektse vormistamisega seotud riisiko eeskätt tööandjal. Oluline on rõhutada, et hageja ja tunnistajate poolt kirjeldatud töökorraldus kestis pikka aega, s.o ca 7 aastat. Nii hageja kui tunnistajate ütluste kohaselt rahuldas niisugune töösuhte korraldus mõlemat poolt. Puudub alus heita töötajale (hagejale) ette, et ta ei nõudnud töösuhte korrektset vormistamist (sh tema ametinimetuse muutmist tegelikkusele vastavaks) või nõudnud väidetava suulise kokkuleppe täitmist. Asjaoludest ja tõenditest nähtub, et mõlemad pooled täitsidki aastaid suulist kokkulepet, s.o hageja töötas õhtuti kolmel tööpäeval nädalas osalisel koormusega jõusaalis ning sellele lisaks aitas kaasa ka kooli spordiürituste organiseerimisel. Tööandja ei nõudnud hagejalt staadionimeistri ülesannete jooksvat täitmist. Muuhulgas ei tähenda ka asjaolu, et kostja juures ei olnud struktuuris ette nähtud jõusaali instruktori ametikohta, et hageja ei saanud tegelikkuses poolte kokkuleppel jõusaali instruktori (treeneri) ülesandeid täita. Määravat tähendust töösuhte tegeliku sisu kindlakstegemisel ei saa omada ka see, kas hagejal oli või ei olnud kogu töösuhte kestel instruktorina töötamiseks vajalik kvalifikatsioon. Tööandjal lasub küll vastutus tagamaks, et spetsiifilist erialast kvalifikatsiooni eeldavatel ametikohtadel töötaksid asjaomastele nõuetele vastavad isikud, kuid kui tööandja lubab kasvõi vaikimisi tööle kvalifikatsiooni mitte omava isiku, kannab ka sellega seotud riisikot tööandja. Hagejal algselt vajaliku kvalifikatsiooni puudumine ei tähenda samuti iseenesest, et hagejal ei olnud tööandjaga kokkulepet jõusaalis instruktori ülesannete täitmise kohta. Ringkonnakohus viitab, et töösuhte alguse ajal septembris 2008. a kehtinud TLS § 28 lõike 2 kohaselt oli tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul tuli tööleping vormistada kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati. TLS § 28 lg 3 nägi tööandjale ette töölepingu vormistamata jätmise või nõuetevastase vormistamise eest vastutuse. Sarnaselt tuleneb ka alates 01.07.2009. a kehtiva TLS § 4 lõikest 2, et tööleping loetakse sõlmituks muuhulgas juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
11.Eeltoodust lähtudes ei olnud tööandjal alust nõuda töötajalt, et töötaja asuks täitma staadioni remonditöölise või staadionimeistri ülesandeid senisest töökorraldusest oluliselt erinevatel tingimustel, sh nii töö sisu kui tööaega puudutavas osas (e-kirjavahetus tl 38-40, tl 65 – 66). Poolte vaikimisi sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hageja täitis staadionimeistri kohustuste asemel jõusaalis treeneri kohustusi, oli toiminud juba vähemalt 7 aastat.
Tööandja on praegusel juhul töölepingu ülesütlemise alusena esile toonud selle, et töötaja keeldus täitmast kirjalikult sõlmitud töölepingus märgitud töökohustusi (staadionimeistri töö poole koormusega tööpäeviti kell 8:00 – 12:00). Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt ei ole alust lugeda töösuhtest tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks ainuüksi asjaolu, et hageja keeldus asumast tööle staadionimeistrina. Ringkonnakohus leiab, et tööandjal võis olla õigustatud huvi töösuhteid korrastada ja lõpetada olukord, kus tegelikud töösuhted ei vasta sisult kirjalikus vormis kokkulepitule, ning töötaja täidab tööülesandeid ametikohal, millist sisuliselt tööandja juures ei eksisteeri. Niisugune tööandja soov ei või aga kahjustada töötaja õigusi. Olukord tulnuks lahendada läbirääkimiste teel.
12.Ringkonnakohtu hinnangul oli tööandja poolt 17. septembri 2015. a käskkirjaga nt 1-5/8 (tl 36) töölepingu lõpetamine TLS § 104 lg 1 järgi tühine, kuna ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus. Kuna hageja loobus menetluses esialgsest nõudest töösuhte jätkamiseks (tööle ennistamiseks) ja tugines TLS § 107 lõikele 2, tuleb tööleping seega lõpetada vastavalt hageja taotlusele. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tööandjal tulnuks töölepingu ülesütlemise aluse esinemise korral järgida TLS § 97 sätestatud etteteatamistähtaegu, s.o hageja puhul TLS § 97 lg 2 p 3 kohaselt oleks tulnud töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva. Seega muutus tööandja 17. septembri 2015. a ülesütlemisavaldus kehtivaks 60 kalendripäeval pärast kättesaamist. Hageja kinnitusel sai ta ülesütlemisavalduse kätte 18.09.2015, seega tuleb töösuhe lugeda lõppenuks alates 17. novembrist 2015. a.
13.Hageja on palunud välja mõista hüvitise nii sunnitud töölt puudumise eest kui ka TLS § 109 lg 1 alusel. Ringkonnakohus märgib, et erinevalt varasemast töölepingu seadusest (kuni 30.06.2009 kehtinud TLS § 38 ja § 117) ei näe alates 01.07.2009. a kehtiv töölepingu seadus enam ette keskmise palga maksmist sunnitud töölt puudumise aja eest. Küll aga on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) leidnud, et töövaidlusorganil on võimalik TLS § 109 lg 1 alusel võimalik selles sättes ettenähtud hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Riigikohtu üldkogu selgitas lisaks (p 32.5), et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte kohaldamist vajalikuks.
14.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude hüvitise saamiseks vastavalt TLS § 109 lg 1 esimesele lausele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Asja materjalide kohaselt oli hageja ühe kuu töötasu suuruseks osalise töökoormusega töötades kokku lepitud 195 eurot (bruto). Seega on hüvitise suuruseks (3 × 195) 585 eurot ning nimetatud summa kuulub kostjalt brutosummana hageja kasuks väljamõistmisele.
14.1.Kostja on palunud vähendada hüvitist TLS § 109 lg 1 teise lause alusel maksimaalselt ühe kuu keskmise töötasu suuruseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja taotlus praegusel juhul põhjendatud. Ei esine aluseid vähendamaks hagejale väljamõistetava hüvitise suurust alla TLS § 109 lõikes 1 sätestatud määra. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine samas alust ka hüvitise suurendamiseks, nagu seda on soovinud hageja. TLS § 109 lg 1 teise lause järgi võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
14.2.Ehkki kolleegium asus eelpool seisukohale, et töösuhte sisu kindlakstegemisel tuleb lähtuda poolte vahel tegelikkuses kokkulepitust, sh ka suuliselt kokkulepitud tööülesannete sisust ja töökorraldusest, mis erinesid kirjalikus töölepingus märgitust, leiab ringkonnakohus siiski, et ka hagejal kui töötajal endal ei olnud alust täielikult eirata kirjaliku töölepingu olemasolu ega tööandja huve. Hageja kui töötaja ei saanud ka ise eeldada, et alatiseks jääb kestma kunagine ajutisena mõeldud lahendus, kus hageja vormistati teisele ametikohale kui oli temaga kokku lepitud töö tegelik sisu. Tööandjal puudus võimalus pakkuda hagejale tema soovile vastavat rakendust või korraldada töösuhteid ümber muuhulgas põhjusel, et hagejal ei olnud selleks vajalikku treeneri kvalifikatsiooni. Asja materjalidest tuleneb muuhulgas, et suuliselt kokkulepitud ja mõlemapoolselt vaikimisi aktsepteeritud töökorraldus vastas muuhulgas ka hageja isiklikele huvidele, s.o lisaks spordisaali külastajate juhendamisele oli tal võimalik kasutada saali võimalusi ka isiklikeks ning oma pereliikmete treeninguteks. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejal oleks tekkinud töölepingu ülesütlemise tõttu suuremas ulatuses kahju kui TLS § 109 lõikes 1 sätestatud eelduslik kahju kolme kuu töötasu ulatuses. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud suurendada TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitise määra, sh mõista hageja kasuks välja hüvitist saamata jäänud tulu eest ajavahemikul alates töölepingu ülesütlemisest kuni töölepingu lõpetamise kohtuotsuse jõustumiseni.
15.Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega on õiglane ja põhjendatud jätta TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kohtule esitatud kulunimekirjade kohaselt koosnevad poolte menetluskulud õigusabikuludest, seejuures on hageja õigusabikulud kahes kohtuastmes ca 1/3 võrra väiksemad kui kostja õigusabikulud ringkonnakohtus (kostjal puudus maakohtu menetluses õigusteadmistega lepinguline esindaja). Arvestades vaidluse iseloomu ja hagi osalist rahuldamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ega õiglaseks jätta menetluskulusid täielikult hageja kanda (arvestades kostja tehtud kompromisspakkumist) ega jaotada menetluskulusid vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.