Ele Liiv (eesistuja), liikmed Liis Arrak, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12088
Tsiviilasi
VB hagi Korteriühistu Kotzebue 5 vastu 28.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VB apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VB (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja Korteriühistu Kotzebue 5 (registrikood 80031463), tehinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.01.2017 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega VB nõue rahuldada. Tuvastada Korteriühistu Kotzebue 5 28.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jätta Korteriühistu Kotzebue 5 kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1(6)
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VB (hageja) esitas 09.08.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Kotzebue 5 (kostja) vastu kostja 28.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Korteriühistu Kotzebue 5 liige. Korteriühistu juhatus otsustas kutsuda kokku üldkoosoleku ja pani 01.04.2016 kutsed 21.04.2016 üldkoosolekule korteriühistu liikmete postkastidesse, sh hageja postkasti, ja sellega oli kutse korteriühistu liikmetele isiklikult teatavaks tehtud. 21.04.2016 üldkoosolekul ei saadud kvoorumit täis, mistõttu kutsuti kokku korduskoosolek 28.04.2016. Vastav kutse pandi koheselt teadete tahvlile. Üldkoosoleku kutse on liikmele isiklikult teatavaks tehtud siis, kui kutse asetatakse korteriühistu liikme postkasti (TsÜS § 69 lg 2). Korteriühistu põhikirja p 5.2 kohaselt on üldkoosoleku kokkukutsumise kord sätestatud seaduses. 28.04.2016 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel osales 18 korteriühistu liiget (kokku 48-st liikmest) ja võeti vastu otsused. Kuna 28.04.2016 üldkoosoleku kutset ei tehtud hagejale teatavaks isiklikult, rikuti oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja seoses sellega on üldkoosolekul tehtud otsused tulenevalt MTÜS § 241 lg 1 tühised. Lisaks rikuti üldkoosolekust etteteatamise tähtaega. Kutsed 28.04.2016 üldkoosolekule pandi infotahvlitele 21.04.2016. Seega teatas korteriühistu juhatus üldkoosoleku toimumisest ette vähem kui seitse päeva ja sellega rikuti MTÜS § 20 lg 5. Ka seetõttu on otsused tühised. Korteriühistu juhatus saatis hagejale 28.04.2016 ja 21.04.2016 üldkoosolekute protokollid 01.08.2016 e-postiga. Hageja sai juhatuse e-kirja kätte 05.08.2016. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Nii 21.04.2016 üldkoosoleku kui ka 28.04.2016 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teated pandud välja hoone teadetetahvlitele. Hageja on 28.04.2016 kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teate TsÜS § 69 lg 2 teise lause tähenduses kätte saanud, kuna kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamise kontekstis oli hageja eemalviibijaks, kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teate väljapanemise läbi Kotzebue 5 hoone trepikotta, kus paikneb hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa, oli kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teade kui tahteavaldus jõudnud hageja mõjusfääri ning teatetahvlile väljapandud kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teatega oli hagejal mõistlik võimalus tutvuda. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise teade tehti teatavaks õigeaegselt. Kostja põhikirja punktist 5.6 ilmneb, et kordusüldkoosolek, mis on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust, kutsutakse kokku kahe nädala jooksul arvates kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud üldkoosolekust. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatamise täpset aega ei ole kostja põhikirjas sätestatud ning seega on kostja juhatuse kaalutlusõiguslikuks otsustuseks, kui pikalt selle toimumisest ette teatatakse. Kuivõrd MTÜS § 21 lg 1 teine lause on
2(6)
erinormiks MTÜS § 20 lg 5 suhtes, siis ei ole võimalik kostja põhikirja punkti 5.6 sisustamisel lähtuda MTÜS § 20 lõikes 5 sätestatust. Käesoleval juhul tegi kostja juhatus 21.04.2016 teatavaks, et kordusüldkoosolek toimub 28.04.2016. Hageja alternatiivne nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Maakohtu lahend
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 840 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud korras.
6.MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
7.KÜS, MTÜS ja kostja põhikirjas ei ole täpsustatud, kuidas tuleb korteriühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest teatada. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-123-07 (p 12), et teatamisele saab kohaldada TsÜS-s tahteavalduse ja tehingu kohta sätestatut (TsÜS § 68 lg 1, § 77 lg 1, § 69 lg 1). TsÜS § 69 lg 2 alusel on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hagejat tuleb pidada TsÜS § 69 lõike 2 tähenduses eelmaviibijaks. Eemalviibija on selline tahteavalduse saaja, kellega tahteavalduse tegijal ei ole vahetut kontakti; tahteavalduse tegemise ja selle kättesaamise vahele jääb teatud ajavahemik.
8.Puudub vaidlus, et kostja pani 28.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku teate Kotzebue 5 hoone selle trepikoja, kus asub hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa, teadete tahvlile üles 21.04.2016; hageja ei osalenud 21.04.2016 ja 28.04.2016 korteriühistu üldkoosolekutel. Vastava teate ülespanekuga teadete tahvlile on tegemist TsÜS § 69 lõikest 2 tulenevalt eemalviibijale tehtud tahteavaldusega. Tuleb lugeda, et hageja on 21.04.2016 üles pandud 28.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teate kätte saanud 21.04.2016, kuna sellest hetkest jõudis tahteavaldus hageja asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega juba alates 21.04.2016 tutvuda.
9.MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 5.2 kohaselt on üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord sätestatud ühistuseaduses. Seega peab kostja üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva.
10.Kostja põhikirja punkt 5.6 sätestab tähtaja, mille jooksul kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosoleku kvooruminõue (p 5.3 alusel) ei ole täidetud, s.o kahe nädala jooksul. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et MTÜS § 21 lg 1 teine lause on erinormiks MTÜS § 20 lg 5 suhtes ning kostja põhikirja p 5.6 sisustamisel ei ole võimalik lähtuda MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatust. Kostja põhikirja punktis 5.6 nimetatud kahenädalane tähtaeg ei reguleeri üldkoosoleku etteteatamise tähtaega, vaid see sätestab aja, mille jooksul tuleb uus üldkoosolek kokku kutsuda. Üldkoosoleku etteteatamise tähtaeg tuleneb MTÜS § 20 lõikest 5, milleks on vähemalt seitse päeva. Nimetatud seitsmepäevane üldkoosolekust etteteatamise tähtaeg kehtib ka uue üldkoosoleku kokkukutsumise kohta
3(6)
MTÜS § 21 lõikest 1 tulenevalt. Vastupidise käsitluse puhul muutuks ainetuks MTÜS § 21 lõike 3 säte sõnastuses: „Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse nõudeid.“ MTÜS § 21 lõikes 3 nimetatud „seaduse nõudeks“ on muuhulgas ka MTÜS § 20 lõikes 5 nimetatud etteteatamise tähtaeg seitse päeva.
11.Kuivõrd korteriühistu 28.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teade on hageja poolt kätte saadud alates 21.04.2016, siis ei ole kostja rikkunud MTÜS § 20 lõikes 5 sätestatud seitsmepäevast etteteatamise tähtaega. Seega ei ole tegemist mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise näol ja puudub üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks alus.
12.Alternatiivselt on hageja esitanud hagi korteriühistu 28.04.2016 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on MTÜS § 24 lg 1 alusel vastuolus seaduse ja põhikirjaga. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Seega on korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-16-13 ja 3-2-1-75-15). Asjas puudub vaidlus selles, et hagejale said 28.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsused teatavaks 05.08.2016. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 09.08.2016, s.o kolme kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja alternatiivne nõue aegunud.
13.Kuna hageja nõuab kostja 28.04.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist samadel alustel kui tühisuse tuvastamist ning eelnevalt on tuvastatud, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja 28.04.2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Juhul, kui kohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tühistada maakohtu otsus kostja menetluskulude suuruse osas ning teha uus otsus, millega jätta kostja 21.10.2016 taotlus menetluskulu 588 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
15.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, oluliselt rikkunud menetlusnorme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kutse üldkoosolekule oli pandud teadete tahvlitele 21.04.2016 pärast kella 19.15, siis sellega oli täidetud MTÜS § 20 lg 5 nõue. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 136 lg 6. Pannes 28.04.2016 üldkoosoleku kutse teadete tahvlitele üles 21.04.2016, hakkas 7 päevane üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamise tähtaeg kulgema 22.04.2016 ja lõppes 27.04.2014. St kostja teatas üldkoosoleku kokkukutsumisest ette kuus või isegi viis päeva. Korteriühistu liikmetel oli mõistlik võimalus kutsega tutvuda alles 22.04.2016, kuna kostja pani kutsed üles 21.04.2016 õhtul pärast kella 19.15, s.o ajal, mil liikmed on kodus ja enamuses väljuvad kodust alles järgmisel päeval.
4(6)
17.Kuna korteriühistu liikmed on füüsilised isikud ja elavad elukohas, siis tahteavaldus peab jõudma liikmete elukohta, aga mitte asukohta. Liikme elukohaks on korteriomand. Kuna kostja ei ole kutset liikmetele kätte toimetanud nende elukohtadesse või postkastidesse, siis peab kostja tõendama, et kutsed olid korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud tema poolt valitud viisil (TsÜS § 69 lg 2). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks kohtu arvates korteriühistu liikmed on üldkoosoleku kutsed kätte saanud. Maakohus põhjendas ainult asjaolu, et hagejale on üldkoosoleku kutsed teatavaks tehtud.
18.Ebaõige on maakohtu otsus kostja menetluskulude suuruse osas. Kostja esitas maakohtule 16.12.2016 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitise summas 840 eurot (käibemaksuga). Kostja menetluskulud seisnevad muuhulgas esindaja 21.10.2016 õigusabikuludes summas 588 eurot (3,5 h, tutvumine hagiga tsiviilasjas nr 2-16-12088, olukorra analüüs ning vastuse koostamine hagile). Maakohus kohustas 04.10.2016 määrusega menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekirja kohtule 20 päeva jooksul. 24.10.2016 esitas hageja maakohtule menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Hageja palus jätta kostja taotluse 21.10.2016 menetluskulu 588 euro väljamõistmiseks rahuldamata, kuna kostja ei esitanud taotlust maakohtu poolt määratud tähtajaks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei rahuldanud hageja taotlust. Samuti leidis hageja, et kostja esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatult suur. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Käesolevas asjas on põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud esindaja mõistlikuks tunnitasuks 100 eurot (käibemaksuta). Juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust, palub apellant tühistada maakohtu otsuse kostja menetluskulude suuruse osas ja teha kindlaks, et kostja esindaja mõistlikuks tunnihinna määraks on 100 eurot ning jätta kostja taotlus 21.10.2016 menetluskulu 588 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb lahendi, millega rahuldab hageja nõude ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2).
21.Maakohus tuvastas õigesti hagi aluseks olevad asjaolud, s.o 21.08.2016 ja 28.04.2016 kostja üldkoosolekute toimumise, koosolekute kokkukutsumise viisi ja hageja otsustest teadasaamise aja.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, et korduskoosoleku kuulutuse teadetetahvlile panemisega ei rikkunud kostja koosoleku kokkukutsumise korda. TsÜS § 69 lg 2 I lause kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult
5(6)
teatavaks tehtud. Sama sätte teine lause, mille kohaselt eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda, on õiguslik fiktsioon. Tahteavaldus loetakse sellisel juhul kättesaaduks vastavate eelduste olemasolul ka siis, kui tahteavalduse saaja sellega tegelikult ei tutvu. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi selles osas ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
23.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejat teavitati seitse päeva ette üldkoosoleku toimumise ajast. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul kohaldanud vääralt MTÜS § 20 lg 5 ja kostja põhikirja p 5.2. Kostja põhikirja p 5.2 korduskoosoleku kokkukutsumise tähtaega seadusest erinevalt ei reguleeri. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Arvestades, et tähtaeg hakkas kulgema järgmisest päevast ja lõppes tähtpäeva saabumisel (TsÜS § 135 lg 1 ja 2), oli vajalik ajavahemik koosoleku kokkukutsumisest etteteatamiseks 22.-28.04.2016. Seega koosolek ei tohtinud toimuda enne selle tähtaja möödumist ja koosolek võis MTÜ § 20 lg 5 ja kostja põhikirja p 5.2. kohaselt toimuda kõige varem 29.04.2016. Seega rikuti kostja 28.04.2016 koosoleku kokkukutsumisel seadusest tulenevat korda ja sellest tulenevalt on koosoleku otsused tühised (MTÜS § 241). Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine võis kaasa tuua hageja õiguste rikkumise, s.o hagejal ei pruukinud jääda piisavalt aega, et valmistuda koosolekuks.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega MTÜS § 21 lg 1 ja § 20 lg 5 vahekorra kohta. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja põhikirja p-s 5.6. sätestatud kahenädalane tähtaeg ei reguleeri üldkoosoleku etteteatamise tähtaega, vaid see sätestab aja, mille jooksul tuleb uus üldkoosolek kokku kutsuda. MTÜS § 20 lg-st 5 tulenev 7-päevane tähtaeg kehtib ka uue üldkoosoleku kokkukutsumise kohta MTÜS § 21 lg-st 1 tulenevalt.
25.Kuivõrd 28.04.2016 üldkoosoleku otsused on tühised, puudub vajadus hageja alternatiivnõude käsitlemiseks, samuti kostja teise nõude suhtes esitatud aegumise vastuväite hindamiseks.
26.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega, tuleb maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 alusel). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-142-15, p 22 ja 23).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.