Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-06-2013
Tsiviilasi
MV hagi AL vastu mittekooselu tuvastamiseks erastamise avalduse esitamise ajal
Menetlusosalised ja nende
Hageja MV esindaja SV, SS
esindajad
Kostja AL esindaja advokaat MT
Kohtuistungi toimumise aeg 06.11.2006
Hagi rahuldada. Tuvastada, et MV ja AL ei elanud koos eluruumis . Kohtukulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. EV kasuks tuleb asja läbivaatamise kulud välja mõista pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja on asuva eluruumi üürnik. Hageja esitas Tallinna linnale avalduse eluruumi erastamiseks, kuid linn nõudis hageja abikaasa nõusolekut eluruumi erastamiseks hageja nimele. Hageja ja kostja olid erastamisavalduse esitamise ajal abielus, abielu lahutati maakonna kohtuotsusega. Erastamisavalduse esitamise ajal elas kostja ja hageja . Pooled ei elanud erastamisavalduse esitamise ajal koos ning seda asjaolu palub hageja kohtul tuvastada. Asjaolu tuvastamist on hagejale vaja eluruumi erastamiseks kostja nõusolekuta.
2-06-2013
Kostja hagi ei tunnista. Kostja on samuti esitanud avalduse eluruumi erastamiseks. Pooled elasid eluruumis koos kuni mis hageja lahkus Eestist. Kostja on olnud eluruumi ka sisse kirjutatud. Tähelepanuta tuleb jätta, et pooled ei jaganud füüsiliselt ühist eluruumi, sest pooled olid abielus. Kostjal on EES § 4 järgi õiguse eluruum erastada Hageja ei ole pärast Eestist lahkumist siin käinud ning tal puudub huvi eluruumi erastamiseks. Poolte vahel on olnud mitmeid kohtuvaidluseid, mis tulenevad nimetatud eluruumi kasutamisest. Hageja poolt esitatud avaldus on võltsitud. Kostjale on vaja vaidlusalust eluruumi elamiseks, sest kostjal puudub elamispind. Kohtuistungil leidis kostja esindaja, et tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega vaid asi tuleks lahendad haldusmenetluses.
Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära poolte esindajad ja tunnistajate ütlused ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et Harju maakohus on pädev käesolevat vaidlust lahendama tsiviilkohtumenetluses. Hageja on esitanud tuvastushagi ning tema õiguslikuks huviks on tuvastada asjaolud, ms võimaldaksid tal erastada eluruum ilma kostja kirjaliku nõusolekuta. Kohus möönab, et hagejal on võimalik oma õigusi kaitsta nii halduskohtumenetluses, vaidlustades erastamise kohustatud subjekt toimingud või tegevusetuse halduskohtus, või tsiviilkohtumenetluses tuvastushagi esitamisega. Hageja on esitanud tuvastushagi, mille sisuks on tuvastada asjaolu, et teatud ajahetkel ei olnud kostja elukohaks asuv eluruum. Isiku elukoht on määratletav tsiviilseadustiku üldosaseaduse alusel. Seega kuulub ka elukoha tuvastamine tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisele. EES § 4 lg 1 p 1 järgi on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Seega on käesolevas kohtuvaidluses vaja tuvastada, kas hageja ja kostja elasid alaliselt koos eluruumis eluruumide erastamise avalduse esitamise ajal .aastal. Alalise kooseluna tuleb mõista seda, kas poolte alaline elukoht TsÜS § 21 lg 1 tähenduses(kuni kehtinud redaktsioon) oli eluruum. Kohus leiab, et EES § 4 lg 1 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kirjalik kokkulepe eluruumi erastamiseks on vaja sõlmida üürnikul ja temaga faktiliselt koos elavate pereliikmete vahel, seega ei ole oluline kas pooled olid omavahel abielus või oli vaidlusealuse eluruumi aadress märgitud nende elukohaks rahvastikuregistris vaid üksnes kostja reaalne elamine korteris. Elukoha registri andmeid ei saa käsitleda isiku elukohana TsÜS § 21 lg 1 mõttes, seega jätab kohus tähelepanuta kõik poolte poolt esitatud elanike registri tõendid hageja ja kostja registreeritud elukoha kohta valdusalusel ajal. Samuti jätab kohus tähelepanuta ja analüüsimata kostja väited selle kohta, et ka temal on õigus EES § 4 alusel valdusalune eluruum erastada, sest sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kostja erastamissubjektiks olemise hindamine kuulub eluruumi erastamise menetluse käigus erastamise kohustatud subjekti ja hilisema vaidluse korral halduskohtu pädevusse. Asjakohatu on hageja esitatud avaldus, sest see ei tõenda vaidlusalust asjaolu ega puuduta eluruumi erastamise avalduse esitamise aega. Kostja on oma vastuses omaksvõtnud asjaolu, et pooled ei elanud füüsiliselt koos pärast hageja lahkumist . Kostja teatas sõnaselgelt ka toimunud kohtuisutngil , et erastamisavalduse esitamise ajal elas kostja alaliselt ning pooled ei ole koos elanud alates hageja lahkumisest . 2 (3)
2-06-2013
Asjaolu, et kostja ja hageja ei elanud erastamisavalduse ajal koos kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistajate JS, KP ja TR ütlustest selgub, et kostja ja hageja ei elanud enne hageja lahkumist koos, kostja on kogu aeg elanud ja töötanud . Kohus asub seisukohale, et kostja enda omaksvõtuga ning tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja ja kostja ei elanud erastamisavalduse esitamise ajal .aastal koos eluruumis . TsMS § 162 alusel tuleb kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.