Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

INVEST.

Raigo Mandrik on maksekäsu kiirmenetluses 17.04.2017. a kohtule esitatud vastuväites tunnustanud Omega Invest OÜ esitatud nõuet osaliselt summas 264 eurot ja märkinud, et ei nõustu maksma muid hüvitisi. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nähtub, et Omega Invest OÜ on esitanud nõude Raigo Mandrik'u vastu tulenevalt 12.12.2014. a Raigo Mandrik'u ja Yes Finance Estonia OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr *. Yes Finance Estonia OÜ on nõude loovutanud Omega Invest OÜle. Avaldaja nõudis maksekäsu kiirmenetluses nimetatud laenulepingust tuleneva põhinõude tasumist summas 264 eurot ja kõrvalnõudeid, s.o viivist summas 117,91 eurot (0,22055% päevas 20.10.2015-02.03.2017), jooksvat viivist alates 08.03.2017. a 0,022055% päevas ning kahjuhüvitist summas 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt osas, milles Raigo Mandrik tunnustas Omega Invest OÜ poolt tema vastu esitatud nõuet, koostab kohus maksekäsu vastavalt TsMS § 487 lg-s 11 sätestatule ja kohustab Raigo Mandrik'u tasuma Omega Invest OÜ-le võlgnevuse summas 264 eurot, s.o 12.12.2014. a Raigo Mandrik'u ja Yes Finance Estonia OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 517701 tulenev põhinõue, milline nõue on Yes Finance Estonia OÜ poolt loovutatud Omega OÜ-le. Kostja taotlusel ja hageja 10.05.2017. a nõusolekul määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel käesolevas kohtumääruses kindlaks määruse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Võlgnevus summas 264 eurot tuleb kostjal hagejale tasuda osamaksete kaupa 6 kuu jooksul, esimese viie osamakse suurus 50 eurot kuus ning viimase osamakse suurus 14 eurot. Osamaksed tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda 15.06.2017. a. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt TsMS § 4891 lg-le 1 võib võlgnik esitada maksekäsu peale 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. TsMS § 4891 lg 2 kohaselt võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Sama paragrahvi lõige 21 järgi maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest. 2) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 2 järgi makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus hagejat Omega Invest OÜ poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud ülejäänud nõude (kõrvalnõude) osas esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja (elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu) oma nõue kostja vastu ja põhjendama

seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS 198 lg 1 p-le 1 on hagimenetluses menetlusosalised pooled ja kolmas isik ning TsMS § 205 lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja. TsMS § 334 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. TsMS § 338 lg 1 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märgitakse: 1) menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed; 2) kohtu nimetus; 3) asja põhisisu; 4) menetluses olevas asjas tsiviilasja number; 5) menetlusosalise esitatav taotlus; 6) taotlust põhjendavad asjaolud; 7) menetlusdokumendi lisade nimekiri; 8) menetlusosalise või tema esindaja allkiri, faksi teel edastatava dokumendi puhul allkirja koopia, elektroonilise dokumendi puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS § 336 sätestatule. TsMS § 338 lg 2 kohaselt tuleb menetlusdokumendis füüsilise isiku kohta märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Vastavalt TsMS §-le 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. TsMS § 363 lg 3 kohaselt kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 1, 2). Seega teeb kohus hagejale ettepaneku esitada kohtule koos hagiavaldusega käesoleval hetkel teadaolevate menetluskulude nimekiri. Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. TsMS § 139 lg 1 ja lg 2 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (TsMS § 133 lg 1). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana (riigilõivu määrad välja toodud riigilõivuseaduse lisas 1). Palume makse tegemisel märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse ja tsiviilasja number. Kohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 3141 lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.