Muud › Muud hagiasjad

10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 2900072686.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Vastuhagi

lepingul. Maakohus on aga leidnud, et ei ole tõendatud, et 10. detsembril 1997. a. oleks vastustajale antud raha üle suuremas summas kui 200.000 krooni laenuna lepingu nr. 271 järgi. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber tema poolt 100.000 krooni saamise notari juures, seda on ta kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus on rikkunud TsMS § 94 lg. 2 põhimõtet, hinnates ümber teises tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatu. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte esitatud tõenditega ega ole neid analüüsinud. Kohus ei ole arvestanud, et korter on 28. jaanuaril 1999. a. võõrandatud T. L 200.000 krooni eest ning et see tehing on kehtiv. Samuti ei ole arvestatud eksperthinnanguga, mis määras korteri turuväärtuse selle müügi ajal. Vaidlusalune korter on siiani N.S valduses ja sellest tulenevalt ei ole võimalik talle seda korterit tagastada. Seega on apellandilt alusetult välja mõistetud 640.000 krooni korteri eest hüvituseks, arvestades turuhinda seisuga 20. mai 2004. a. N.S müüs korteri kui vallasasja ja korteri turuväärtus on tõusnud alles pärast korteri võõrandamist T. L poolt ning pärast korteri kinnistamist. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on põhjendatult tuginenud otsuse tegemisel tsiviilasjas nr. 3/3/33-509/99 tuvastatud asjaoludele, apellant aga eirab jätkuvalt Tallinna Linnakohtu 16. jaanuari 2003. a. otsuse sisu ja sellega tuvastatud asjaolusid. Eelkõige on vale apellandi seisukoht, et tema ja vastustaja vahel sõlmiti kaks eraldi lepingut. Korteri ostu-müügileping oli vaid osa tagatisomandamise lepingust ja selle alusel ei ole eraldi 100.000 krooni üleandmist toimunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi osas tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidluse lahendamisel rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Hagi oli esitatud tühise müügilepingu järgi saadu tagastamiseks. Kuna hagis esitatud väidete kohaselt ei ole korteri tagastamine võimalik, taotles hageja saadu väärtuse rahalist hüvitamist. Nõude suurendamise avalduses teatas hageja maakohtule ühtlasi, et tema arvates on ta endiselt müügilepingu esemeks olnud korteri omanik, et omandiõigus korterile ei olegi ei kostjale ega kostjaga korteri müügilepingu sõlminud T. L üle läinud, et T. L on müügilepingu esemeks olnud vallasasjast tekkinud korteriomandi omanikuna kantud küll kinnistusraamatusse, kuid hageja on T. L vastu esitanud hagi korterile omandiõiguse tunnustamiseks ning et hageja ei välista korteri tagastamist temale (tl. 82). Nii oli hageja esitanud kohtumenetlusse üheaegselt kaks nõuet, millest ühe alusena tugines ta asjaolule, et ta on endiselt müügilepingu esemeks olnud korteri omanik, ja teise alusena tõi esile, et ta on omandi korterile kaotanud ja seda ei ole võimalik talle tagastada. Tehingu järgi saadu hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja oleks müügilepingu järgi midagi üle andnud. Kui hageja on esitanud kohtumenetlusse nõude, mille eesmärgiks on tuvastada, et ta müügilepingu järgi midagi üle ei andnud, siis ei saa tühise tehingu alusel üleantu hüvitamiseks esitatud nõude põhjendatuse üle otsustada enne, kui on lahendatud teine hagi. Tsiviilasja esimese astme kohtu poolt menetlemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg. 1 p. 3 kohaselt pidi kohus peatama menetluse asja läbivaatamise võimatusel enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses, kriminaal- või haldusmenetluses. Maakohus asjas menetlust ei peatanud ja see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Nii on käesolevaks ajaks jõustunud Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 2005. a. otsus T. L hagis N.S vastu eluruumist väljatõstmiseks ja N.S vastuhagis omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele eluruumile ning kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Muuhulgas

tunnustas linnakohus N.S omandiõigust Tallinnas x asuvale eluruumile, mis on kantud korteriomandina kinnistusraamatusse. Otsuses tuvastas linnakohus, et N.S ei ole omandit vaidlusaluse müügilepingu esemeks olnud korterile kaotanud. Seega ei ole aga N.S kostjaga sõlmitud müügilepingu alusel kostjale omandit korterile üle andnud ja tal ei ole alust hageda kostjalt TsÜS § 66 lg. 5 alusel selle tagastamist või hüvitamist. N.S hagi tuleb sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Vastuhagi osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vastuhagis nõudis kostja hagejalt TsÜS § 66 lg. 5 alusel tühise ostu-müügilepingu alusel üle antud 100.000 krooni tagastamist. Vastuhagi põhjendas kostja väitega, et hageja sai pandimajalt ja temalt kokku 300.000 krooni, sellest 200.000 krooni sai hageja laenulepingu järgi ja 100.000 krooni müügilepingu järgi. Oma nõude tõendamiseks viitas kostja pooltevahelisele notariaalsele müügilepingule, mille punktis 2. 1 märgiti, et lepinguobjekt müüakse ostjale kahesaja tuhande krooni eest, millisest summast tasutakse ostja poolt müüjale lepingu sõlmimise ajal notari juuresolekul ükssada tuhat krooni ja millise summa saamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul (tl. 10). Linnakohus märkis otsuses, et vaatamata lepingupunktis 2. 1 märgitule ei ole vaidlusaluses asjas ega ka tsiviilasjas nr. 2/3/33–509/99 esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et kostja oleks hagejale 10. detsembril 1997 andnud üle suuremas summas raha kui 200.000 krooni laenuna lepingu nr. 271 järgi. Otsusest ei nähtu, miks ei loe kohus raha üleandmist tõendatuks notariaalses lepingus hageja poolt allkirjastatud kinnitusega, aga samuti, milliseid vaidlusaluses asjas ja tsiviilasjas nr. 2/3/33–509/99 esitatud tõendeid hinnates kohus niisugusele järeldusele jõudis. Seega ei vasta otsus selle tegemise ajal kehtinud TsMS § 231 lg. 4 lausele 1, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas tuli märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Linnakohtu otsus tõendite analüüsi ei sisalda. Otsuse tegemisel ei ole järgitud ka TsMS § 231 lõikest 4 tulenevat otsuse loogilise põhjendamise põhimõtet, sest otsus on vastuhagi osas vastuoluline. Nii on kohus ühest küljest märkinud, et poolte tegelik tahe korteri ostu-müügilepingu ja lepingu nr. 271 vormistamisel oli sõlmida tagatisomandamise leping, kusjuures hageja soovis saada kostjalt laenu, mille ta ka sai. Seega on kohus pidanud nimetatud tehinguid seotuks, kuid otsusest ei nähtu, mis sellest tõdemusest vaidluse lahendamiseks järeldub. Teisest küljest on kohus leidnud, et lepingu nr. 271 täitmine või täitmata jätmine ei ole praegu lahendatava vaidluse sisuks. Sellest võib järeldada, et kohus ei pidanud tehinguid seotuks ehk leidis, et laenulepingu järgi raha saamine ei puutu lahendatavasse vaidlusesse. Üheaegselt ei saa tehingud olla seotud ja mitteseotud. Otsusest ei selgu, millisest poolte ühisest tahtest nende tehingute tegemisel on linnakohus lähtunud ja mida sellest lahendatava vaidluse jaoks olulist järeldanud, aga samuti, milles pooled kohtu arvates tegelikult kokku leppisid ja mis annab aluse väitele, et hageja sai raha üksnes laenulepingu alusel, müügilepingu alusel ta raha aga ei saanud. Praegu kehtiva TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et kuna esimese astme kohus ei ole otsuses vastuhagi osas tõendeid analüüsinud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik vastuhagi lahendada. Kui ringkonnakohus olulisel määral hindaks esmakordselt tõendeid ja tuvastaks asjaolusid, siis rikutaks poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole otsuse peale edasikaebamine tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise osas võimalik. Hagi tagamiseks seati Tallinna Linnakohtu 28. oktoobri 2003. a. määrusega V.G kuuluvale korteriomandile (Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna

kinnistusregistri registriosa xxxxx) kohtulik hüpoteek summas 520.000 krooni N.S kasuks. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamisabinõu vastavalt TsMS § 386 lõikele 4 tühistada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Vastavalt kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud TsMS § 60 lõigetele 1 ja 11 tuleb hageja poolt hagiavalduselt makstud riigilõiv jätta tema enda kanda. Kostja on apellatsioonkaebuselt nii hagi kui vastuhagi puudutavalt nõudelt tasunud riigilõivu 28.000 krooni, kuid oleks pidanud tasuma 36.000 krooni (hagi 640.000 + vastuhagi 100.000 = kogunõue 740.000 krooni). Hagi summas 640.000 jääb kostja vastu rahuldamata. Seega rahuldatakse kostja kaebuse nõudest 86, 5%. TsMS § 60 lõigete 1 ja 8 kohaselt tuleb hagejal hüvitada riigilõiv samas proportsioonis ehk summas 31.140 krooni. Kuna kostja oli tasunud lõivu 28.000 krooni, tuleb see summa hagejalt välja mõista kostja kasuks. Ülejäänud summa 3140 krooni (31.140 – 28.000) tuleb hagejalt vastavalt TsMS § 50 lõikele 3 välja mõista riigituludesse. Vastuhagi puudutavas osas tuleb kostja poolt apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 4860 krooni (13, 5% 36.000-st) pooltelt riigituludesse väljamõistmine otsustada olenevalt vastuhagi lahendamise tulemusest. Õigusabikulu on pooled tasunud menetluses, kus lahendati nii hagi kui vastuhagi, seetõttu on seda võimalik poolte vahel jaotada siis, kui tsiviilasi on täies mahus lahendatud. Seega tuleb asja uue sisulise läbivaatamise käigus lahendada ka poolte õigusabikulu jaotamine.

Margo Klaar

Hannes Olev

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.