04. detsember 2006, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-15035
Tsiviilasi
Osaühing xxx hagi xxx vastu 219 163.54 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja lepinguline esindaja Aleksandr Otsalu; kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol.
Kohtuistungi toimumise aeg
31. oktoober 2006
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Aleksandr Otsalu; kostja xxx, kostja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista välja xxx osaühing xxx kasuks 49 451.23 krooni (nelikümmend üheksa tuhat viiskümmend üks krooni ja 23 senti).
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
2-05-15035 Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Aktsiaselts ERA Pank (edaspidi AS ERA Pank) ja kostja vahel sõlmiti 04.07.1997 krediidileping nr 7LL-139-040797 summas 100 000 krooni krediidi kustutamise tähtajaga kuni 09.07.2007. Lepingust tuleneva nõude tagamiseks oli ette nähtud vallaspandi seadmine xxx pandilepingu sõlmimise teel, pandilepingu esemeks pidi olema korter aadressil xxx. Hagejale teadmata põhjustel ei koormatud nimetatud vara hüpoteegiga. 10.01.2001 sõlmis AS ERA Pank aktsiaseltsiga xxx. Grupp (edaspidi AS M.S.I. Grupp) nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutati kostja nõue summas 76 047.23 krooni AS-le xxx. Grupp. Nimetatud poolte vahel sõlmiti 18.01.2001 üleandmis-vastuvõtmisakt nr 1-4 ning kostjale saadeti teade 1UT/A-12 nõude loovutamise kohta. 18.01.2001 sõlmiti ka AS xxx. Grupp ja hageja vahel nõude loovutamise leping nr 77-01-01, mille alusel omandas hageja nõude kostja vastu summas 76 047.23 krooni. Nimetatud summa koosnes laenusumma jäägist summas 75 037.49 krooni, maksegraafiku järgi tasumata intressidest summas 859.02 krooni ning viivisest summas 150.72 krooni. AS xxx. Grupp saatis 18.01.2001 teate nõude loovutamisest hagejale. 2001.a ja 2002.a ei ole kostja tasunud ühtegi maksegraafiku järgset makset. Hageja saatis kostjale 13.12.2002 kirja nr 1-02/83, milles tuletas kostjale meelde maksegraafiku järgse võla tasumise kohustust. 10.02.2003, 28.08.2003 ja 24.09.2004 saatis hageja kostjale korduvaid meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja ignoreeris hageja meeldetuletusi ega kustutanud võlgnevust. Hageja on hoiatanud kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel pöördub hageja võlgnevuse väljamõistmiseks kohtu poole. Seisuga 23.09.2004 on kostja võlgnevus 219 163.54 krooni, millest võla põhiosa on 75 037.49 krooni, maksegraafiku järgne intressivõlgnevus 18 917.25 krooni ja viivis 125 210.79 krooni. Hageja palub eelnimetatud võlgnevus kostjalt välja nõuda. Hageja on esitanud kohtule tõendina: krediidilepingu nr 7LL-139-040797 koos lisadega (tl 10-20); kinnistusregistri väljavõte (tl 21); üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 22-23); teated nõude loovutamise kohta (tl 24, 30); nõude loovutamise leping (tl 25-29); meeldetuletused (tl 31-39); arve-saateleht (tl 40).
II Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja tunnistab, et tema ja AS ERA Pank vahel on 04.07.1997 sõlmitud krediidileping nr 7LL-139-040797 100 000 krooni suuruse krediidi kasutamiseks tähtajaga kuni 09.07.2007. Lepingu lahutamatuks osaks oli krediidi tagastamise ja intresside tasumise graafik. Lepingu sõlmimise ajal töötas kostja AS-is ERA Pank, mis lihtsustas asjaajamise bürokraatiat ja täiendavate kokkulepete sõlmimist. Kostja võttis laenu eesmärgil finantseerida ehitust, kuid ettenägematutel asjaoludel ei olnud võimalik nii suurt summat realiseerida ning tal oli kasulikum realiseerimata laenusumma tagastada. Lepingu tingimuste kohaselt oli nõude tagamiseks ette nähtud vallalpandi pandilepingu sõlmimine, kuid mis jäi laenuandaja nõusolekul ära seetõttu, et kostja tagastas peale lepingu sõlmimist 11.07.1997 AS-le ERA Pank pangasisese ülekandega 53 402 krooni samale arveldusarvele nr 150123022255, millelt laen väljastati. Asjaolu, et tasutud summa oli üle
2-05-15035 kantud haginõude aluseks oleva krediidilepingu nr 7LL-139-040797 järgi saadud laenu osaliseks tagastamiseks kinnitab fakt, et kostjal ei olnud ERA Panga ees teisi kohustusi. Laenu osaliseks tagastamiseks pöördus kostja krediidilepingu sõlminud panga filiaali juhataja xxx poole, kes andis selleks nõusoleku, samuti oli juttu sellest, et suurema osa laenu kohesel tasumisel ei ole vajadust ka pandilepingut sõlmida ning laenuosakonnas tuleb koostada uus maksegraafik. Samuti sai kostja põhimõttelise nõusoleku laenu tagastamise tähtaja lühendamiseks ning laenu ja intresside tagasimakse summa 1 213.28 muutmata jätmiseks. Laenuosakond väljastas kostjale uue maksegraafiku, mille kohaselt tasumata laenu jäägiks oli 46 598 krooni ning laenu tagastamise tähtajaks 09.04.2001. Nimetatud graafiku alusel on kostja laenu tagastanud. Kostja teostas viimase tagasimakse 09.12.2000 summas 713.03 krooni, koos intressidega 1213.28 krooni. Järgmine makse tuli teostada 09.01.2001, hagiavaldusele lisatud maksegraafiku kohaselt oli põhivõlgnevuse jääk selle kuupäeva seisuga 74 324.46 krooni. Kostja võtab õigeks, et tal jäi tasumata alates 09.01.2001 neli viimast makset, mis tasumata põhivõlana moodustab 4 199.92 krooni ja tasumata intressid 64.38 krooni, kokku 4 262.30 krooni. Hagi aluseks oleva maksegraafiku järgi tasus kostja seisuga detsember 2000.a intresse kokku 24 068.94 krooni. Lähtudes sellest, et põhivõla osalisel tasumisel 11.07.1997 summas 53 402 krooni, jäi tasumata põhivõla jäägiks 46 598 krooni, millelt kostja pidi uue maksegraafiku projekti järgselt tasuma intresse 8 % detsember 2000.a seisuga summas 7 346.45 krooni. Seega tasus kostja intresse rohkem 16 722.49 krooni. Kostja leiab, et enammakstud intress tuleb lugeda võla katteks ning tema tasumata põhilaenu summaks on 4 199.51 krooni, millele lisandub intress 64.38 krooni. Peale nõude loovutamist hagejale puudus kostjal informatsioon selle kohta, kellele, kuhu ning millises suuruses tuleks laenujääk tagastada. Kostja sai esimese teate nõude loovutamise kohta alles 13.12.2002. kuna kostja kirjas toodud võlgnevuse suurusega ei nõustunud, siis käis ta hageja esindaja xxx kohtumas, kellele ta selgitas laenulepinguga seotud asjaolusid. Hageja lubas asjaolusid täpsustada, kuid väljastas pärast seda kirjad, milles sisalduvad andmed ei vastanud tegelikkusele. Kostja vastas nimetatud kirjadele ja põhjendas oma mittetasumist ja otsustas mitte maksta võlgnevust enne, kui asjaolud on täielikult selginud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi esitatud nõudes rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja kohtukulud.
III Kohtuistung
3.31.10.2006 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõude juurde. Kostja nõustus hagiga põhilaenu võlgnevuse osas summas 4 199.51 krooni ja intresside osas 64.38 krooni ning palus ülejäänud osas hagi rahuldamata jätta. Kohus kuulas üle tunnistajad R. Linki.
VI Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-05-15035 võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕS RS) § 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui VÕS RS-st ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 64 lg 1 (01.09.1994 – kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsioon) kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tule teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eelistatakse tehingu tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt tehing jääb kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tehingut kohustatud isiku kasuks. Tsiviilkoodeksi (edaspidi TsK) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 193 lg 1 sätestas, et kui kohustise mittetäitmise või mitte nõuetekohase täitmise eest on määratud leppetrahv (trahv, viivis), siis hüvitatakse kahju selles osas, mida ei katnud leppetrahv (trahv, viivis). TsK § 222 lg 1 sätestas, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 231 lg 1 sätestas, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. TsK § 275 sätestas, et laenajal on õigus täita ja laenutaja on kohustatud täitmise vastu võtma ka enne tähtaega.
5.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS ERA Pank ja kostja vahel sõlmiti 04.07.1997 krediidileping nr 7LL-139-040797 summas 100 000 krooni krediidi kustutamise tähtajaga kuni 09.07.2007. Lepingust tuleneva nõude tagamiseks oli ette nähtud vallaspandi seadmine xxx 10.01.2001 sõlmis AS ERA Pank ja AS xxx. Grupp nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutati kostja nõue summas 76 047.23 krooni AS-le xxxI. Grupp. Nimetatud poolte vahel sõlmiti 18.01.2001 üleandmis-vastuvõtmisakt nr 1-4. 18.01.2001 sõlmiti ka AS xxx. Grupp ja hageja vahel nõude loovutamise leping nr 77-01-01, mille alusel omandas hageja nõude kostja vastu.
7.Hageja väidetel omandas ta nõude loovutamise leping nr 77-01-01 alusel nõude kostja vastu summas 76 047.23 krooni, mis koosneb laenusumma jäägist summas 75 037.49 krooni, maksegraafiku järgi tasumata intressidest summas 859.02 krooni ning viivisest summas 150.72 krooni. Seisuga 23.09.2004 on kostja võlgnevus 219 163.54 krooni, millest võla põhiosa on 75 037.49 krooni, maksegraafiku järgne intressivõlgnevus 18 917.25 krooni ja viivis 125 210.79 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt tagastas ta peale lepingu sõlmimist 11.07.1997 AS-le ERA Pank pangasisese ülekandega 53 402 krooni samale arveldusarvele nr 150123022255, millelt laen väljastati. Asjaolu, et tasutud summa oli üle kantud haginõude aluseks oleva krediidilepingu nr 7LL-139-040797 järgi saadud laenu osaliseks tagastamiseks kinnitab fakt, et kostjal ei olnud ERA Panga ees teisi kohustusi. Laenu osaliseks tagastamiseks pöördus kostja krediidilepingu sõlminud panga filiaali juhataja xxx poole, kes andis selleks nõusoleku, samuti oli juttu sellest, et suurema osa laenu kohesel tasumisel ei ole vajadust ka
2-05-15035 pandilepingut sõlmida ning laenuosakonnas tuleb koostada uus maksegraafik. Samuti sai kostja põhimõttelise nõusoleku laenu tagastamise tähtaja lühendamiseks ning laenu ja intresside tagasimakse summa 1 213.28 muutmata jätmiseks. Laenuosakond väljastas kostjale uue maksegraafiku, mille kohaselt tasumata laenu jäägiks oli 46 598 krooni ning laenu tagastamise tähtajaks 09.04.2001. Nimetatud graafiku alusel on kostja laenu tagastanud. Kostja teostas viimase tagasimakse 09.12.2000 põhivõlgnevuse osas summas 713.03 krooni, kokku koos intressidega 1213.28 krooni. Kostja võtab õigeks, et tal jäi tasumata alates 09.01.2001 neli viimast makset, mis tasumata põhivõlana moodustab 4 199.92 krooni ja tasumata intressid 64.38 krooni, kokku 4 262.30 krooni.
8.Kohus on teinud järelepärimise AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldurile ja saadud vastuse kohaselt (tl 169-170) on kohtu poolt nõutud andmete osas käesolevaks ajaks möödunud seaduses sätestatud finants ja raamatupidamise alaste ülddokumentide säilitamise seitsme aastane tähtaeg. AS ERA Pank (pankrotis) dokumente säilitaval arhiivihoidjal puuduvad perioodi kohta juuli 1997 algdokumendid, kuna need käesoleval ajal arhiivis säilitamisele ei kuulu seoses eelnimetatud tähtaja möödumisega. Vastuseks kohtu järelpärimisel (tl 153, 153 pöördel) on AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldur xxx teatanud, et eeltoodud põhjustel puuduvad tal andmed selle kohta, kas kostja xxx oli seisuga 11.07.1997 AS ERA Pank ees mistahes muid kohustusi peale 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingu nr 7LL-139-040797 tulenevate kohustuste. AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihalduri selgituste kohaselt puudub kostja poolt 11.07.1997 tehtud maksekorralduses selgitus makse põhjuse kohta, samuti ei nähtu panga kontol laekumise kandest makse sisu avavat selgitust ega ole lisatud muid panga poolseid selgitusi. Eeltoodust tulenevalt teatab AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldur, et tal puudub võimalus selgitada, mis kohustuste katteks pank kõnealuse kohustuse vormistada võis ja kas see võis olla seotud varemsõlmitud krediidilepinguga. Samuti puuduvad pankrotihalduril andmed, mis viitavad sellele, et pank oleks arvestanud 11.07.1997 laekunud 53 402 krooni 04.07.1997 krediidilepingu kohase kostja kohustuse täitmisena.
9.Tunnistaja xxx 16.10.2006 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kostjal õigus ilma liigse bürokraatiata osa laenust tagastada, sest ta oli panga töötaja ja kuna kostja maksis suhteliselt kiiresti üle poole laenust tagasi, siis jäi laenu tagatis vormistamata. Tunnistaja ütluste kohaselt pidi kostja laenu osamakseid tasuma korralikult, sest kui seda ei tehtud, pöörduti otse tunnistaja, kui panga Tallinna regiooni direktori poole. Tunnistaja ütluste kohaseltkostjal AS-ist ERA Pank teisi laene võetud ei olnud.
10.Kohus leiab, et kuna puuduvad andmed selle kohta, et kostja xxx oli seisuga 11.07.1997 AS ERA Pank ees mistahes muid kohustusi peale 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingu nr 7LL-139-040797 tulenevate kohustuste ning selle kohta, et kostja poolt 11.07.1997 tasutud 53 402 krooni oleks tasutud mõne muu kohustuse katteks (tl 169-172) ning tunnistaja xxx ütluste kohaselt puudusid kostjal mistahes muud kohustused ja tunnistajale teadaolevalt tagastas kostja suhteliselt kiiresti üle poole võetud laenust, siis tuleb tulenevalt toimingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 64 lg 3 tõlgendada kahtluse korral tehingut kohustatud isiku, s.o käesoleval juhul kostja kasuks. Toimingu tegemise ajal kehtinud TsK § 275 kohaselt oli laenajal õigus täita ja laenutaja oli kohustatud täitmise vastu võtma ka enne tähtaega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb lugeda kostja poolt 11.07.1997 tasutud 53 402 krooni 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingust nr 7LL-139-040797 tulenevate kohustuste täitmiseks.
2-05-15035
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja poolt on viimane lepingujärgne tagasimakse 09.12.2000 seisuga põhivõla osas summas 713.03 krooni, koos intressidega 1 213.28 krooni tasutud hilinemisega 15.01.2001.
12.Tunnistaja xxx 16.10.2006 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kostjal, kui panga töötajal, õigus osa laenust tagastada ja üldjuhul tehti uus laenugraafik uuele summale, tunnistaja teada sõlmiti kostjaga uus laenugraafik. Laenugraafikute sõlmimine oli laenuosakonna töötajate ülesanne ja sinna pidi kostja minema. Tunnistaja ütluste kohaselt jälgis laenuosakond maksete laekumist ja kui kellelgi jäi makse tasumata, siis teatati sellest tunnistajale. Kohus leiab, et kuna tunnistaja oli tema sõnade kohaselt 1993-1999.a AS ERA Pank Tallinna regiooni juhataja ja direktor ning menetlusosalised nimetatud asjaolu vaidlustanud ei ole, siis oli ta isikuks, kellel oli ülevaade panga toimingutest ning isikutest, kellel oli panga ees kohustusi, samuti kohustuste suurusest. Kuna AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihalduri vastuse kohaselt puuduvad pangal andmed, mis viitavad sellele, et pank oleks arvestanud 11.07.1997 laekunud 53 402 krooni 04.07.1997 krediidilepingu kohase kostja kohustuse täitmisena ja tunnistaja xxx ütluste kohaselt pidi kostjaga uus laenugraafik sõlmitama ning tulenevalt toimingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 64 lg 3 tulenevast põhimõttest, et kahtluse korral tõlgendatakse tehingut kohustatud isiku, s.o käesoleval juhul kostja kasuks, siis leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb võtta 04.07.1997 sõlmitud krediidilepingu nr 7LL-139-040797 krediidi tagastamise ja intresside tasumise graafikuna aluseks kostja poolt esitatud maksegraafik (tl 82-83).
13.Kuna poolte ahel puudub vaidlus selles, et kostja on täitnud krediidilepingut graafikujärgselt kuni 09.12.2000 tasumisele kuuluva makseni ja kostja on õigeks võtnud, et tal on tagastamata laenu 4 kuu eest, siis leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vastavalt kostja esitatud maksegraafikule tagastamata laenu summas 4 199.92 krooni, intresse summas 64.38 krooni, kokku 4 264.30 krooni.
14.Krediidilepingu nr 7LL-139-040797 (tl 10-17) p 7.1. kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul kui kostja ei tagasta krediidisummat või ei tasu intressi lepingu lisas fikseeritud graafikujärgseks tähtpäevaks, loeb kreeditor vastava tähtaegselt tagastamata krediidisumma ja tähtaegselt tasumata intressi viivisvõlgnevuseks, millelt kostja on kohustatud tasuma viivist 0,5 % kalendripäevas. Kuna kostja oli vastavalt tema poolt esitatud krediidilepingu järgsele maksegraafikule kohustatud tagastama laenujäägi koos intressidega hiljemalt 09.04.2001 ja puudub vaidlus selles, et kostja ei ole nimetatud kohustust kuni käesoleva ajani täitnud ning kuna hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis krediidilepingu nr 7LL-139-040797 järgsete maksetega viivitamise eest krediidilepingus kokkulepitud suuruses. Kostja poolt kuulus vastavalt krediidilepingu tingimustele igakuiselt tasumisele 1 213.28 krooni. Lepingujärgne viivis ühe tasumisega viivitatud päeva eest nimetatud summalt on 6,0664 krooni. 09.01.2001 tasumisele kuulunud kuumaksega summas 1 213.28 krooni on kostja käesolevaks ajaks viivituses olnud 2 154 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis nimetatud summalt 13 067.02 krooni. 09.02.2001 tasumisele kuulunud summa 1 213.28 krooni maksmisega on kostja käesolevaks ajaks olnud viivises 2 123 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis nimetatud summalt 12 878.96 krooni. 09.03.2001 tasumisele kuulunud summa 1 213.28 krooni maksmisega on kostja käesolevaks ajaks olnud viivises 2 095 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis nimetatud summalt 12 709.10 krooni. 09.04.2001 tasumisele kuulunud summa 624.46 krooni maksmisega on kostja käesolevaks ajaks olnud viivises 2 092 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks lepingujärgne viivis kalendripäevas 3,1223 krooni,
2-05-15035 kokku nimetatud summalt 6 531.85 krooni. Kokku kuulub kostjal tasumisele lepingujärgne viivis tähtajaks maksete tasumata jätmise eest 45 186.93 krooni.
15.Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingust tulenev viivis. Kostja leiab, et alusetu ja põhjendamatu on hageja viivise nõue, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kostja hinnangul on tegemist hageja enda ükskõikse käitumisega. Kostja on leidnud, et kuna TsK § 232 kohaselt loetakse kreeditor viivitanuks, kui ta keeldus võlgniku poolt pakutud nõuetekohase täitmise vastuvõtmisest või ei teinud tegusid, mille teostamiseni võlgnik ei saanud oma kohustusi täita ning TsK § 230 lg 3 kohaselt ei loeta võlgnikku viivitanuks kuni kohustust ei saa täita kreeditori viivituse tagajärjel. Kostja vastuväidete kohaselt sai ta alles 13.12.2002 hageja kirjast teada sellest, et hageja on omandanud nõude tema vastu (tl 74). TsK § 218 sätestab, et kui võlgnikule ei teatatud asetleidnud nõude loovutamisest, siis temapoolset kohustise täitmist esialgsele kreeditorile loetakse täitmiseks vastavale kreeditorile. Kohus leiab, et ka asjaolu, et kostja ei teadnud nõude loovutamisest, ei anna alust lepingujärgsete maksetega viivitamiseks, sest kostja pidanuks sellisel juhul tasuma lepingujärgseid makseid esialgsele võlausaldajale. Ka kostja vastuväide, et hageja ei selgitanud talle võla tegelikku suurust ja ei esitanud maksegraafikut, et kostja saaks võla lõplikult tasuda (tl 74, 75), ei anna kohtu hinnangul alust kostjale lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamiseks. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Järelikult oli kostjal kohustus lepingust tulenev kohustus täita tähtaegselt ja asjaolu, et hageja hinnangul oli võlgnevuse suurus erinev summast, mida kostja pidas lepingujäägiks, ei andnud kostjale alust jätta tasumata laenujäägi osa, mis tema hinnangul tasuda tuli. Kostja on tunnistanud, et sai teada hageja poolt nõude omandamisest teada 13.12.2002 kirjast ning hiljem on väitnud, et ei saanud täita lepingujärgseid kohustusi, kuna tal puudus hageja arveldusarve number. Kohus leiab, et kuna hageja 13.12.2002 teade sisaldab andmeid hageja arveldusarve kohta (tl 31), siis on ka nimetatud kostja vastuväide põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna eelnimetatud asjaolud ei anna alust lepingujärgsete summade tasumata jätmiseks, siis kuulub viivis kostjalt täies ulatuses väljamõistmisele.
16.Pooled on palunud vastaspoolelt välja mõista kohtukulud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 toimub enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuete kohaselt. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt, tuleb poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.
17.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik Harju Maakohtu 04.12.2006 kohtuotsus jõustus 16.10.2007 Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2007 kohtuotsuse jõustumisega järgmise resolutsiooniga: Tühistada Harju Maakohtu 04.12.2006 otsus kostjalt väljamõistetud viiviste osas, vähendades vastavat summat 40 922,63 krooni võrra, ning menetluskulude jaotamise osas. Lugedes xxx
2-05-15035 xxx OÜ xxx kasuks väljamõistetud viiviseks 4264, 30 krooni. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: Mõista xxx välja OÜ xxx kasuks 8528 (kaheksa tuhat viissada kakskümmend kaheksa) krooni ja 60 senti. Mõista OÜ-lt xxx välja xxx kasuks kohtukulu 12331(kaksteist tuhat kolmsada kolmkümmend üks) krooni ja 60 senti. Ülejäänus osas jätta kohtuotsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata, kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Väljavõte õige: Anne Reiman nooremreferent 22.10.2007
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.