2-05-14820
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult teatavaks-
27.novembril 2006 Võru kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-14820
Hagi ese
I. L. hagi AS Barrus vastu 200 000 krooni nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja I. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X XXXXX, esindaja v.adv. Ain Laansalu); kostja AS Barrus (registrikood 10270580, asukoht Verijärve küla Võru vald Võrumaa, esindaja v.adv. Olev Kuklase)
Kohtuistungi aeg
31.oktoobril 2006.a
rahuldada I. L. hagi AS Barrus vastu osaliselt. Välja mõista AS Barrus 100 000 (ükssada tuhat) krooni I. L. kasuks. Kohtuotsuse täitmisel tühistada hagi tagamiseks Võru Maakohtu 29.juuli 2005.a. määrusega kohaldatud AS Barrus arveldusarvete arestimine hagi hinda arvestades. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2002.a. kokkuleppe, mille kohaselt kohustus kostja teatud tegudeks. Nimetatud kokkulepe oli eelduseks OÜ Barrus Mets võla käendamiseks AS Eesti Ühispank ees. AS Barrus kohustus kutsuma hagejat koos teise juhatuse liikmega tagasi OÜ Barrus Mets juhatusest hiljemalt 01.09.2002. Samuti kohustus AS Barrus mitte esitama hagi OÜ Barrus Mets vastu. Iga nimetatud kohustuse rikkumise korral kohustus AS Barrus tasuma igakordselt igaühele 100 000 krooni. Antud juhul on AS Barrus kohustatud tasuma hagejale kokku 200000 krooni, kuna AS Barrus ei ole kutsunud neid tagasi juhatusest (hageja on jätkuvalt juhatuse liige äriregistriandmete kohaselt, kuigi ka 3-aastane juhatuse liikme tähtaeg on möödunud), samuti on kostja esitanud hagi OÜ Barrus Mets vastu. 22.jaanuaril 2003.a. esitas hageja koos teise juhatuse liikmega kostjale ka leppetrahvi tasumise nõude, kuid vaatamata sellele ei ole kostja leppetrahvi tasunud. Seoses AS Barrus kohustuste mittenõuetekohase täitmisega on hageja sunnitud käima Võru Maakohtus, suhtlema väidetava juhatuse liikmena riigivõimuorganite sh. maksuametiga. Kohustuse rikkumise tulemusena on AS Barrus taotluse alusel arestitud ka hageja vara. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks 200 000 krooni.
Kostja ei tunnista hagi. I. L. on esitanud hagi väidetavalt poolte vahel 18.03.2002.a. sõlmitud kokkuleppest tuleneva leppetrahvi nõudes. AS Barrus teatab, et tema esindaja poolt ei ole antud kokkuleppele alla kirjutatud, mistõttu on hagiavaldusele lisatud kokkuleppel olev allkiri kirjutatud kellegi kolmanda isiku, mitte aga AS Barrus poolt volitatud isiku, poolt. Hageja poolt viidatud kostja väidetavad kokkuleppe rikkumised on samuti alusetud. Kostja leiab, et kokkuleppe punkti 4 tõlgenduse kohaselt ei tulene üheselt AS Barrus kohustust kutsuda I. L. tagasi OÜ Barrus Mets juhatusest, kuna punkt 4 on sõnastatud, et juhatajad kutsutakse tagasi, samas konkretiseerimata, kes on selleks kohustatud. Vaatamata eeltoodule on I. L. OÜ Barrus Mets juhatusest tagasi kutsutud. Nimelt toimus 17.05.2004.a. OÜ Barrus Mets erakorraline osanike koosolek, mille üheks päevakorrapunktiks oli juhatuse liikme I. L. tagasikutsumine. Ettepaneku hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks tegi AS Barrus, kuna viimane oli seisukohal, et hageja ei ole tegutsenud OÜ Barrus Mets juhtimisel äris vajaliku hoolsusega. Hääletamise tulemusena võeti vastu osanike otsus kutsuda I. L. juhatuse liikme kohalt tagasi. Hageja on ise oma 14.05.2004.a. kirjas kostjale teatanud, et tema tagasikutsumine ei ole vajalik, kuna tema volitused on juba lõppenud 3-aastase tähtaja möödumisega. Seega ühelt poolt paneb hageja kostjale süüks tema juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumata jätmist ning teisalt tuletab rõhutatult kostjale meelde, et tema tagasikutsumine ei ole vajalik.
JA
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on kohtule esitanud kokkuleppe koopia (tl 7,46), äriregistri teabesüsteemi väljavõtted (tl 28-30, 47-53); käenduslepingu koopia (tl 41); I. L. avalduse OÜ Barrus Mets juhatusele (tl 42); OÜ Barrus Mets osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated (tl 43, 45); tähtkirja saatmise kviitungi koopia (tl 44); arvelduslaenulepingu koopia (tl 54-58); käekirjaekspertiisiakti koos lisadega (tl 59-65). Kostja on kohtule esitanud OÜ Barrus Mets erakorralise osanike koosoleku kokkukutsumise teate (tl 19); OÜ Barrus Mets erakorralise osanike koosoleku protokolli (tl 20-21); I. L. 14.05.2004.a. kirja AS Barrus (tl 22); nõustaja-asja tundva isiku L. K. selgitus-arvamuse koos
2 (7)
tõlkega (tl 118-133). Poolte vahel on vaidlus, mille kohaselt kostja väidab, et tema esindaja ei ole vaidlusalusele kokkuleppele alla kirjutanud. Tunnistaja A. T. annab ütlusi, et ta ei tea sellest kokkuleppest midagi ega ole ka sinna alla kirjutanud. A. T. kahtleb, et keegi Barrusest kirjutas tema eest allkirja. Barrus Mets oli kutsutud ellu tagamaks toormega AS Barrus. OÜ Barrus Mets majanduslik seis oli väga halb ja AS Barrus otsustas selle laenu. AS Barrus on Ühispangaga väga head suhted (tl 94). Tunnistaja K. K. annab ütlusi, et nad olid OÜ Barrus Mets laenu käenduslepingu pikendamisega nõus ainult ühel tingimusel, kui sõlmitakse AS Barrus kokkulepe, et AS Barrus arvaks neid välja OÜ Barrus Mets juhatusest ja ei esitaks nende ega OÜ Barrus Mets vastu mingeid nõudeid. Kokkulepe anti A. T. kätte, et kas ta nõustub kokkuleppega ja A. T. ütles, et ta mõtleb selle peale. Kokkulepe saadi tagasi Ühispanga direktori Aivar Keskpaiga käest kätte A. T. allkirjaga, siis kui nad käenduslepingule alla kirjutasid. K. K. arvab, et pank pani selle kuupäeva käenduslepingule, mis talle sobis. Pangal oli käendust vaja, muidu poleks laenukokkulepet pikendatud. Pank oli kokkuleppest teadlik, kui ise andis neile selle. Laenulepingu pikendamise huvi oli rohkem AS Barrusel, K. K. ja I. L. ei soovinud enam koostööd teha AS Barrus (tl 92-93). Käekirjaekspertiisi aktiga (tl 59-61) on tõendatud, et eksperdiarvamuse kohaselt on allkirja AS Barrus ja K. K. ning I. L. vahel sõlmitud kokkuleppele AS Barrus esindajana kirjutanud A. T. . Kohus ei pidanud TsMS § 293 lg 3 kohaselt protsessiökonoomika seisukohalt asjas vajalikuks uut ekspertiisi korraldada, sest analoogiline käekirjaekspertiis oli juba teises kohtumenetluses teostatud. Kohus suhtub kriitiliselt ja loeb mitteusaldusväärseks tunnistaja A. T. ütlusi, et ta ei tea vaidlusalusest kokkuleppest midagi ja ei ole kokkuleppele AS Barrus esindajana alla kirjutanud, sest need ütlused on vastuolus käekirjaekspertiisi aktis tuvastatuga ja tunnistaja K. K. ütlustega. Kostja on kohtule esitanud asja tundva isiku L. K. , kes menetluses osales ka kostja nõustajana, selgitus-arvamuse (tl 118-133), mille kohaselt vaidlusalusel kokkuleppel T. nimel allkirjastanud isiku kindlakstegemine uurimiseks antud käekirja näidiste abil antud tsiviilasjas olevate materjalide-dokumentide abil ei olnud ekspertidel võimalik; antud asjas peaks teostama komisjonilise käekirjaekspertiisi väljaspool Eesti Vabariiki asuvas ekspertiisiasutuses või eksperdi poolt. Samas kostja ei ole taotlenud kordusekspertiisi määramist. Kostja nõustaja-asja tundev isik on põhistanud oma arvamust (tl 125,132) sellega, et suuremat kogust identifitseerivaid tunnuseid ei õnnestunud välja selgitada tänu uuritavas allkirjas sisalduva graafilise materjali väikesele kogusele, mis on tingitud allkirja lühidusest ning lihtsast ehitusest; seepärast ei ole võimalik kindlaks teha, kas allkiri dokumendil on teostatud hr T. poolt. Kohus küsitles kostja taotlusel kohtuistungil käekirjaekspertiisi teostanud eksperte Tiina Armi (tl 95-96) ja Helle Randmäed (tl 112). Käekirjaekspertiisi aktis ei ole eksperdid märkinud ekspertiisi tegemise ajal (27.aprillil 2004.a) kehtinud TsMS § 134 lg 1 kohaselt eksperdiuuringutes kasutatud meetodeid, mida kehtiv TsMS § 301 lg 1 enam ei nõua. Eksperdid kirjeldasid kohtuistungil muuhulgas ka kasutatud meetodeid ja kostjal oli võimalik esitada ekspertidele selles osas küsimusi. Seetõttu leiab kohus, et meetodi nimetamatajätmine aktis ei ole selline asjaolu, mis tingiks täiend- või kordusekspertiisi määramise. Ekspertiisiaktist nähtuvalt, võrreldes vaidlustatud allkirja A. T. allkirjaga, ilmnesid kokkulangevused kõigis üldtunnustes. Eksperdid on selgitanud kohtuistungil (tl 9091), et uuriti ka kõiki eritunnuseid, kuid ekspertiisiaktis fikseeriti eksperdi arvamuse
3 (7)
kujunemise aluseks olnud olulised kokkulangevused ning need andsid aluse kategoorilise järelduse tegemiseks. Ekspert T. Armi ütlustest nähtuvalt (tl 95) uuriti eksperdiarvamuse andmiseks ekspertide poolt ka muud võrdlusmaterjali, mis ekspertide kasutusse oli antud (tl 59), kuid mida eksperdid ei ole aktile lisatud illustreerivas lisas nr 1 välja toonud. Nõustajaasja tundva isiku selgitus-arvamusest ei nähtu, et tema kasutuses oleks oma arvamuse andmisel need materjalid olnud, mistõttu on väheveenev tema arvamus, et uurimiseks antud käekirjanäidiste abil ei olnud ekspertidel võimalik kokkuleppe allkirjastanud isiku kindlakstegemine. Neil asjaoludel loeb kohus usaldusväärsemaks asja tundva isiku arvamusest käekirjaekspertide arvamuse. Seega loeb kohus kokkuleppega, käekirjaekspertide arvamusega ja tunnistaja K. K. ütlustega tõendatuks, et allkirja AS Barrus, K. K. ja I. L. poolt sõlmitud kokkuleppele on andnud AS Barrus esindajana A. T. , kes oli sel perioodil AS Barrus juhatuse liige (tl 47). Asjaolu, kas kokkulepe kirjutati alla käenduslepingu sõlmimisega samal või erineval päeval, ei oma kokkuleppest tulenevate nõuete lahendamisel tähtsust. Kokkuleppe (tl 7) kohaselt juhatajad (K. K. ja I. L. ) käendavad ettevõtte (AS Barrus tütarettevõtte OÜ Barrus Mets) arvelduslaenu, mille summa on 1 000 000 krooni ja tähtaeg 06.08.2002 ning millise laenulepingu number on 3500023180120 järgsete kohustuste AS Eesti Ühispank ees. AS Barrus kohustub tasuma juhatajate eest iga nõude, mida esitab pank juhatajate vastu 5 päeva jooksul alates panga nõude edastamisest AS Barrus. P 2 nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub AS Barrus tasuma juhatajatele lisaks panga poolt määratud trahvidele ja viivistele viivist 1% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Juhatajad kutsutakse ettevõtte juhatusest tagasi hiljemalt 01.septembril 2002.a. Pooled ei suurenda ettevõtte kohustusi ega vähendada varasid ilma, et ei kustutata ettevõtte võlga panga ees. AS Barrus ei ole õigust ilma juhatajate nõusolekuta esitada nõuet sh hagi ega pankrotiavaldust ettevõtte vastu. P 4-6 kohustuste rikkumise korral kohustub AS Barrus tasuma leppetrahvina igale juhatajale igakordselt 100 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus kokkuleppe punktide 4, 6 ja 7 täitmise osas. Hageja leiab, et kostja ei ole teda OÜ Barrus Mets juhatusest hiljemalt 1.septembril 2002 tagasi kutsunud. Kostja leiab, et hageja tagasikutsumine ei sõltu kostjast, vaid OÜ Barrus Mets osanike üldkoosolekust ja pealegi on hageja avaldanud, et tema juhatuse liikme volitused on lõppenud seoses tähtaja möödumisega. Tunnistaja K. K. annab ütlusi, et nad koos I. L. kutsusid kokku mitu üldkoosolekut ja toimusid mitu üldkoosolekut, millel osalesid K. K. , I. L. ja A. T. . Oli päevakorras K. K. ja I. L. tagasikutsumine; AS Barrus hääletas, et mitte tagasi kustuda. Üks koosolek toimus Tartus ja arutati neid asju suuliselt ja AS Barrus ütles, et ei ole nõus tagasi kutsuma. K. K. tõlgendas kokkulepet nii, et juhatus kutsub kokku üldkoosoleku, et neid tagasi kutsuda. 1.septembril 2002.a. toimus üldkoosolek, see päevakord lükati ümber AS Barrus esindaja A. T. poolt ja seda päevakorda ei arutatud. Tunnistaja A. T. annab ütlusi, et ta ei ole saanud kutset osaleda OÜ Barrus Mets üldkoosolekul 1.septembril 2002.a. A. T. ei mäleta seda, kas ta on kokku kutsunud OÜ Barrus Mets koosolekuid. A.T. ei mäleta, kas ta on osalenud OÜ Barrus Mets juhatuse koosolekutel; kui on protokollides kirjas, siis on osalenud. Avaldusest (tl 42) nähtub, et I. L. on 13.augustil 2001.a. esitanud avalduse enda vabastamiseks OÜ Barrus Mets juhatuse liikme kohustustest. OÜ Barrus Mets osanike erakorralise üldkoosoleku teadetest (tl 43, 45) nähtub, et OÜ Barrus Mets on 17.septembril
4 (7)
2001.a. ja 1.septembril 2002.a. kokku kutsunud OÜ Barrus Mets osanike üldkoosolekud, mille päevakorras on on olnud juhatuse liikmete K. K. ja I. L. juhatuse liikmest tagasikutsumine. Kviitungiga (tl 44) on tõendatud, et K. on 26.augustil 2002.a. saatnud tähtkirja A. T. . Kohus leiab, et eeltoodud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja K. K. ütlustega on tõendatud, et OÜ Barrus Mets juhatus on kutsunud kokku OÜ Barrus Mets osanike üldkoosoleku hageja juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. ÄS § 168 lg 1 p 4 kohaselt kuulub osanike pädevusse osaühingu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine. ÄS § 171 lg 1,2 p 3 (2002.a. kehtinud redaktsiooni) kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku juhatus, muuhulgas ka siis, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest. ÄS § 184 lg 1,3 kohaselt juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt, osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Kohtule esitatud äriregistri teabesüsteemi andmetest (tl 29) nähtuvalt on OÜ Barrus Mets osanikeks AS Barrus (90 000 krooni), K. K. (30 000 krooni) ja I. L. (30 000 krooni). Seega kuulus AS Barrus 60% kogu OÜ Barrus Mets osadest. Kohus leiab, et kuna ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei võinud hageja hääletada enda juhatusest tagasikutsumisel ja AS Barrus kuulus OÜ Barrus Mets 60% osa, on põhjendatud poolte vahel kokkuleppe sõlmimine hageja tagasi kutsumiseks OÜ Barrus Mets juhatusest hiljemalt 1.septembril 2002.a. Lähtudes ÄS §-dest 168 lg 1 p 4, 171 lg 2 p 3 ja 184 lg 3 oli OÜ Barrus Mets suurosanikul AS Barrus võimalik hageja hiljemalt 1.septembril 2002.a. OÜ Barrus Mets juhatusest tagasi kutsuda, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid hageja juhatuse liikmest hiljemalt 1.septembril 2002.a. tagasikutsumise kohta. Asjakohased ei ole kostja tõendid OÜ Barrus Mets erakorralise osanike koosoleku kohta (tl 19-21), sest see koosolek on toimunud alles 17.mail 2004.a. ja viide hageja väitele, et tema tagasikutsumine ei ole vajalik, sest tema 3-aastane volituste tähtaeg on juba lõppenud, sest viimane on hageja poolt esitatud 14.mail 2004.a. (tl 22). Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsK § 191 lg 1,2,3 kohaselt loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kokkuleppe rikkumise ajal kehtinud VÕS § 158 lg 1,2 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Poolte 18.märtsi 2002.a. kokkuleppe p 7 kohaselt kohustus kostja kokkuleppe p 4-6 kohustuste rikkumise korral tasuma hagejale igakordselt 100 000 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja poolt kokkuleppe p 4 nimetatud kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Kostja ei ole taotlenud ka leppetrahvi vähendamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista kokkuleppe p 4, mille kohaselt pidi hageja hiljemalt 1.septembril 2002.a. tagasi kutsutama OÜ Barrus Mets juhatusest, rikkumise eest kokkuleppe p 7 alusel välja leppetrahv 100 000 krooni. Hageja nõuab kokkuleppe p 6 kostja poolt rikkumise tõttu kokkuleppe p 7 alusel leppetrahvi 100 000 krooni kostjalt väljamõistmist. Kostja leiab, et selline kokkulepe oli põhiseadusevastane ja seetõttu tühine; samuti avaldab kohtuvaidlustes, et hageja ei ole
5 (7)
tõendanud, et kostja on hagi OÜ Barrus Mets vastu esitanud. Kohus ei nõustu kostjaga, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja on esitanud hagi OÜ Barrus Mets vastu. Kohtutoimikus (tl 59) on ekspertiisiakt, mis on koostatud 27.aprillil 2004.a. tsiviilasjas nr 2-110/2003, AS Barrus hagis OÜ Barrus Mets, K. K. ja I. L. vastu 766 029 krooni nõudes; samuti ei ole kostja enne kohtuvaidlusi sellist vastuväidet esitanud. Vaidlusaluse kokkuleppe p 6 kohaselt ei olnud kostjal õigust ilma I. L. ja K. K. nõusolekuta esitada nõuet sh hagi ega pankrotiavaldust OÜ Barrus Mets vastu (tl 7). Kohus nõustub kostjaga, et selline kokkulepe on tühine. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Põhiseaduse §-de 15,13 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud TsMS § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Seetõttu leiab kohus, et 18.märtsil 2002.a. sõlmitud poolte kokkuleppe p 6 on seadusega vastuolus olev ja seadust on rikutud oluliselt, mistõttu leppe p 6 on tühine. TsK § 191 lg 2 kohaselt võis leppetrahviga olla tagatud ainult tõeline nõue. TsÜS § 66 lg 4 kohaselt ei pea tühist tehingut täitma. Seega ei tekkinud kostjal kokkuleppe p 6 täitmise kohustust ja hagejal kokkuleppe p 7 järgi kokkuleppe p 6 täitmatajätmise tõttu leppetrahvi saamise õigust. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista 100 000 krooni hageja kasuks. Kohtuotsuse täitmisel tuleb tühistada hagi tagamiseks Võru Maakohtu 29.juuli 2005.a. määrusega kohaldatud AS Barrus arveldusarvete arestimine hagi hinda arvestades. Pooled ei taotle oma menetluskulude väljamõistmist. TsMS ja TMS RakS § 3 kohaselt enne 1.jaanuari 2006.a. TsMS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. TsMS § 60 lg 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2007 kohtumääruse alusel: I. Kinnitada I. L. ja AS Barrus vahel 1. märtsil 2007 järgmistel tingimustel sõlmitud kompromiss:
6 (7)
II. Tühistada Tartu Maakohtu 27. novembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 2-05-14820 ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-05-14820 menetlus. Tagastada I. L. riigilõiv 5500 krooni arvelduskontole nr 1106418252 Hansapangas, selgitusega: „tsiviilasi nr 2-05-14820, riigilõivu tagastamine”. Tagastada AS-le Barrus riigilõiv 2625 krooni arvelduskontole nr 10402005684006 Eesti Ühispangas, selgitusega: „tsiviilasi nr 2-05-14820, riigilõivu tagastamine”. III. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.