2.Tuvastada xxx Korteriühistu 15. jaanuari 2006.a üldkoosoleku otsuste tühisus.
3.Saata käseoleva kohtuotsuse ärakiri pärast otsuse jõustumist Harju Maakohtu registriosakonnale.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
2.Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse vähemtasutud riigilõiv.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27. novembril 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.16. jaanuaril 2005.a kohtule esitatud hagiavalduses palub xxx tuvastada xxx Korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu) 15. jaanuari 2006.a üldkoosoleku otsuste tühisus. Hageja väidete kohaselt oli korteriühistu juhatus, kuhu kuulus ka hageja, kutsunud 15. jaanuariks 2006.a kokku üldkoosoleku. 14. jaanuaril 2006.a koostas korteriühistu juhatus teate, et 15. jaanuari 2006.a üldkoosolek lükatakse edasi ning see toimub 5. veebruaril 2006.a kell 17.00 aadressil xxx. Nii üldkoosoleku kokkukutsumise teade kui ka teade varasemalt kokku kutsutud koosoleku edasilükkamise kohta edastati vastavalt hagiavalduses väidetule vastavalt korteriühistu põhikirjale kõigile ühistu liikmetele postkasti kaudu ning paigaldati ka maja trepikodadesse.
15.jaanuari 2006.a õhtul sai hageja teada, et korteriühistu üldkoosolek samal päeval siiski toimus ning sellel olid vastu võetud otsused, s.h tagasi kutsutud kõik senised juhatuse liikmed (k.a hageja) ning valitud uued juhatuse liikmed. Nimetatud otsuse alusel esitatakse hagejale teadaolevalt avaldus ka Harju Maakohtu registriosakonnale muudatuste tegemiseks. Hageja leiab, et kõik 15. jaanuaril 2006.a vastu võetud otsused on tühised, kuivõrd otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Nimelt ei olnud üldkoosolek kokku kutsutud juhatuse poolt, vaid oli läbi viidud n.ö initsiatiivrühma poolt seaduse ja põhikirja nõuete rikkumisega.
2.Hagis esitatud tuvastusnõude õigusliku alusena tugineb hageja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-tele 1, 2 ja 4 ning ka sama seaduse § 21 lg-tele 1 ja 3, samuti § 241 lg-le 1.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata.
3.Kostja kirjalikust vastusest nähtuvalt otsustati korteriühistu 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekul kutsuda tagasi korteriühistu senised juhatuse liikmed xxx, xxx, xxx, xxx ning hageja (xxx). Koosolekul valiti ka uued juhatuse liikmed. Kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtub 15. jaanuari 2006.a üldkoosoleku kokkukutsumine senise juhatuse poolt, mistõttu on väär hageja väide, et koosolek ei olnud juhatuse poolt kokku kutsutud. Kostja vaidleb vastu hageja väitele üldkoosoleku edasilükkamise teate edastamise kohta juhatuse poolt 14. jaanuaril 2006.a. Arvestades 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekul esindatud korteriühistu liikmete arvu, on kostja hinnangul ebatõenäoline, et kõnealune teade oleks edastatud (postkasti
panekuga) kõigile korteriühistu liikmetele. Hageja enda poolt koostatud üldkoosoleku edasilükkamise teatega oleks teised korteriühistu liikmed saanud tutvuda vaid siis, kui nad oleksid teadnud seda otsima minna teadetetahvlilt maja trepikojas. Hageja poolt koostatud teade on ka liialt sarnane esimesele teatele, et tähelepanu püüda.
4.Kostja leiab, et korteriühistu 15. jaanuari 2006.a üldkoosolek kutsuti kokku pädeva organi poolt ning kutsed toimetati korteriühistu liikmetele nõuetekohasel viisil õigeaegselt ning üldkoosolekul oli täidetud kvoorumi nõue. Seega ei ole 15. jaanuari 2006.a üldkoosoleku otsused tühised. Hageja soov üldkoosolekut edasi lükata ja trükitud vastavasisuline teade ei muuda iseeneslikult tühiseks nõuetekohaselt kokku kutsutud korteriühistu üldkoosoleku otsuseid. Kostja vastusest nähtuvalt on 30. jaanuaril 2006.a viidud läbi korduv korteriühistu üldkoosolek, kus kinnitati 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Sellel koosolekul oli esindatud 77 korteriühistu liiget, kellest 52 kinnitasid 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekul valitud juhatuse koosseisu, vastu oli 17 ja erapooletuks jäi 8. Kostja märgib, et hageja tuli ka ise 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekule, kuid lahkus sealt ennast registreerimata juba koosoleku alguses.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohus kuulas hageja taotlusel kohtuistungil üle tunnistajad xxx ja xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Pooltel puudub vaidlus selles, et korteriühistu juhatus oli 14. detsembril 2005.a edastanud põhikirjas sätestatud korras ühistu liikmetele teate üldkoosoleku kokkukutsumisest, mille kohaselt pidi toimuma korteriühistu üldkoosolek 15. jaanuaril 2006.a kell 17.00 aadressil xxx (vt toimik, lk 10, osaline tõlge lk 23). Kokkukutsutud üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) juhatuse ümbervalimised ("initsiatiivgrupi" ettepanek valida uus juhatus ainult maja xxx elanikest); 2) revisjonikomisjoni ümbervalimised; 3) remonditööde plaani kinnitamine ja järgmiste tööde tegemiseks töövõtja valimine. 15. jaanuaril 2006.a toimunud üldkoosolekul osales isiklikult 33 korteriomanikku ning lisaks volikirja alusel 20 korteriomanikku. (Kokku on Veeru 6, Maardu, asuvas kortermajas 101 korteriomandit.) Koosolekul kutsuti tagasi senised korteriühistu juhatuse liikmed ning valiti juhatuse uus koosseis. Ülejäänud kokkukutsumise teates märgitud päevakorrapunkte üldkoosolekul ei arutatud (vt toimik, lk 19-20).
8.Hageja väitel koostas korteriühistu (vana) juhatus 14. jaanuaril 2006.a teate selle kohta, et 15. jaanuari 2006.a üldkoosolek lükatakse edasi ning see toimub 5. veebruaril 2006.a kell 17.00 aadressil xxx. Sama teatega täiendati ka koosoleku päevakorda (vt toimik, lk 11-12, osaline tõlge lk 24). Pooled vaidlevad küsimustes, kas nimetatud teade on korteriühistu liikmetele edastatud ning kas võimalik teate mõjutab kokkukutsutud üldkoosoleku otsuste kehtivust. Samuti eitab kostja hageja subjektiivse huvi olemasolu hagi esitamisel.
9.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Vastavalt MTÜS § 21 lg-le 1 võib mittetulundusühingu üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole
üldkoosolek MTÜS § 21 lg-st 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2 saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
10.Käesoleval juhul palub hageja tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus, kuna nende vastuvõtmisel on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja hinnangul ei olnud 15. jaanuaril 2006.a toimunud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kuivõrd 14. jaanuaril 2006.a edastas ühistu juhatus ühistu liikmetele teate 15. jaanuari 2006.a üldkoosoleku edasilükkamise kohta. Vastavalt MTÜS § 20 lg-le 1 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõikega peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lg 5). Kohtule esitatud kostja põhikirja punkti 5.2 kohaselt teavitab juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest iga ühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva ette enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Põhikirja punkti 5.4 järgi peab juhatus teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest 7 päeva jooksul, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjendatult vähemalt 7 korteriühistu liiget. Kostja põhikirja punkt 5.6 näeb ette, et üldkoosolek on õiguspädev, kui koosolekul viibib vähemalt 40% korteriühistu liikmeid või nende esindajaid.
11.Kostja põhikiri ei reguleeri juhatuse poolt kokku kutsutud üldkoosoleku edasilükkamise tingimusi ega korda. Üldkoosolekute edasilükkamisega seonduv ei ole reguleeritud ka mittetulundusühingute seaduses ega muudes eraõiguslike juriidiliste isikute tegevust puudutavates õigusaktides. Kohtu hinnangul ei ole tegemist seadusandja poolt teadlikult reguleerimata jäänud küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Kuivõrd puuduvad ka sarnast õigussuhet reguleerivad sätted, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel lähtuda õiguse analoogiast (TsÜS § 4). Iseenesest ei saa välistada objektiivsete takistuste ilmnemist varasemalt välja kuulutatud üldkoosoleku läbiviimisel. Takistuseks võib saada näiteks kavandatud otsuste vastuvõtmiseks vajalike dokumentide puudumine, juhatuse ainsa liikme ootamatu haigus vms. Teisalt puuduvad kohtu hinnangul ka ratsionaalsed põhjendused eitada õigust varasemalt kokku kutsutud üldkoosolekute ärajätmiseks või edasilükkamiseks. Üldkoosolekute kokkukutsumine ja nendel otsustamisele tulevate küsimuste määratlemine kuulub MTÜS § 20 lg 1 ja § 21 lg 4 järgi korteriühistu juhatuse pädevusse, mistõttu tuleb kohtu arvamuse kohaselt jaatada ka juhatuse õigust varasemalt kokku kutsutud üldkoosolekute edasilükkamiseks. Juhatuse võimaliku omavoli ning pädevuse kuritarvituse vastu koosolekute korraldamisel kaitseb korteriühistu liikmeid MTÜS § 20 lg-tes 3 ja 4 sätestatu, mille kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (kostja põhikirja punktist 5.4 nähtuvalt võivad sellesisulise nõude juhatusele esitada vähemalt 7 ühistu liiget). Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Seega omas korteriühistu juhatus põhimõtteliselt õigust juba kokku kutsutud üldkoosolekut edasi lükata. Kohus leiab samas, et analoogselt kokkukutsumise teatega tuleb juhatusel teatada liikmetele ka koosoleku edasilükkamisest. Kostja põhikirja 5.2 kohaselt tuli juhatusel teavitada iga juhatuse liiget üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult. Samas ei ole sisuliselt võimalik, et koosoleku edasilükkamisest saaks juhatus teavitada liikmeid 7 päeva enne kavandatud koosolekut sarnaselt koosoleku toimumise teatele (kostja põhikirja punkt 5.2). Seega tuleb
koosoleku edasilükkamise etteteatamistähtaega.
puhul
lubatavaks
pidada
ka
seitsmest
päevast
lühemata
12.TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Käesoleval juhul on kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud korteriühistu liikmed xxx ja xxx kinnitanud hageja väidet, et teade varasemalt kokku kutsutud koosoleku edasilükkamise kohta edastati ühistu liikmetele 14. jaanuaril 2006.a postkasti kaudu ning paigaldati ka maja trepikodadesse. Tunnistajate kinnitusel oli neil võimalus teatega tutvuda enne varasemalt kokku kutsutud koosoleku toimumist (vt toimik, lk 74 ja 76). Kostja hageja väiteid kinnitavaid tõendeid ümber lükata ei ole suutnud ning kohus loeb üldkoosoleku edasilükkamise teate edastamise ühistu liikmetele tõendatuks. Seejuures ei oma õigusliku tähendust asjaolu, et kõnealusele teatele on juhatuse nimel alla kirjutanud hageja S.Sobolkova. Toimikumaterjalidest nähtuvalt ei ole korteriühistu juhatuse liikmete esindusõigust piiratud.
13.Lähtudes eeltoodust omas juhatus õigust varasemalt 15. jaanuariks 2006.a kokku kutsutud üldkoosoleku edasilükkamiseks ning on seda käesoleval juhul ka vastavasisulise teatega teinud. Kohus leiab, et kuna juhatus oli teatanud üldkoosoleku edasilükkamisest, ei olnud 15. jaanuari 2006.a koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ning arvestades edasilükkamisteate edastamist, oli sisuliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kutsus juhatus 15. jaanuari 2006.a üldkoosoleku kokku kooskõlas korteriühistu põhikirja ja seaduse nõuetega. MTÜS § 20 lg-st 1 ja § 21 lg-st 4 tuleneb korteriühistu juhatuse kohustus informeerida korteriühistu liikmeid õigeaegselt eesseisvast koosolekust ja teha neile teatavaks ka päevakord. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti annab KÜS § 101 korteriühistu liikmele õiguse osaleda üldkoosolekul isiklikult või esindaja kaudu ning KÜS § 11 lg 1 järgi annab iga korteromand korteriühistu liikmete üldkoosolekul ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Nimetatud sätted annavad korteriühistu liikmetele seega õiguse osaleda korteriühistu juhtimises. Kohus leiab, et tegemist on korteriühistu liikme olulise õigusega korteriühistu suhtes, mille järgimine peab igal juhul tagatud olema. Korteriühistu liikmed osalevad korteriühistu juhtimises eelkõige otsuste tegemise kaudu üldkoosolekul. Seega on oluline, et igal liikmel oleks aegsasti ette teatada, millal ja kus üldkoosolek toimub ja mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei ole järgitud, ei ole korteriühistu liikmele tema juhtimisõigus tagatud. Arvestades, et käesoleval juhul oli juhatuse poolt 14. jaanuaril 2006.a edastatud liikmetele teade 15. jaanuari 2006.a koosoleku edasilükkamise kohta, olid viimased õigustatud eeldama, et koosolekut varem väljakuulutatud päeval ei toimu. Seega tekkis olukord, kus vähemalt osad liikmetest ei pruukinud üldkoosoleku toimumisest 15. jaanuaril 2006.a üldse teada, mistõttu neile ei olnud tagatud ka võimalust osaleda otsuste tegemisel vaidlusalusel koosolekul. Seega tuleb asuda seisukohale, et korteriühistu liikmed ei olnud koosoleku toimumisest nõuetekohaselt informeeritud.
14.Kokkuvõttes leiab kohus, et korteriühistu 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Seejuures ei oma kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast tähtsust fakt, et 30. jaanuaril 2006.a toimunud korteriühistu üldkoosolekul on 15. jaanuari 2006.a koosolekul valitud juhatuse koosseisu kinnitatud (vt toimik, lk 35). MTÜS § 24 lg 2 välistab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole esitatud kolme kuu jooksul (otsuse vastuvõtmisest) kohtule hagi selle kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul on aga tegu üldkoosoleku otsuste tühisusega, mitte nende võimaliku kehtetuks tunnistamise olukorraga, mistõttu ei kuulu nimetatud säte kohaldamisele.
Seonduvalt kostja vastuväidetega hageja võimaliku õigusliku huvi puudumise kohta üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamisel märgib kohus järgmist. Asjaolu, et hageja oli üldkoosolekul ümbervalitud juhatuse liige, ei saaks käesoleval juhul kohtu arvates iseenesest olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 tähenduses. Hageja ei oma kostja suhtes subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas on hageja ka korteriühistu liige (vt toimik, lk 22) ning seetõttu esineb tal kohtu arvates õiguslik huvi 15. jaanuaril 2006.a toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (vt ka otsuse p 13). Kuivõrd hageja oli korteriühistu juhatuse liikmena edastanud teate üldkoosoleku edasilükkamise kohta, oli ta samas ühistu liikmena õigustatud eeldama, et varasemalt välja kuulutatud koosolekut 15. jaanuaril 2006.a ei toimu.
15.MTÜS § 38 lg 8 kohaselt kehtib korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui otsuse alusel, mille tühisuse kohus tuvastas, oli tehtud kanne avalikku registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on 15. jaanuari 2006.a üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed xxx (isikukood xxx), xxx (isikukood xxx), xxx (isikukood 33409300247) ja xxx (isikukood xxx) käesoleva otsuse tegemise hetkel kantud juhatuse liikmetena kostja registrikaardile. Juhul kui need kanded juhatuse liikmete kohta on tehtud 15. jaanuaril 2006.a toimunud xxx Korteriühistu üldkoodoleku otsuste alusel, tuleb registripidajal kandeid muuta, s.t 15. jaanuaril 2006.a toimunud üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed registrikaardilt kustutada ning kanda juhatuse liikmetena registrikaardile xxx (isikukood xxx), xxx (isikukood xxx), xxx (isikukood xxx), xxx (isikukood xxx) ja xxx (isikukood xxx). Lähtudes eeltoodus ja arvestades võimalikku kannete muutmise vajadust, saadab kohus käesoleva otsuse pärast selle jõustumist Harju Maakohtu registriosakonnale.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
17.Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 1000 krooni (vt toimik, lk 7 ja 25). Tulenevalt TsMS § 131 lg-st 2 on korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul hagihind 1/10 ühistu netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20000 krooni. Kuna andmed korteriühistu netovara kohta viimase majandusaasta aruande järgi asjas puuduvad, lähtub kohus käesoleval juhul madalaimast võimalikust hagihinnast 20000 krooni. Võttes aluseks riigilõivuseaduse § 37 ning sama seaduse lisa 2, tulnuks hagilt hinnaga 20000 krooni tasuda riigilõivu 1250 krooni. Seega on riigilõivu tasutud ettenähtust 250 krooni võrra vähem. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 27.11.2006 kohtuotsus jõustub 27.07.2007 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega järgmise resolutsiooniga:
1.Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2006.a. otsus xxx hagis Korteriühistu xxx vastu 15.jaanuari 2006.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks osaliselt – osas, millega otsustati pärast otsuse jõustumist nõuda kostjalt Eesti Vabariigi kasuks sisse vähemtasutud riigilõiv.
2.Välja mõista Korteriühistult xxx riigituludesse vähemtasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispanga või 221023778606 Hansapangas 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078512 ja selgituses tsiviilasja number.
3.Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Apellatasiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte päerast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.