Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Kohtujurist
Irina Kuzmina
Määruse tegemise aeg ja koht
09. mai 2017, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-11221
Kohtuasi
I V (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
I V (pankrotis) (isikukood XXX)
Pankrotihaldur: Tarmo Villman
Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ BB Finance OÜ Condor Inkasso OÜ Bigbank AS TCM Estonia OÜ
Tunnustatud nõude summa, mis jäi Järk rahuldamata, EUR II 1234,20 II 412,30 II 1090,42 II 2311,10 II 74,12 5122,14
Jaotis 24,10% 8,05% 21,29% 45,12% 1,45%
kuni 16.03.2017 summas 195 eurot, millest seni kinnitamata kulud kokku summas 50 eurot (koos käibemaksuga).
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.
2(8)
Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu 07.10.2016 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku I V pankrot. Pankrotihalduriks nimetati Tarmo Villman. Pankrotihaldur esitas 16.03.2017 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 01.02.2017, kus tunnustati 5 võlanõuet kogusummas 5122,14 eurot. Viru Maakohus kinnitas 14.02.2017 määrusega pankrotihalduri koostatud jaotusettepaneku. Taotlus I V pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu Pankrotihaldur teavitab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri taotluse kohaselt realiseeritav pankrotivara on puudunud. Laekumised pankrotivarasse sissetulekutest puudunud. Pankrotivara saldo 0 (null) eurot. Kulud masskohustustega seonduvalt on kokku 45 eurot, so pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt kokku Sh ajutise halduri tasu Sh halduri tegevusega seonduvad kulud Sh ajutise halduri tegevusega seonduvad kulud
710,30
65,3
Võlgniku pankrotimenetluses ei ole pankrotivarast teostatud väljamaksed, kuid vastavalt PankrS § 146 lg 1 kuuluks välja maksmisel kokku summas 755,30 EUR. Vastavatest kuludest on pankrotihaldur tasunud oma isiklikest vahenditest 195 EUR ning sellest tulenevalt on pankrotihalduril vastavas summas nõudeõigus. Ajutise haldur tasu ja kulutuste hüvitise osas e ole väljamakset tehtud ning selles osas on ajutise halduril nõudeõigus võlgniku vastu. 3(8)
Olemasolevate rahaliste vahendite arvelt ei ole võimalik katta masskohustusi ega pankrotimenetluse kulusid. Kuna võlausaldajate üldkoosolek ei ole võtnud seisukohta halduri tasu osas (mitte keegi ei ilmunud koosolekule), samuti kohus ei ole otsustanud halduri tasu, siis eeltoodud PankrS § 146 kulud ei sisalda pankrotihalduri tasu. Võlgniku ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude summa osas on kohus võtnud seisukoha pankroti välja kuulutamise määruses. Võlgniku pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku kinnitamisega on kohus kinnitanud pankrotimenetluses halduri tehtud vajalikud kulutused perioodil pankroti välja kuulutamisest kuni 01.02.2017 kokku summas 145 eurot (koos käibemaksuga). Peale seda on tekkinud täiendavalt kulusid 50 eurot. Pankrotihaldur esitab eraldi taotluse pankrotihalduri tasu saamiseks ja kulude kinnitamiseks ning ühtlasi taotleb nende hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Samuti pankrotihaldur, kes tegutses ajutise pankrotihaldurina, esitab eraldi taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise saamiseks menetlusabi korras riigi vahenditest. Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Pankrotihalduri andmetel jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Panditud vara puudus. Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: I V (pankrotis) tunnustatud nõuded ja võlausaldajate nõuded, mis jäid rahuldamata, EUR Tunnustatud nõude summa, mis jäi
Järk rahuldamata, EUR Jaotis Eesti Inkasso OÜ II 1234,20 24,10% BB Finance OÜ II 412,30 8,05% Condor Inkasso OÜ II 1090,42 21,29% Bigbank AS II 2311,10 45,12% TCM Estonia OÜ II 74,12 1,45%
5122,14
Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse ka esitada. Puuduvad kohtukulud ja kohus ei ole veel kinnitanud ajutise halduri tegevusega seotud kulusid. Haldur ei kavatse esitada enam mingeid hagisid või nõudeid. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik ka esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. 4(8)
Püsiva maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku soovimatusest töötada. Palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur oma ülesannete täitmisest ja välja mõista välja halduri tasu ja hüvitatavad kulutused. Viru Maakohus 03.04.2017 määrusega määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 5100,00 eurot, deposiidi tasumise tähtajaks 13.04.2017. Deposiidi tasumise ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.04.2017. Deposiiti tasutud ei ole.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on teinud ettepaneku deposiidi tasumiseks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Deposiiti ei ole tasutud. Kohus leiab, et I V (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku soovimatusest töötada. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. I V (pankrotis) pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud 5 nõuet kokku summas 5122,14 eurot. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman halduri ülesannete täitmisest. 5(8)
PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohustustest vabastamise menetlus I V (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt PankrS § 172 lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku I V (pankrotis) täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab I V (pankrotis) usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. 6(8)
PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks PankrS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihaldur palus määrata halduri tasuks 1920 eurot ning pankrotimenetluse kulud summas 195 eurot. Ajutise halduri tasu summas 495 eurot koos käibemaksuga ning pankrotimenetluse kulud summas 65,30 eurot oli kinnitatud 07.10.2016 määruses. PankrS § 65 lg 11 alusel halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et tasu suurus on põhjendatud arvestades halduri töö mahtu ja keerukust. Halduri tasule lisandub käibemaks, kuna haldur tegutseb büroo kaudu. Seega moodustab tasu kokku 1920 eurot ja kulud 195 eurot. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud kokku summas 2675,30 eurot (ajutise halduri tasu ja kulud, pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu) tuleb jätta võlgniku kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse summale 2675,30 eurot. 7(8)
PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikule tuleb anda menetlusabi kohustusega hüvitada pankrotimenetluse kulud 5 võrdse osamaksetena järgmise 5 aasta jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.