Muud › Muud hagiasjad

4) hageja pole tõendanud temal kompensatsiooniks nõudeõiguse olemasolu. Hageja põdes juba enne juhtunut kroonilisi haigusi, millega saab seostada esile toodud tervisehäireid. Hageja pole põhistanud, milles seisneb tema heaolu langus või millised on muudatused elukorralduses. Kostja ei ole vastutav hageja kroonilisest haigusest põhjustatud tagajärgede eest. Mittevaralise kahjuna saab arvesse võtta üksnes olulist psüühika või närvitegevuse häiret, mille ilmnemist pole hageja tõendanud. Kostja palub hagejalt välja mõista kohtukulud. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h. täitmisega viivitamine. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. 1) Võlausaldajal kahju olemasolu Kahju hüvitamise nõude esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahjustatud isikul kahju olemasolu. Hageja on esitanud nõude varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Varaline kahju seisneb hageja hinnangul elektrilöögist seonduvate tervisehäirete ravimiseks tehtud kulutustes.

saadud

vigastuste

ja

sellega

Hageja on esitanud ravimitele kulutuste tõendamiseks järgnevad maksedokumendid: Lasnamäe Tervisekeskuse apteek, kviitungid: - 3.80 krooni (side); - 57.40 krooni - 81.70 krooni Pelguranna apteek, kviitung: - 41.90 krooni, Lõvi apteek, kviitung: - 49.00 krooni (seedriõli). Hageja tõendatud ravimikulu kokku on 233.80 krooni. Hageja on esitanud transpordikulude tõendamiseks OÜ ja kviitungid vastavalt 102.00, 110.00, 104.00, 107.00 ja 102.00 krooni tasumiseks. Hageja tõendatud sõidukulu on kokku 525 krooni. Hageja on esitanud saamata jäänud töötasu osa tõendamiseks P P arvestuse väljamakstud ja prognoositud töötasu kohta. Töötasude vahe ajavahemikus kuni on 4 524.85 krooni. AS teatise kohaselt viibis hageja taastusravil diagnoosiga elektritraumast tingitud neuroloogilised häired. Hageja on arve nr. alusel tasunud taastusravi eest 1 920 krooni. Eelneva alusel on hageja esitanud tõendeid, mis kinnitavad temal varalise kahju olemasolu

kogusummas 7 203.65 krooni. Kostja ei ole kuludokumente ja väljamaksete ning arvestuse õigsust vaidlustanud; kostja seadis kahtluse alla hageja poolt tehtud kulutuste põhjusliku seose kostja tegevusega. Hageja on esile toonud, et tema mittevaraline kahju (hinnaga 300 000 krooni) väljendus sündmusele vahetult järgneval päeval tavapärastest sündmustest (jõulude ja aastavahetuse tähistamine) kõrvale jäämises ja püsivas stressis. Sündmuse tagajärjel esinevad paanikahäired ja hirmutunne. Hageja väidab ka, et tema tervise hinnaga on ühistranspordis kasutatavaid sõidukeid oluliselt parandatud. Kostja hagejal mittevaralise kahju olemasolu ei tunnista. 2) Võlgniku kohustus Hageja väidab, et on kostjaga sõlminud reisijateveo lepingu. Hageja väidab ka, et on saanud kahju seoses kostjale kuuluva suurema ohu allika kahjustava mõjuga. Kostja väidab, et hageja ei ole nõude materiaalõiguslikku alust selgelt määratlenud. Kostjal puudub hagejaga lepinguline suhe. Kohus leiab, et kostja väide selles, et hageja ei ole õigussuhte olemust selgelt määratlenud on küll õige, kuid ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Hageja on esile toonud temal kahju tekkimise alused; kostja on oma arusaama õigussuhtest (või selle puudumisest) esile toonud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 436 lg. 1 peab kohtu otsus olema seaduslik ja põhjendatud; lg. 6 järgi mõistab kohus õigust sõltumata menetlusosaliste õiguslikest positsioonidest olemata otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sai kostjale kuuluvasse trollibussi sisenedes elektrilöögi. Kostja kinnitas kohtus, et ta seda asjaolu ei vaidlusta. Kostja omaksvõtt on protokollitud kohtuistungil. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg. 2 alusel tõendatuks ega hinda otsuses selle faktiväite kohta esitatud tõendeid. VÕS § 824 järgi kohustub vedaja reisijaveolepinguga vedama ühe või mitu reisijat sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma veotasu. VÕS § 847 järgi loetakse ühistranspordiks reisijate vedu Eestis kindlal liinil ühissõidukiga vastavalt sõiduplaanile, millega on võimalik avalikult tutvuda. VÕS § 828 järgi hõlmab reisijavedu ajavahemikku ajast, mil reisija on asumas sõidukisse, asub sõidukis või on sellest lahkumas. Kohus leiab, et hageja tervisekahjustused on saadud vedaja sõidukisse sisenemisel; seega veolepinguga hõlmatud aja kestel ning poolte vahel oli tekkinud veolepingul põhinev kohustussuhe. VÕS § 1056 järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik ohu allikast põhjustatud kehavigastuste või tervisekahjustuste tekitamise eest. Asja loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1057 ja 1058 järgi vastutavad mootorsõiduki otsene valdaja ja asja omanik suurema ohu allikas lähtuva kahju eest. Seega lasub kostjal vastutus ohu allikast lähtuva kahju eest

nii sõiduki juhi (otsese valdaja) tööandjana kui ka sõiduki omanikuna. VÕS § 1056 järgi kohaldatakse suurema ohu allika valdaja vastutust süüst sõltumata. Kohus leiab, et poolte vahel on tekkinud ka deliktil põhinev võlasuhe. Lepingulise ja deliktilise nõude konkurentsi lahendamisel lähtub kohus normi õiguskaitse eesmärgist. Riskivastutuse (suurema ohu allikast lähtuva kahju) kehtestamise eesmärgiks on kõrgendatud riskiallika kasutamise lubamine ühiskonnale sellest tõusva üldise kasu nimel. Süüst sõltumata tuleb riskivastutuse puhul hüvitada kahju isikutele, kes osutuvad üldises hüves loodud riski ohvriteks. Riskivastutuse kehtestamine on optimaalne kahju ennetamise vahend; läbi selle juhitakse ohtlikku tegevuse ulatust efektiivsemalt kui süül põhineva vastutuse abil. Riskivastutuse kehtestamise üheks põhjuseks on ka võimalikele ohvritele kahjuhüvitisnõuete esitamise lihtsustamine. Seega on suurema ohu allikast lähtuva kahju eest vastutuse kohaldamise normide eesmärgiks kõikide isikute absoluutsete õigushüvede kaitse. Reisijaveolepingu põhieesmärgiks on reisija ohutu toimetamine sihtpunkti. Sellise järelduse saab teha võlaõigusseaduse § 830 p. 1 sisule tuginedes. Seega on ka reisijaveolepingus vedajale vastutuse kohaldamise normide eesmärgiks kõikide reisijate absoluutsete õigushüvede kaitse. VÕS 1044 lg. 2 järgi saab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda deliktiõiguse alusel juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse; lg. 3 järgi vastutab lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral selle eest ka deliktiõiguse põhimõtteid arvestades. Eelneva põhjal leiab kohus, et poolte vaidluse lahendamisel tuleb eelkõige lähtuda lepingul põhinevat suhet reguleerivatest sätetest arvestades seejuures ka deliktiõiguse norme. 3) Kostja käitumise õigusvastasus. VÕS § 1045 lg. 1 p. 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju on põhjustatud kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 830 järgi peab vedaja hüvitama kahju, mis tekib vedamise ajal ja mis on seotud reisija surma, kehavigastuse või tervisekahjustusega. Kostjale kuuluv trollibuss on ühissõidukiks, mille ekspluateerimise eesmärgiks on ühistransporditeenuse osutamine; kostja kasutas vaidlusaluse sündmuse ajal oma ühissõidukit sõitjateveoks. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 9 järgi peab vedaja sõitjateveol osutama kvaliteetset ja järjepidavat ühistransporditeenust ja vajaduse korral lisateenust. Vedamine tähendab vedaja kohustust vedada sõitjaid veolepingus ettenähtud tingimustel ja tariifiga. Eelnevast tuleneb, et kostja veolepingust ja seadusest tulenev kohustus on hoida oma sõidukid sellises tehnilises korras, mis võimaldab reisijate tervisele ohutu ühistransporditeenuse osutamise. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja sai tervisekahjustuse kostja ühissõidukit kasutades. Seega on kostja hageja suhtes kohustust rikkunud. 4) Põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja õiguse rikkumise vahel VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kulutused on olnud seotud 24.detsembril 2003 juhtunuga või mitte. Kahju tekitaja tegevuse ja õiguse rikkumise vahel peab vastutuse tekkimiseks olema nii objektiivne kui ka subjektiivne põhjuslik seos. Vaieldamatult on objektiivne seos olemas üksnes juhul, kui saab väita, et vaidlusaluse teo puudumise korral poleks kahju tekkinud. Põhjusliku seose tuvastamiseks on vajalik ka subjektiivne seos õigusvastase süülise käitumise ja tekkinud kahju vahel. EKE P-E osakonna isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr. (tsiviilkohtumenetluse tähenduses dokumentaalne tõend) ja aktis nr. väljendatud ekspertarvamusega on tõendatud, et hageja vasaku käelaba pihkmisel pinnal pöidlapäki piirkonnas, peopesas ja sõrmede sisepinnal olid haavaarmid ja haiguslike nähtudega nahapiirkonnad. Sõrmede funktsiooni häireid ja tundlikkuse häireid ei esinenud. Ekspertide arvamused põhinevad aktsiaseltsi I-T K erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardil, T –p k nr. M H erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardil nr. ja L P tervisekaardil (T L P ) sissekannetele, samuti teistele kohtule esitatud meditsiinilise sisuga dokumentaalsetele tõenditele. Eksperdid on uuringutes tuvastanud hageja vasakul käel II järgu põletushaava, hilisemalt aluskoe suhtes liikuva haavaarmi ja neli ümmarguse pindmise põletushaava näol elektrimärke (lokaalseid kahjustusi), hilisemalt kolm haavaarmi. Liigeste liikuvus on vaba ja valutu. Armid on iseloomulikud paranenud elektrimärkidele; armid võivad olla saadud kontaktist käega pinge all oleva trolliukse käepidemega. Sellest järeldub, et hageja tervisekahjustused on seotud kostja kohustuse rikkumisega. Tuginedes hageja seletusele, kostja omaksvõtule ja ekspertide arvamusele saab väita, et hagejal poleks elektrimärkidena hinnatavaid tervisekahjustusi olnud ilma juhtumita. Eksperdid on andnud arvamuse selles, et hageja tervisekahjutused on ilma oluliste tagajärgedeta, tervenemise kestusega alla 4 nädala. Hagejal ei ilmnenud elektrilöögist põhjustatud üldisi haiguslikke muutusi organismis ja tal ei esine püsivat töövõimekaotust põhjustavaid, saadud elektrilöögiga seonduvaid haiguslikke seisundeid. Hageja üldised kehalised haigused esinesid temal aastaid varem ega ole ka käesolevaks ajaks taandunud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. on väljendatud eksperdi arvamus selles, et hagejal on rida somaatilisi haigusi, mis võivad provotseerida psüühikahäireid. Ka elektritrauma on potentsiaalselt oluline psühhotraumeeriv faktor. Elektritrauma päeval on esinenud äge stressireaktsioon, mis möödub nädalaga, maksimaalselt kahe nädalaga. paanikahäire ei ole seostatav sündmusega. Arvamuste kohaselt ei esine hagejal elektritraumast tingitud püsiva iseloomuga tervisekahjustusi ega psüühikahäireid. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulutusi. Osundatud sättest ja hageja terviserikke olemusest järeldub, et hageja töövõimetus ajavahemikus ja sellega kaasnenud töötasu vähenemine oli põhjuslikus seoses kostja tegevusega ning kostja on sellega kaasnenud kahju eest vastutav. Hageja on arvestanud töövõime kaotusest tuleneva kahju kogusummas 4 524.85 krooni (töövõimetuse kestvus 22 päeva). Kostja hageja arvestuse õigsust kahtluse alla ei seadnud. Ühele töövõimetuse päevale langev kahjuosa on 205.65 krooni; kostja on vastutav hageja töövõime kaotusest tingitud kahju eest 1 234.05 krooni ulatuses (6 töövõimetuse päeva). Õige on kostja seisukoht selles,

et hageja haigestumine kostja vastutav ei ole.

ei ole seotud kostja käitumisega ning sellega kaasnenud kahju eest

Samal põhjendusel ei ole kostja vastutav ka hageja ravimikulude, transpordikulu ja taastusravi kulude eest. Asjas esitatud tõendite, eelkõige ekspertide arvamuste kohaselt on hageja hilisemad ja kestvad tervisehäired tingitud temal diagnoositud kroonilistest haigustest. Arvamustest ei nähtu, et saadud elektrimärked oleksid põhjustanud krooniliste haiguste ägenemisi või muid püsiva iseloomuga terviserikkeid. Kohus peab hageja nõuet mittevaralise kahju hüvitamises põhjendatuks osaliselt. VÕS § 128 lg. 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahjuna hindab kohus ka kannatanu isikliku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ja elukorralduses. Hinnanud esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et hageja elukvaliteedi langus pikema perioodi kestel ei ole ühegi kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud. Hageja ise seletas kohtus, et teda on jätkanud tööd suurt pingetaluvust nõudval ametikohal; ametialaselt on teda ka edutatud. Seega pole sündmus tema tegevust ja elukorraldust püsivalt mõjutanud. VÕS § 130 lg. 2 järgi tuleb isikule tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju olemasolul maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale mittevaralise kahjuna hüvitada kostjast tingitud muudatused elukorralduses sündmusele vahetult järgneval perioodil. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine kahju põhjustamisele eelnenuga samaväärsesse olukorda. Hageja sai tervisekahjustuse vahetult jõulude ja aastavahetusele eelnenud ajal. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ootused selles ajavahemikus olid suunatud pühade tähistamisele ja puhkusele. Kostjast tingitud tervisekahjustus ja sellega kaasnenud tervisehäired mõjutasid kahtlusteta hageja tavapärast elukorraldust negatiivses suunas. Kohus hindab TsMS § 233 lg. 1 alusel mõistlikuks mittevaralise kahju suuruseks 5 000 krooni. Arvestades eeltoodut vastutab kostja hagejale põhjustatud kahju eest kogusummas 6 234.05 krooni ulatuses. 5) Võlgniku rikkumise vabandatavus ja süü VÕS § 103 lg. 1 järgi ei vastuta võlgnik tekitatud kahju eest juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja tugineb vaidluses vääramatule jõule, väites seejuures, et kostja trollibussi tehniline seisund oli normidele vastav. Kostja ei võinud ette näha ega pidanudki ette nägema äärmiselt ebasoodsate väliste tingimuste mõjul hageja poolt esile toodud sündmuse teket. VÕS § 103 lg. 2 ja 4 järgi on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seaduses ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Kohus leiab, et võlgniku poolt esile toodud sündmust mõjutanud tegurid ei ole hinnatavad vääramatu jõuna. Kohus ei pea selliseid looduse ilminguid nagu Eesti kliimas detsembri lõpus esinev tugev lume- ja vihmasadu ning tihe lumesadu nähtusteks, mida ei saa ette näha ja mille mõjusid ei saaks objektiivselt ära hoida. Samuti ei ole väidetava lume, vee ja kloriidi segu kogunemine sõiduteedele selliseks nähtuseks. Kostja on esile toonud, et elektrit

juhtiva segu sattumine veomootorisse võis sellest alguse saava ahela kulgemises põhjustada trollibussi korpusest saadud elektrilöögi. Kohtu hinnangul on kahju põhjustanud asjaolude kogumis ka kostja enese vastutussfääri kuuluv asjaolu. Kostja peab elektrienergial baseeruva liiklusvahendiga ühistranspordi teenuse osutamisel ilmutama kõrgendatud hoolikust võimalike elektrilühiste tekkimise ärahoidmiseks. Lumesadu ja lume kogunemine sõiduteedele ei ole kostja majandustegevuse iseloomu arvestades asjaoluks, mida kostja ei saanud ega pidanudki mõistlikult ette nägema. Nii teedele lume kogunemine kui ka sellest kuhjunud segu sattumine veomootorisse on inimese poolt kontrollitavad mõjurid ning nende nähtuste tagajärjed välditavad. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kostja väited selles, et hagejat kahjustanud sõiduk oli tehniliselt normikohane, ei oma vaidluses määravat tähendust. Reisija absoluutsele õigusele, saada teenusena tervisele ohutu vedu, vastab vedaja samaväärne kohustuse, v.a. vääramatu jõuna hinnatavad asjaolud. Neid aga käesolevas asjas ei esine. Juhul, kui reisija sai kahjustusi tehnilistele nõuetele vastava sõidukiga, tuleb asuda seisukohale, et märgitud nõuded ei ole reisija kaitseks piisavad. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui kostja põhjendanuks ja tõendanuks temal süü puudumist, rakenduks VÕS § 1044 lg. 3 alusel kostja suhtes deliktiõiguslik vastutus. Riskivastutuse kohaldamisel ei ole süü küsimus oluline. kohtukulud Hageja on tasunud

arve nr.

alusel tõendi kogumise eest 10 384.00 krooni.

Hageja on maksekorraldusega tasunud ekspertiisi läbiviimise eest kohtu hallatavale deposiitarvele 3 000 krooni. Kostja on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on kostja tasunud õigusabi eest advokaadibüroo AP arvete alusel 66 674.25 krooni. Kostja on maksekorraldusega tasunud ekspertiisi läbiviimise eest kohtu hallatavale deposiitarvele 3 000 krooni. Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel jätta neid kandnud poolte endi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS §-st 3, TsMS I §-st 60 lg. 1; TsMS §-st 231 lg. 2; 233 lg. 1; 436, 438 ja 441-442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 76 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p. 3; 103 lg. 1, 2 ja 4; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 3 ja 5; 130 lg. 2; 824; 828; 830; 847; 1044 lg. 2 ja 3; 1045 lg. 1 p. 7; 1050; 1056; 1057; 1058 ja ühistranspordiseaduse §-st 9 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista e AS krooni.

JG

kasuks 6 234.00 (kuus tuhat kakssada kolmkümmend neli)

Kohtukulud jätta neid kandnud poolte endi kanda.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.