2-16-129012/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 9.12.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1860,51 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 6.03.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 930,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 930,23 eurot ning viivise alates 7.03.2017. a kuni põhinõude summas 930,28 täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 29.10.2011. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa nr XXX ning 4.11.2011. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa nr XXX. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 930,28 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.03.2017. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8.

Kohus leiab, et Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hageja on arvestanud viivist alates 18.09.2013. a kuni 6.03.2017. a. Nimetatud perioodil on seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 6.03.2017. a. Arve nr 2007576521 summas 858,04 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist alates 18.09.2013. a summas 241,49 eurot; arve nr 2007784546 summas 45,16 eurot tasumisega viivitamise eest alates 16.10.2013. a summas 12,42 eurot; arve nr 2008001585 summas 22,08 tasumisega viivitamise eest alates 16.11.2013. a summas 5,91 eurot; arve nr 2008195157 summas 5 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2013. a summas 1,3 eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 261,12 euro ulatuses. Viivise 669,11 euro (930,23 eurot - 261,12 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda % ulatuses ja kostja kanda % ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1175 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ning õigusabikulu 950 eurot. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 325 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 211,25 eurot (325 eurot x 65%).