lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-2787/3

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-2787/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-2787

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2006, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-2787

Tsiviilasi

A.L hagi M.V vastu üürisuhte tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2007 määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.V määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.L, esindaja adv Martin Traat Kostja M.V, esindajad Silvi Villand ja Sven Soeson

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2007 määrus ja jätta A.L taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. M.V määruskaebus rahuldada.

Edasikaebe kord

Määruse peale ei saa edasi kaevata

Menetluse varasem käik Esitatud hagis palus hageja tuvastada, et M.V ei olnud 28.02.1995 Tallinnas x asuva eluruumi üürnik ja A.L oli 28.02.1995 sama eluruumi üürnik. Asjaolu tuvastamist oli hagejal vaja seoses korteri erastamisega. 28.02.1995 esitas hageja Tallinna Linnavalitsusele avalduse eluruumi x Tallinnas erastamiseks. Hageja väidetel on eluruumi praeguseks hõivanud võõrand isikud ja hagejal on kahtlus, et kostja soovib ebaseaduslikult eluruumi erastada. Hagejal puudub võimalus tõhusalt oma õigusi kaitsta. Hageja taotles TsMS § 377 lg 1 ja 378 lg 1 p 4 alusel hagi tagada ning keelata Tallinna Linnavalitsusel erastamistoimingute läbiviimine kuni kohtuvaidluse lõpuni. Harju Maakohus tagas 20.02.2007 määrusega hagi ja keelas Tallinna linnal (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) korteri asukohaga x suhtes erastamistoimingute läbiviimise. Kohus tagas hagi TsMS § 378 lg 1p 4 alusel, leides, et hageja on oma taotlust veenvalt põhistanud ja hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise raskeks või võimatuks. Määruskaebuse põhjendused

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M.V palus määruskaebuses määruse tühistada. Kaebaja väitis, et hagi tagamine ei ole vajalik ja kohtuotsuse täitmine ei ole takistatud. Tallinna Linnakohus on eelnevalt tsiviilasjas nr 2-06-2013 tehtud määruses tuvastanud, et A.L ei elanud 28.02.1995 korteris x, mistõttu puudub hagejal õigus korterit erastada. Kaebaja leiab, et arvestades vaidluse olemust oleks maakohus TsMs § 384 lg 3 järgi pidanud kostja enne hagi tagamist ära kuulama. Selliselt toimides oleks maakohus saanud teada eelnevalt tehtud kohtulahendist ja vaidluse tegelikest asjaoludest. Vastus määruskaebusele A.L ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi on hagi tagamise abinõuks teisel isikul kostjale vara üleandmise või kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine. Hageja on esitanud nõude tuvastada, kes oli korteri x üürnik 28.02.1995 seisuga. Seega on esitatud tuvastushagi üürisuhte tuvastamiseks. Hageja on taotluses selgitanud, et tuvastushagi eesmärgiks on kindlaks teha, kellel pooltest on õigus erastada eluruum. TsMS § 377 lg 3 alusel võib kohus tagada ka tuvastushagi. Eluruumi erastamine on haldustoiming, mis kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalik omavalitus selgitab, kes on õigustatud eluruumi erastama ja viib läbi erastamistoimingud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saa tsiviilasja arutamisel peatada linnavalitsuses toimuvat haldusmenetlust ja kohtu poolt kohaldatud TsMS § 378 lg 1 p 4 ei anna maakohtule võimalust erastamismenetluse peatamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Õige on kaebaja väide, et käesolevas asjas oleks ilmselt olnud mõistlik kostja enne hagi tagamist ära kuulata, kuid arvestades TsMS § 384 lg-s 3 sätestatut, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, kuna seadus annab maakohtule võimaluse kostja ära kuulata, kuid üldreeglina toimub hagi tagamine ilma teist menetlusosalist teavitamata. Ebaõige on kaebaja väide, et Harju Maakohtu 27.11.2006 otsusega nr 2-06-2013 on tuvastatud kaebaja õigus eluruum erastada. Eeltoodud kohtuotsusest tuleneb, et pooled ei elanud 28.02.1995 eluruumis x koos.

Margo Klaar

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja