X AS-i hagi J.J. , T.P. ja O.H. vastu osa omandiõiguse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: X AS hageja esindaja: advokaat Ain Laansalu (postiaadress: Advokaadibüroo Ain Laansalu OÜ, Vallikraavi 2, Tartu) kostjad: -
J.J.
-
J.J. esindaja: advokaat Rene Varul (postiaadress: Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu)
-
T.P.
-
O.H.
Istungi toimumise aeg
30.10.2006
Protokollija
kohtuistungisekretär Liili Kalamees
RESOLUTSIOON
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1, TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, § 386 lg 4,
Lk 2 / 7
TsÜS (redaktsioon kuni 27.12.2003) § 38 lg 3, TsÜS (redaktsioon 27.12.2003-31.12.2005) § 38 lg 3, TsÜS § 38 lg 7, kohus otsustas: jätta rahuldamata X AS hagi J.J. , T.P. ja O.H. vastu omandiõiguse tunnustamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hagi tagamise tühistamine Tühistada Tartu Maakohtu 18.05.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-778/05 kohaldatud hagi tagamise abinõu – J.J. l (ik: 35705110039) OÜ Estiske Laftehus (rk: 10288172) osa käsutamine ja osaühingu juhtimisel otsuste, millega otsustatakse OÜ Estiske Laftehus lõpetamine, ümberkujundamine, jagunemine, ühinemine, kasumi jaotamine, osakapitali suuruse muutmine, vastuvõtmine X AS (rk Norra ettevõtteregistris: 876 796 392) kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
1.X AS oli alates 30.06.2000 Estiske Laftehus OÜ (rk 10288172) osanik, 710 000 kroonisest osakapitalist kuulus talle 340 800 krooni suurune osa, s.o 48% häältest üldkoosolekul. Kaasosanikeks olid T.P. ning O.H., kellele kuulusid võrdselt 184 600 krooni suurused osad, s.o 26% häältest.
2.Jaanuaris 2004. a selgus, et osakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise teel on T. P ja O. J. H 24.01.2001 tühistanud osakapitali ning omandanud kõik osaühingu osad. Pärast omandamist, 19.12.2002 võõrandasid nad osad J.J. le, kes viis osaühingu tegevuse üle Laftehus OÜ-sse
3.Osaühingu üldkoosoleku otsus, millega vähendati ja suurendati osakapitali, on tühine. Hageja ei ole saanud kutset 24.01.2001 osaühingu üldkoosolekule. Vastavalt osaühingu põhikirja p 6.3 tulnuks osanike koosolekust ette teatada 3 nädalat tähitud kirjaga. Riigikohus on 29.01.2003 tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 leidnud, et osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgede osas tuleb kohaldada analoogia alusel aktsionäride üldkoosoleku kohta ÄS §-s 296 sätestatut. Kui hageja oleks koosolekust osavõtnud, ei ole enne erikontrolli määramist otsust osakapitali vähendamiseks ja suurendamiseks vastu võetud, kuivõrd selleks olnuks nõutav 2/3 häälteenamus.
Lk 3 / 7
4.T. P ega O. J. H ei olnud 355 000 krooni suuruste osade omanikud, sest osanike otsus, mille alusel nimetatud osad välja lasti, on tühine. Nimetatud asjaolu oli teada ka J. M. J, kes oli teadlik hageja osalemisest nimetatud osaühingus. Kuivõrd osakapitali suurendamisel ei saanud tekkida õigusi 355 000 krooni suurustele osadele, siis ei saanud T. P ja O. J. H neid ka võõrandada ja osade ostu-müügileping on tühine.
5.Hageja palub tunnustada OÜ Estiske Laftehus 340 800 krooni suuruse osa kuulumist endale, mõista kostjatelt enda kasuks välja kohtukulud ning jätta kostjate kohtukulud nende endi kanda (tl 29-31).
KOSTJATE T.P. JA O.H. VASTUS
6.Kostjad hagi ei tunnista, paluvad jätta selle rahuldamata, välja mõista hagejalt enda kasuks kohtukulud ning jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda. Hagi on põhjendamatu ning sellele lisatud tõendid ei kinnita hagi aluseks toodud asjaolusid.
7.O.H. ja T.P. olid Estiske Laftehus OÜ osanikud ja samal ajal ka juhatuse liikmed. Ettevõte oli alles tegevust alustanud ning arendas müügivõrku ja tootmist. 1999. a majandusaastat kontrollides tõi audiitor Inga Kuusik välja, et osaühingu netovara on seisuga 31.12.1999 negatiivne ja langenud alla seaduses lubatud piiri.
8.Juhatuse liikmete ja hageja vaheline suhtlus vaibus 1999. a lõpuks ning juhatusel ei olnud võimalik hagejaga kontakteeruda – kirjadele, meilidele ei vastatud, telefoninumbrid olid muutunud. Passiivset käitumist möönab ka hageja väitega, et temani jõudis informatsioon alles kolm aastat pärast koosoleku toimumist. Hagejal oli soovi korral võimalus tutvuda huvipakkuvate dokumentidega (ÄS § 166 1g 1), kuni jaanuarini 2004. a ei esitanud ta juhatusele ühtegi pretensiooni, et teda oleks selles takistatud.
9.Juhatus kutsus hageja esindaja osanike koosolekule, saates talle kutse tähitud kirjaga, mis oli adresseeritud viimasele teadaolevale aadressile; juhatus tegi aadressi kontrollimiseks ka päringu Norra äriregistrile. Hageja ei reageerinud kutsele ega ilmunud osanike koosolekule.
10.Kuna koosolekul oli esindatud 52% osaühingu häältest, oli koosolek otsustusvõimeline. Koosolekul viibinud osanikud otsustasid tegutseda ÄS § 176 p 1 sätestatud viisil ja samas otsustasid viia osaühingu osakapitali suuruse endisele tasemele uute osade väljalaskmise teel. Osanikele määrati mõistlik tähtaeg – 11 kuud – oma osade eest tasumiseks. Hagejale saadeti tähitud kirjaga rohkem kui kuu enne tähtaja lõppu meeldetuletus, kuid vastust sellele ei järgnenud.
11.Kostjate tegevus nii osanikena kui juhatuse liikmetena oli seaduslik ja põhjendatud ning sellest lähtuvalt on ka osanike erakorralisel koosolekul vastuvõetud otsused seaduslikud. Antud olukorras nõuab seadus osanikelt otsuse tegemist ja annab lahendusteks vaid kolm võimalust, mille hulgast osanikud tegid oma valiku.
12.Hageja on ületanud ÄS § 178 sätestatud osanike otsuse kehtetuks kuulutamise tähtaja.
13.Osaühingu erakorralise koosoleku protokoll koos vastuvõetud otsustega osakapitali vähendamiseks ja suurendamiseks, osaühingu põhikiri uues redaktsioonis, uute osade väljalaskmine, nende eest tasumise dokumendid ja uus osanike nimekiri on registripidaja poolt iga kord kontrollitud (ÄS § 50 lg 2), seetõttu on kannete aluseks olevad tegevused oma olemuselt seaduslikud.
Lk 4 / 7
14.Ostu-müügi lepingut sõlmides kontrollis notar dokumentide vastavust seaduse nõuetele ja registriosakonna kannetele ega avastanud puudusi. Puudub igasugune alus kahelda osade ostu-müügi tehingu seaduslikkuses.
15.Nii juhatuse liikmete kui osanikena kohtlesid kostjad kõiki osanikke võrdselt (ÄS § 154 lg 1). Osakapitali vähendamise otsus puudutas kõiki osanikke, oma osadesse investeeritud raha kaotasid nii hageja kui kostjad. Hagi rahuldamine seaks osaühingu erakordselt raskesse seisu, sest osaühingul tekiks kohustus viia netovara seadusega vastavusse ja rahaline nõue endistelt osanikelt. See muudaks firma majandusnäitajaid. Endised osanikud ei omaks täielikku õigust oma osadele hoolimata asjaolust, et nad on käitunud vastavalt osanike otsusele ning õigeaegselt tasunud osade eest ja kasutanud õigust omandada hagejale määratud osa; kostjad peaksid osade eest alusetult sissemakstud raha hakkama osaühingult välja nõudma. J. M. J ei omandaks firma kõiki osasid, hoolimata notari kinnitusest ja äriregistri kandest selle kohta, et ta on osaühingu ainuomanik. Võimalik, et J. M. J kasutaks oma õigust loobuda osade ostust, sest ostu-müügi hetkel kokkulepitud tingimused on muutunud; siis peaks J. M. J hakkama osade müüjatelt välja nõudma osade eest alusetult tasutud makseid. Seada osad osanikud põhjendamatult raskesse olukorda oleks vastuolus võrdsuse printsiibiga (tl 37-40).
KOSTJA J.J. VASTUS
16.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
17.24.01.2001 otsuste tühisusele on hagejal võimalik omandiõiguse tunnustamise nõudes tugineda vaid juhul, kui kohus nimetatud otsuste tühisuse tuvastab (TsÜS § 38 lg 1). Tühisuse tuvastamine saab toimuda vastava nõude esitamisega, hagejaks huvitatud isik, kostjaks äriühing. Antud juhul ei ole hageja otsuste tühisust palunud iseseisva nõudena tuvastada, seda ei saaks ka teha, sest Estiske Laftehus OÜ ei ole antud protsessis kostjaks.
18.24.01.2001 otsuste tühisuse tuvastamine ei ole võimalik ka selle nõude aegumise tõttu (TsÜS § 38 lg 3). Kohtusse pöördumise kuuekuuline tähtaeg on möödunud vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisest, otsuste alusel registrikannete tegemisest, samuti hageja poolt otsustest teada saamisest.
19.Hagi rahuldamine ei ole võimalik, sest kostja omandas osad heauskselt. Tehingu sõlmimise ettevalmistamisel osales advokaat ning osade võõrandamise lepingu tõestas notar. Notari ametikohustuseks oli kontrollida osade kuuluvust müüjatele. Äriregistri andmetel ja müüjate kinnitusel kuulusid võõrandatavad osad müüjatele. Osad oli vabad kolmandate isikute mistahes õigustest. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et ta oli teadlik otsuste tühisusest seetõttu, et teadis hageja osalusest Estiske Laftehus OÜ-s.
20.Omandiõiguse tunnustamist ei ole võimalik nõuda ka seetõttu, et hagejale kuulunud osa ei ole säilinud. Äriühingu majanduslik seisukord nõudis 2000. a osanike poolt otsuse vastu võtmist. T. P ja O. J. H kasutasid seaduses sätestatud võimalust osakapitali mahakandmiseks ja uute sissemaksetega taastamiseks. Ettevõtte eelnev juhtkond on saatnud hagejale meeldetuletuse 24.01.2001 vastuvõetud otsuste kohta ja ettepaneku teha rahaline sissemakse. Hageja seda võimalust ei kasutanud, mistõttu ei ole osaühingu 48% suurust osa ehk hageja poolt sissemakstud osakapitali enam säilinud (tl 53-55).
21.Kui kohus asub seisukohale, et hagejal on õigus OÜ Estiske Laftehus osalusele 340 800 krooni ulatuses, palub kostja tuvastada, et hageja on vastava tunnustamise nõude õiguse kaotanud tulenevalt hea usu põhimõttega vastuolus olevast käitumisest (VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 108 lg 1 (redaktsioon kuni 01.07.2002)). Saksa õigusest pärineva õiguste kaotamise doktriini kohaselt võib kohus lugeda lepingupoole õiguse kaotanuks ebalojaalse hilinemise tõttu, kui ta pikema aja jooksul oma õigust ei kasuta, kuigi tal oli selleks võimalus, ja teisel poolel tekkis õigustatud usaldus, et seda õigust ei kasutata.
Lk 5 / 7
22.Hea usu põhimõte paneb pooltele otseseid ja kaudseid kohustusi ning sellele põhimõttele on kõik lepingulised ja seaduslikud kohustused allutatud. Lisaks võimaldab hea usu põhimõte tõkestada õiguste kuritarvitamist ja luua uusi õiguskaitsevahendeid, kui seaduses sätestatu ei võimalda tagada võlasuhte poolte õigustatud huvide kaitset. Ka Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-2-1-31-03), et hea usu printsiibi rikkumine (õiguse kuritarvitamine) võib olla aluseks nõudeõiguse kaotamisele.
23.Nõude(õiguse) kaotamiseks hea usu põhimõttest tulenevalt peavad olema täidetud alljärgnevad eeldused:
23.1.Tuleb tuvastada pikema aja möödumine õiguse teostamise võimaluse tekkimisest. Hagejal oli võimalus esitada nõue juba 2001. a, kuid ta tegi seda alles 2005. a.
23.2.Peab olema tuvastatud, et õigustatud isikul oli võimalus talle kuuluvat õigust selle aja jooksul teostada. Teadolevalt puuduvad asjaolud, mis oleksid takistanud hagejal oma nõuet mõistlikul ajal pärast 24.01.2001 osanike koosolekut esitada. Hageja pidi olema teadlik 24.01.2001 osanike koosolekust ja oma õigustest seoses sellega. Usutav ei ole hageja versioon, et ta huvitus osaühingu saatusest esmakordselt detsembris 2003. a. Tegelikult hageja ja OÜ Estiske Laftehus vahelised kaubandussidemed jätkusid.
23.3.Kohustatud isik peab, arvestades õigustatud isiku käitumist, mõistlikult eeldama, et nõuet ei esitata tulevikus. Hageja ei ole enne 2004. a teinud mingisuguseid viiteid nõude esitamiseks. Kostja oli ostnud osad läbi notariaalselt tõestatud tehingu. Kostja viitab Riigikohtu 24.10.2005 lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-108-05 (tl 90-92).
KOHTUISTUNG
24.Hageja esindaja jäi hagi juurde ning palus selle rahuldada (tl 177). 12.07.2001 lepingus on selgitus selle kohta, et J. M. J on teadlik hageja nõuetest osaühingu suhtes, ning ta võttis teadlikult riski, et võõrandajad ei saa olla omandajad ja ostu-müügileping on tühine (tl 134).
25.Kostja esindaja jäi vastuses toodu juurde. Kostjal ei ole esitada tähitud kirja kviitungeid kutse saatmise kohta, Eesti Post väljastab infot ainult viimase kuue kuu kohta. Tuleb lugeda tõepäraseks, et kutse saadeti. 12.07.2001 leping oli eellepingu taoline; notariaalses lepingus on kirjas, et osade osas ei ole vaidlust (tl 177-179).
26.02.05.2006 ja 12.07.2006 istungil seletas kostja T.P., et J. M. J oli teavitatud komplikatsioonides ja võimalikest tekkivatest probleemidest (tl 113, 133).
KOHTU SEISUKOHT
27.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 24.01.2001 toimus Estiske Laftehus OÜ osanike erakorraline üldkoosolek ning sel ajal olid osaühingu osanikeks X AS (340 800 krooni suurune osa), T.P. (184 600 krooni suurune osa) ning O.H. (184 600 krooni suurune osa).
28.24.01.2001 osanike erakorralise üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osalesid koosolekul osanikud O.H. ja T.P. ning puudus osanik X AS. Koosolekul osalenud osanikud otsustasid vähendada Estiske Laftehus OÜ osakapitali null kroonini, tühistades selleks täielikult kõik kolm olemasolevat osa. Samuti otsustasid osanikud suurendada Estiske Laftehus OÜ osakapitali uute osade väljalaskmise teel 710 0000 kroonini, lastes välja osad
Lk 6 / 7
nimiväärtusega 340 800 krooni (õigus omandada X AS-il), 184 600 krooni (õigus omandada T.P.) ja 184 600 krooni (õigus omandada O.H.). Osade eest maksmise ajaks määrasid osanikud 11 kuud, viimaseks maksmise päevaks 24.12.2001. Kui osanik ei soovi ostuõigust kasutada, läheb õigus tema osa omandamiseks üle teistele osanikele, kellel on õigus osa omandada 10 kuu jooksul, tasumise viimaseks päevaks 24.11.2002 (tl 12-13).
29.Äriregistri väljatrüki kohaselt oli OÜ Estiske Laftehus 340 800 krooni suuruse osa omanik 30.06.2000-06.11.2002 X AS ning 355 000 krooni suuruste osade omanikud 06.11.200219.12.2002 T.P. ja O.H.. Alates 19.12.2002 on osaühingu ainuosanik J.J. (tl 5-6, 7-8).
30.TsÜS (Riigikogu 27.03.2002 seadus) § 38 lg 2 II kohaselt saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
31.VÕSRS § 10 sätestab, et VÕSRS § 9 kohaldatakse vastavalt ka tähtaegade suhtes, millega on seotud õiguse maksmapanek, omandamine või lõppemine. VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
32.Kuni 30.06.2002 ei olnud kehtestatud juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tuginemise õigust lõpetavat tähtaega.
33.01.07.2002 jõustunud TsÜS (redaktsioon kuni 27.12.2003) § 38 lg 3 kohaselt võis juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitada kuue kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
34.Hagi esitamise ajal (16.05.2005) kehtinud TsÜS (redaktsioon 27.12.2003-31.12.2005) § 38 lg 3 II sätestas, et kui juriidilise isiku organi tühise otsuse alusel on tehtud kanne juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse, võib juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitada kuue kuu jooksul registrikande avaldamisest arvates.
35.Käesoleval ajal kehtiv TsÜS § 38 lg 7 (redaktsioon alates 01.01.2006) näeb ette, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega; otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat.
36.Käesoleva hagi rahuldamise üheks eelduseks oleks osanike üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamine. Hageja ei esitanud hagi VÕSRS § 9 lg 1, 2, § 10, TsÜS (redaktsioon kuni 27.12.2003) § 38 lg 3 tuleneva tähtaja jooksul. Hagi esitamise ajaks (16.05.2005) oli möödunud sel ajal kehtinud seaduse redaktsioonis sätestatud kuus kuud registrikande avaldamist (06.11.2002), samuti on möödunud seaduse kehtivas redaktsioonis sätestatud kaks aastat kande tegemisest (tl 8).
37.Lisaks eelnevale asjaolule, mis kohtu arvates on takistuseks hagi rahuldamisel, on Riigikohus 14.11.2002 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-135-02 asunud seisukohale, et juriidilise organi vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Käesoleval juhul tuleks kohtul tuvastada osanike üldkoosoleku otsuse tühisust, kuid hageja ei ole esitanud hagi osaühingu vastu ega taotlenud ka osaühingu kostjana
Lk 7 / 7
kaasamist menetluse käigus, ehkki kostja J.J. on kirjalikus vastuses ning kohus menetluse käigus juhtinud nimetatud asjaolule tähelepanu (tl 53-54).
38.Arvestades eeltoodut, ei saa hageja osanike üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda. Seega ei saa kohus võtta ka seisukohta üldkoosoleku otsuse tühisuse osas ning puudub alus osade ostu-müügi lepingu tühisuse tuvastamiseks ja hagi rahuldamiseks.
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Arvestades TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 ja 3, hagi rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kostjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
40.Arvestades TsMS § 386 lg 4 ja hagi rahuldamata jätmist, tuleb tühistada Tartu Maakohtu 18.05.2005 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – J.J. l OÜ Estiske Laftehus osa käsutamine ja osaühingu juhtimisel otsuste, millega otsustatakse OÜ Estiske Laftehus lõpetamine, ümberkujundamine, jagunemine, ühinemine, kasumi jaotamine, osakapitali suuruse muutmine, vastuvõtmine hageja kasuks (tl 32-33).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.