Hageja esindaja H. V. (isikukood X4); Kostja O. K. (isikukood X) ja tema esindaja V. K. (isikukood X)
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista O. K.’lt (isikukood X, elukoht X) AS-i SVS-L (registrikood X, asukoht x) kasuks 2 690 (kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.20. juulil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt 22.11.997.a sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel kostja asus hageja juurde tööle müüjana. 01.01.2004.a sõlmiti kostjaga individuaalse täieliku materiaalse vastutuse leping. Tööleping kostjaga lõpetati 05.05.2005.a.
2.13. detsembril 2004.a lõhkus kostja hagejale kuuluvas kaupluses asukohaga X, letiklaasi, millega tekitas hagejale varalise kahju summas 8 543,20 krooni. Varalise kahju suurus on tõendatud AS-i Sarkop poolt hagejale 21.12.2004 esitatud arvega nr. 724.
3.Hageja palus vastavalt TLS §48 lg1 p3; §50 p1 p4 ja Töökoodeksi §125 ja §128 välja mõista kostjalt tekitatud kahju summas 8 543.20 krooni , riigilõiv 700 krooni ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
4.16. augustil 2005.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt täitis kostja oma tööülesandeid kohusetundlikult. Kostja pole tööandjale kahju tekitanud. Vitriiniklaasis enam kui 8 kuud oli mõraga. Kostja on sellest korduvalt tööandjale teatanud. Tööandja vara kannatas seetõttu, et seda ei ole õigeaegselt välja vahetatud. Ühel päeval vitriinklaas purunes, kui kostja sellele najatus. Hageja pole kostjalt kahju hüvitamist nõudnud, oma pretensioonist andis hageja kostjale teada teiste töötajate kaudu edastatud vihjetega. Kostjale esitati ainult vitriini paigaldanud firma arve, ei olnud mingeid käskkirju või muud dokumenti, millest oleks nähtunud, et hageja oleks teinud ettepaneku kahju tasumiseks. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest see ei põhine seadusel, ja jätta kohtukulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
5.Kohtuistungitel hageja esindaja toetas hagi. Tema seletuste kohaselt tööandjale esitatud seletuskirjas ja ka vastuses hagiavaldusele kostja on oma süüd tunnistanud. Töötaja ei ole millegagi ümber lükanud asjaolu, et ta ei ole seda klaasi lõhkunud. Letiklaasis mõra ei olnud, vitriinid olid kindlustamata.
6.Kostja jäi oma vastuses hagile toodud põhjenduste juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja seletuste kohaselt üle 8 kuud oli letiklaasi sees mõra. Letiklaasi purunemise hetkel oli kostja üks käsi klaasi peal. Letiklaas on nagu tööpind, müüjad töötavad nii raskete kui kergete kaupadega klaasi peal.
7.Kostja esindaja leidis, et kostja ei ole vitriinklaasi purunemises süüdi, tema käitumine ei olnud pahatahtlik. Vara amortiseerub aastatega. Kahju, mida tööandja selle juhtumiga kandis, on haginõudest väiksem. Hageja saaks nõuda vana amortiseerumata klaasi jääkväärtuse hüvitamist. Vara tuli kindlustada. Kuna tööandja ei ole seda teinud, siis TLS §48 alusel asja juhusliku hävimise riisiko oli tööandjal. Kostja süü vitriinklaasis purunemises puudus ja vastavalt VÕS 104 kostja ei kanna vastutust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.22.11.1997.a sõlmitud töölepingu nr.12 alusel asus kostja hageja juurde tööle müüjana (t.lk. 811). Hagiavalduse kohaselt töötas kostja müüjana hagejale kuuluvas kaupluses asukohaga Keskallee 7, Kohtla-Järve. Pooltel ei ole vaidlust kostja müüjana töötamise üle. Töölepingus ei ole toodud millises kaupluses ja milliste kaupade müügiga pidi kostja tegelema. Kostja (müüja) ametijuhendit ei ole pooled kohtule esitanud.
2 (5)
2-05-15408
10.Hagiavalduse kohaselt 13.12.2004.a lõhkus kostja letiklaasi. Kostjal ei ole vaidlust letiklaasi purunemise üle. Nii hagejale 14.01.2005.a esitatud avalduses (avalduses on viga aasta osas ja on märgitud 14.01.2004.a), kui oma vastuses hagile ja kohtuistungitel kostja on kinnitanud vitriinklaasi purunemise fakti, kuid väidab, et klaas purunes mitte sellepärast, et köhahoogu ajal toetus kostja selle peale, vaid sellepärast, et klaas oli mõraga. Tööandja üle 8 kuud ei võtnud midagi ette selleks, et vahetada vitriinklaasi.
11.Kohus eeldab, et hageja sai juhtumist teada juhtumi toimumise päeval. Samas hagi on esitatud 20.07.2005.a, s.o peale TLS §143 lg1 sätestatud tähtaja möödumist. Kostja pole nõudele aegumise kohaldamist nõudnud, mistõttu peab kohus vaidluse lahendama sisuliselt.
12.TsMS §230 lg1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §231 lg1 ja lg2 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks või mida vastaspool võtab omaks. TsMS §229 lg2 kohaselt tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka tunnistaja ütlus.
13.Hageja tunnistajate T. K., I. O. ja Ž. G. ütluste kohaselt letiklaasi katki tegemise ajal asusid nad kaupluses küll, kuid nad töötasid kabinetis ja ei näinud kuidas kostja klaasi peale toetus. T. K. ütluste kohaselt polnud klaasis mõra, I. O. pole mõra näinud (t.lk. 53-56).
14.Kostja tunnistaja J. K.’i ütluste kohaselt töötas ta koos kostjaga. Letiklaasi alumises osas eespool oli mõra umbes 10 cm, sellest tunnistaja rääkis tööandja esindaja Sergei Petrovile (t.lk. 32). Tunnistaja J. S. ütluste kohaselt vitriinklaasi äärest kuni kruvini oli mõra pikkusega umbes 5-7 cm. Klaas oli kinnitamata, puudus klaasitugi (t.lk. 33). Ka tunnistaja Elvira Jefimova ütluste kohaselt oli sama letiklaasis mõra. Klaasi külge olid kinnitatud vitriinilambid, mõra ulatus vitriini äärest kuni puidukruvini (t.lk. 34).
15.Eeltooduga on tuvastatud, et tunnistajate ütlused on suhteliselt vastuolulised. Hageja tunnistajad siiamaani töötavad hageja juures sellepärast ei ole võimalik nende ütlusi tõsiselt võtta ega neid hinnata. Ka kostja tunnistajate ütlusi ei ole võimalik hinnata sellepärast, et nad ei ole enam hageja juures tööl ja pole välistatud , et nemad on mingil moel huvitatud käesolevast vaidlusest.
16.Kahju hüvitamise nõue on esitatud töökoodeksi (TööK) §125 ja §128 §50 p4 sätestatud õiguslikel alustel. Hageja väidab, et kahju sai tekitatud kostja poolt TLS §48 lg1 p3 ja §50 p4 toodud kohustuste rikkumise tõttu.
17.TööK §§125-130 asuvad peatükis IX, mis reguleerib tööliste ja teenistujate tagatised materiaalse vastutuse korral. Töökoodeks ei välistanud tööandja õigust sõlmida töötajaga individuaalse varalise vastutuse või kollektiivse varalise vastutuse lepingu. TööK § 128 lg 2 järgi võidakse individuaalse varalise vastutuse leping sõlmida töötajaga, kes töötab ametikohal või teeb tööd, mis on vahetult seotud talle antud vara hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega. Kostja ei töötanud kaupluses üksi. Poolte seletuste ja tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et lisaks kostjale töötasid samas kaupluses ka teised töötajad. Samas, et müüjatega oleks sõlmitud kollektiivse varalise vastutuse leping, ei ole tuvastatud.
3 (5)
2-05-15408
18.Individuaalse varalise vastutuse lepingute alusel kahju hüvitamise nõudmisel on oluline tuvastada millise vara hoidmise, töötlemise, müügi jms. eest pidi töötaja vastutama. 01.01.2004.a sõlmisid pooled töölepingu lisana individuaalse täieliku materiaalse vastutuse lepingu, mille kohaselt kostja kui usaldatud materiaalsete väärtuste hoidmise- ja müügiga tegelev isik kohustus: a) säästvalt suhtuma usaldatud materiaalsetesse väärtustesse ning rakendama meetmeid kahju vältimiseks; b) õigeaegselt teatama tööandjale asjaoludest, mis ohustab usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise; c) osalema usaldatud materiaalsete väärtuste inventuuri tegemisel (t.lk. 12). Kostjaga sõlmitud individuaalse varalise vastutuse lepingus ei piiritletud vara, millise vara hoidmise eest kostja vastutas. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui lepingus ei ole selgelt välja toodud või kui pole lepingule lisana lisatud millise konkreetse vara eest töötaja vastutab, siis individuaalse varalise vastutuse lepingut tuleb tõlgendada selliselt, et võimalikult kergendada vähendada töötaja vastutust. Kostjaga sõlmitud individuaalse varalise vastutuse lepingu järgi kostja pidi vastutama ainult tema poolt müügi eesmärgil vastuvõetud materiaalsete väärtuste hoidmise eest. Nende hoidmise ja müügiga kostja hagejale kahju tekitanud ei ole.
19.Eeltoodud järeldus aga ei välista hagi rahuldamist. Kostja hoidis talle usaldatud materiaalsed väärtused muu hulgas müügiletis. On põhjuslik seos tekitatud kahju ja kostja tegevuse vahel. Sellises olukorras ei saa kostjat täielikult vabastada vastutusest, kostja peab vastutama enda tegevuse tõttu tekitatud kahju eest.
20.Samas klaasi purunemises esineb ka hageja süü. Ei ole ümber lükatud kostja väited, et letiklaasi purunemise üheks põhjuseks selle sees olnud mõra. Hageja ei pidanud ootama kuni letiklaas ükskord puruneb. Ta ei võtnud midagi ette selleks, et avastada ja letiklaas õigeaegselt välja vahetada.
21.TööK §130 lg1 tulenevalt hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse kindlaksmääramisel kohtu poolt tuleb arvestada mitte ainult tekitatud materiaalset kahju, vaid ka tegelikku olukorda, milles kahju tekitati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus võib süü astet, konkreetseid asjaolusid ja töötaja materiaalset olukorda arvestades vähendada hüvitamisele kuuluva kahju ulatust. Kooskõlas Töök §130 lg1-lg3 peab kohus vajalikuks vähendada kostja vastutuse kuni sündmuse aset leidnud ajal töölepinguga kindlaksmääratud kostja ühe kuu kuupalga 2 690 kroonini. Selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.
22.Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud kostja esindaja seletustega kostjal VÕS §104 alusel vastutuse puudumise kohta. Vastavalt VÕS §104 lg1 seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuste eest üksnes süü olemasolu korral. TööK §128 on erinormiks VÕS §104 sätestatud üldnormi suhtes ja individuaalse varalise vastutuse kohaldamisel töötaja süüd eeldatakse.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
4 (5)
2-05-15408
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.