Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
8. mai 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14671
Tsiviilasi
ИООО "ЭПАМ Системз" avaldus Minski linna Majanduskohtu poolt 28.04.2015 asjas nr 374-20/2014 tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. märtsi 2017. a määrus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liik
Ideab Project Eesti Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja ИООО "ЭПАМ Системз" (välisriigi registrikood 101546673, asukoht 1/1-110 V.F Kuprevicha, Minsk, Valgevene), lepinguline esindaja advokaat Martin-Johannes Raude Puudutatud isik Ideab Project Eesti Aktsiaselts (registrikood 10673734, asukoht Laki 16-413, 10621 Tallinn; Nõmme tee 96, 13418 Tallinn), lepinguline esindaja Madis Truber
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 7. märsti 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Ideab Project Eesti Aktsiaseltsi kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Ideab Project Eesti Aktsiaseltsilt välja ИООО "ЭПАМ Системз" kasuks menetluskulude katteks 420 eurot.
4.Ideab Project Eesti Aktsiaseltsil tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avaldus ja menetluse käik
1.ИООО "ЭПАМ Системз" (avaldaja) esitas 29. septembril 2016. a Harju Maakohtule avalduse Minski linna Majanduskohtu 28. aprillil 2015. a asjas nr 374-20/2014 tehtud otsuse täidetavaks tunnistamiseks.
2.Maakohus võttis 8. novembri 2016. a määrusega avalduse menetlusse ning 31. jaanuari 2017. a määruse kohaselt toimetas kohus Ideab Project Eesti Aktsiaselts-ile (puudutatud isik) avaldaja esitatud avalduse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks kätte avalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuna kohtul ei olnud võimalik muul viisil menetlusdokumente puudutatud isikule kätte toimetada.
3.Puudutatud isik avaldusele seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohtu 7. märtsi 2017. a määrusega rahuldati avaldus ning tunnustati ja tunnistati täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Minski linna Majanduskohtu 28. aprillil 2015. a asjas nr 374-20/2014 tehtud otsus. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
5.Kohtu hinnangul vastas avaldus vastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 620 ja 622 nõuetele ja ei esinenud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevad vorminõuded olid täidetud, kuulus vaidlusalune kohtuotsus juhindudes TsMS § 623 lg-st 1 Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamisele puudutatud isiku suhtes. Määruskaebus
6.Puudutatud isik palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda.
7.Puudutatud isik heidab maakohtule ette, et kuivõrd kohtumäärus avalduse menetlusse võtmise ja puudutatud isikule seisukoha esitamise tähtaja määramise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis sisuliselt jäi määrus kätte toimetamata, mistõttu ei saanud puudutatud isik kohtumenetluses esitada oma seisukohta.
8.Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et käesolevas kaasuses esineb välisriigi kohtulahendi tunnustamist välistav asjaolu TsMS § 620 lg 1 p 1 mõistes, s.o lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja vabadustega, mida maakohus vaidlustatavas kohtumääruses ei ole analüüsinud.
9.Puudutatud isik selgitab, et Minski linna majanduskohus on 28. aprilli 2015. a otsusega nr 374-20/2014 rahuldanud avaldaja hagi 7. novembril 2011. a sõlmitud töövõtulepingust nr IP 1.5/103 tulenevate kohustuste väidetavast mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva leppetrahvi nõude summas 350 639,93 USA dollarit. Nõude aluseks on väide, et puudutatud isik on jätnud tööd nõutud mahus tegemata, kuid on saadud raha ära kulutanud. Puudutatud isiku hinnangul on nõue tema vastu
põhjendamatu ja selgitab, et leppetrahvi nõude aluseks saab olla korrektselt tuvastatud lepingurikkumine, mida antud juhul tõendatud ei ole.
10.Puudutatud isik leiab, et Minski linna Majanduskohus on rikkunud menetlusnorme, mis sätestavad tõendite hindamise reeglid. Selline rikkumine on viinud ebaõige lahendini, mille tunnustamine on vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega ning rakendub TsMS § 620 lg 1 p 1. Põhiseaduse (PS) § 32 sätestab omandi puutumatuse ja kaitse. Leitud on, et PS § 32 kaitseb omandina varalisi õigusi, s.o nii asju, raha kui ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid. Kohus peab veenduma, et lahend ei oleks vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Riigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused. Nii kohtu- kui ka haldusmenetlus peab olema õiglane. Muuhulgas tähendab see, et riik peab kehtestama menetluse, mis tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Puudutatud isik on seisukohal, et kuigi TsMS § 623 lg 1 ei anna kohtule õigust kontrollida kohtulahendit sisuliselt, on sellele vaatamata seadusandja tahe kehtestada võimalus jätta kohtulahend tunnustamata, tuginedes TsMS § 620 lg 1 alustele ning muuhulgas p-le 1.
11.Lisaks viitab puudutatud isik sellele, et 1. jaanuaril 2014. a jõustus õigusakt „Tingimused välismaiste organisatsioonide avamisest ja tegutsemisest Valgevene Vabariigis“, mis on kinnitatud Valgevene Vabariigi Ministrite nõukogu otsusega 31. detsembrist 2013. a nr 1189. Õigusakti p-s 4 on öeldud, et välismaise kommertsorganisatsiooni esindus omab õigust tegeleda tema poolt esindatava välismaise organisatsiooni nimel ja korraldusel vaid ettevalmistava ja abistava iseloomuga tegevusega, kuid mitte majandustegevusega. Lisaks eeltoodule on Valgevene Vabariigi Presidendi käskkirjaga 14. jaanuarist 2014. a nr 26 „Meetmetest ehitustegevuse täiustamise kohta“ viidud sisse täiendavad nõuded juriidilistele isikutele ja eraettevõtjatele, kes tegelevad ehitustegevusega Valgevene Vabariigi territooriumil. Tulenevalt eeltoodust ei saanud puudutatud isik 7. novembril 2011. a sõlmitud töövõtulepingu täitmist jätkata, kuna muutus seadus ning see on ettenägematu asjaolu ehk vääramatu jõud ehk force majeure.
12.Seega on Minski linna majanduskohus esiteks eiranud tõendeid, mis kinnitavad, et lepingurikkumist ei ole toimunud ning avaldaja poolt ülekantud raha on kasutatud sihipäraselt (objektil ladustatud materjalid, mis kasutati hiljem objektil) ja teiseks on kohus jätnud arvestamata ettenägematud asjaolud, millede olemasolust pidi Minski linna majanduskohus olema teadlik ning mis vabandaksid lepingurikkumist ka siis, kui see oleks aset leidnud. Menetluse edasine käik
13.Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu 31. jaanuari 2017. a määruses leituga. Maakohus on kirjeldanud, millistel viisidel üritas kohus edutult avaldaja avaldust puudutatud isikule kätte toimetada, ja õigesti põhjendanud, miks antud juhul tuli menetlusdokument TsMS § 317 alusel avalikult kätte toimetada. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on kohtul võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning lugeda sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise eeltingimustel kättetoimetatuks (Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-179-14, p 11). Maakohus on praeguses asjas selgitanud välja, et Eestis teadaolevatel kontaktaadressidel ei olnud võimalik puudutatud isikule avaldust kätte toimetada (tl 48 pöördel). Kolleegiumi hinnangul peab juriidiline isik hoolitsema oma registrijärgsel aadressil, samuti ametlikul e-posti aadressil posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, kannab juriidiline isik riski, et olulised teated ei jõua temani. Samuti tuleb sellisel arvestada võimalusega, et seaduses ettenähtud juhtudel võib isikliku kättetoimetamise asemel kasutada menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamise viisi.
17.Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise osas. Kuivõrd rahvusvaheline leping Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahel puudub, siis kohaldas maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti kõnealuse kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise küsimuse lahendamisel TsMS §-e 620, 622 ja 623. Kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel pidi maakohus TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollima kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi tunnustamisel puudus kohtul alus hinnata muude kui TsMS § 620 lg 1 p-des 1-6 loetletud asjaolude esinemist.
18.Puudutatud isik tugineb määruskaebuses TsMS § 620 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ei kuulu välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Avaliku korra rikkumiseks peab kaebaja Valgevene kohtu poolt menetlusõiguste rikkumist, mis seisnes eelkõige tõendite ebaõiges hindamises. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 623 lg 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust, mistõttu ei saa jätta välisriigi kohtulahendit tunnustamata vaid seetõttu, et menetlusosaline heidab ette välisriigi kohtuasjas esitatud tõendite ebaõiget hindamist või analüüsimata jätmist. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja leidis, et ta ei saanud oma õigusi Valgevene kohtus nõuetekohaselt kaitsta, sh tõendite hindamise küsimuses, tulnuks puudutatud isikul esitada kaebus 28. aprilli 2015. a kohtuotsuse vaidlustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isik Valgevene kohtus esindatud ja menetluse käigust informeeritud. Määruskaebuses ei tugine puudutatud isik sellele, et ta ei oleks välisriigis saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus arvamusel, et puudutatud isik on saanud temalt võlgnevuse väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi ja antud juhul puuduvad TsMS § 620 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud välisriigi kohtulahendi tunnustamist välistavad asjaolud, mis takistaksid otsuse tunnustamist Eesti Vabariigis. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses toodud märkused Valgevene kohtusüsteemi, sh konkreetse kohtuniku, ebausaldusvääruse kohta. Käesolevas menetluses ei saa kohus anda hinnangut välisriigi kohtuniku usaldusväärsusele. Samuti ei põhjenda üldine hinnang Valgevene kohtusüsteemile konkreetse kohtulahendi tunnustamata jätmist.
19.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
20.Ringkonnakohtus on avaldaja kandnud menetluskulusid 1260 eurot. Õigusabi on seisnenud maakohtu määruse analüüsimises (0,2h), 7. märtsi 2017. a e-kirja ettevalmistamises (0,1h), määruskaebuse analüüsimises (0,6h), 13. aprilli 2017. a ekirja ettevalmistamises (0,6h), määruskaebusele vastuse koostamises (3,7h) ja
menetluskulude nimekirja koostamises (0,8h). Seega osutati õigusabi kokku 6 tundi, mis teeb tunnitasuks 210 eurot. Puudutatud isik vaidlustas nii avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kui ka menetluskulude suuruse, pidades muuhulgas määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud aega ebamõistlikult suureks. Puudutatud isiku hinnangul on mõistlik ajakulu ühe lehekülje juriidilise teksti kirjutamiseks 40 min kuni 1 h. Samuti pidas puudutatud isik ebavajalikuks hüvitada õigusabi menetluskulude nimekirja koostamisel.
21.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium peab menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid ja nende ajakulu osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aega loeb ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks (0,2h+0,6h). Arvestades määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, on määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu kolleegiumi arvates ülepaisutatud. Määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul 2h. Vastsuseks puudutatud isiku vastuväitele, märgib kolleegium, et üldjuhul ei saa dokumendi koostamise ajakulu juures arvestada kitsalt kohtule esitatud dokumendi leheküljelist mahtu, vaid silmas tuleb pidada ka vastaspoole menetlusdokumendi, millele vastust koostatakse, mahukusest ja sisust. Kuivõrd kliendiga suhtlemine on vajalik toiming, leiab ringkonnakohus, et e-kirjade koostamiseks kokku kulunud 0,7h tuleb pidada mõistlikuks ajakuluks. Põhjendatuks ei saa pidada aga avaldaja kulude nimekirjas kajastuvat kulu menetluskulude nimekirja koostamiseks. Riigikohus on leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-4-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt on avaldajale ostutatud õigusabi põhjendatud 3,5h ulatuses.
22.Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus juhindub tasumäära osas Riigikohtu senisest praktikast, kus on peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13;
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 13). Kõrgemat tunnitasu on varasemalt põhjendatuks peetud üksnes juhul, kui vaidlus on keskmisest keerukam ja selle menetlemine, sh menetlusosalise esindamine nõudis olulisi pingutusi (Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu arvates ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega ja seepärast ei ole avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 210 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Ringkonnakohus loeb avaldaja lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puudub kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seepärast mõistab ringkonnakohus avaldaja menetluskulud välja käibemaksuta.
23.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus avaldaja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabikulud (3,5x120) 420 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.