Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. november 2006. a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-15618
Tsiviilasi
V.L. hagi T.V. vastu ebaseadusliku väljatõstmisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 000 krooni.
Menetlusosalised ja nende
hageja V.L. , hageja lepinguline esindaja Lembit Auväärt, asukoht ÕPS Tartu Ühing, Mõisavahe 21, 50707 Tartu; kostja T.V. , kolmas isik kostja poolel Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthal, asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
30. oktoober 2006.a
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 632, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista T.V. lt V.L. kasuks 10 980 krooni varalise kahju katteks ja 10 980 krooni mittevaralise kahju katteks, kokku 21 960 (kakskümmend üks tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni. Välja mõista T.V. lt V.L. kasuks 1598 (üks tuhat viissada üheksakümmend kaheksa) krooni kohtukulude katteks. Välja mõista T.V. lt riigilõiv riigituludesse 820 (kaheksasada kakskümmend) krooni. Välja mõista V.L. lt riigilõiv riigituludesse 4680 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni. Vabatahtlikuks tasumiseks võib kohustatud isik riigituludesse nõutava riigilõivu tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve puhul 2900072699, esitades tasumist
tõendava dokumendi Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthal tõstis kostja taotlusel hageja välja tema kasutuses olnud eluruumist X Tartus. Väljatõstmise aktis on viidatud Tartu Maakohtu tagaseljaotsusele 15.12.2004. Tartu Maakohtu 01.03.2005 määrusega on nimetatud tagaseljaotsusele kaja esitamise tähtaeg ennistatud. Väljatõstmise toimumise ajal 12.07.2005 puudus jõustunud kohtuotsus V. L kasutuses olnud eluruumi vabastamise kohta ning vabatahtlikust vabastamisest keeldumisel V. L väljatõstmiseks eluruumist Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on koostanud tema ebaseadusliku väljatõstmise tagajärjel kaotsi läinud ja/või hävinud esemete loetelu. Varaline kahju moodustab 10980 krooni. Mittevaralise kahju suuruseks hindab V. L 89020 krooni, kokku on tekitatud V. L ebaseadusliku väljatõstmisega varalist ja mittevaralist kahju 100 000 krooni ulatuses. V. L on raske puudega vanaduspensionär. Tema ainsaks sissetulekuks on pension. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. Väljatõstmise viis läbi kohtutäitur, kelle kohustuseks on kontrollida, kas asi kuulub täitmisele või mitte. T.V. on seisukohal, et tema ei ole asjas õige kostja. Väljatõstmine on toimunud, selles osas vaidlust ei ole. Hageja ei ole vaidlustanud väljatõstmise akti. Väljatõstetud vara loetelu ja väärtuse kohta hageja mingeid tõendeid esitanud ei ole. Kolmanda isiku seisukoht Kohtutäitur R. Rosenthali kirjaliku vastuse kohaselt esitas T. V kohtutäiturile 13.01.2005 avalduse täitemenetluse algatamiseks V. L eluruumist väljatõstmiseks. Avaldusele oli lisatud Tartu Maakohtu 15.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-1659/2004, mis oli vastavalt otsusel olevale märkele jõustunud 07.01.2005. T. V soovis võlgniku väljatõstmist juunisjuulis 2005. 20.05.2005 võttis T. V uuesti ühendust kohtutäituriga, et määrata kindlaks väljatõstmise päev. 20.06.2005 koostas täitur ettepaneku võlgnikule eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks, tähtajaks oli määratud 04.07.2005. Sundkorras väljatõstmise toimumise ajaks määrati 12.07.2005 kell 11.00. Sel päeval oli kohal ka võlgnik, kes ei avaldanud täiturile, et väljatõstmise aluseks olevas tsiviilasjas on kohus kaja esitamise tähtaja ennistanud. 01.03.2005 määruse tähtaja ennistamise kohta sai kohtutäitur alles 25.07.2005 koos võlgniku esindaja L. Auväärti kirjaga. Kohtutäiturile ei teatanud ei võlgnik ega tema esindaja väljatõstmist takistavast asjaolust. Kui täitur oleks sellest teadlik olnud, siis ei oleks väljatõstmist toimunud. Kohtutäitur on teatanud V. L, et ta võib tagasi minna korterisse X, kuid V. L on öelnud, et sinna ta tagasi minna ei taha.
Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või
vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. EV Põhiseaduse § 33 kohaselt Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks...Kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku § 70 lg 1 kohaselt on ruumidest väljatõstmise aluseks täitedokument. Hageja väljatõstmisel tema poolt kasutatavast eluruumist sai olla täitedokumendiks ainult jõustunud kohtuotsus. T.V. teadis 2005 a mais ja juunis, taotledes kohtutäitur R. Rosenthalilt V.L. suhtes väljatõstmise läbiviimist, et Tartu Maakohtu 01.03.2005 määrusega on Tartu Maakohtu 15.12.2004 tagaseljaotsusele hilinenult esitatud kaja esitamise tähtaeg ennistatud. T.V. osales 22.02.2005 kohtuistungil, kus V.L. taotlust arutati. T.V. oli asjas menetluse jätkumisest teadlik. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on seisukohal, et T.V. , olles esitanud kohtutäitur R. Rosenthalile Tartu Maakohtu 15.12.2004 tagaseljaotsuse ja nõudes pärast asjas menetluse taastamist, so kaja esitamise tähtaja ennistamist siiski täitetoimingu läbiviimist, on vastutav V. L tema ebaseadusliku väljatõstmisega eluruumist X Tartus tekitatud varalise kahju eest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja esitatud vara nimekirja ja esemete väärtuse (tl-d 15-16). Kohus on seisukohal, et esemete nimekiri ei ole ebamõistlikult mahukas või põhjendamatult kõrgelt hinnatud, mistõttu 10 980 krooni suurune summa V.L. varalise kahju katteks tuleb kostjalt välja mõista. Isegi kui V. L kuulunud konkreetsed esemed nii palju ei maksnud, kulub sama hulga asjade muretsemiseks, st kannatanu panemiseks olukorda, millises ta oli enne kahju tekitamist, ilmselt selline summa, nagu on hagis nõutud. Täitemenetluse seadustikus on sätestatud võlgniku kohustus leida väljatõstetavale varale koht ja vastutada ise vara hävimise ja/või kaotsimineku korral. Ebaseadusliku, so täitedokumendita väljatõstmise tõttu kannab V.L. vara hävimise või kaotsimineku eest vastutust mitte võlgnik, vaid T.V. . Võlaõigusseaduse § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus on seisukohal, et V. L on õigus nõuda tema ebaseadusliku väljatõstmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuid hageja ligi 90 000 krooni suurune nõue on ebamõistlikult suur. Esiteks: T.V. hagis V.L. vastu, milles kohus kaja esitamise tähtaja ennistas, lõppes vaidlus Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2006 otsusega, millega maakohtu otsus V.L. väljatõstmiseks eluruumist jäi muutmata. Ebaseaduslik väljatõstmine toimus aasta enne täitedokumendi kohtuotsuse – jõustumist, kuid samas on V.L. käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsusega tunnistatud vaidlusaluse eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks. Teiseks ei esitanud V. L, viibides ise väljatõstmise juures, vastuväidet täiturile selle kohta, et tagaseljaotsus ei ole jõustunud ja asjas on menetlus taastatud. V.L. ei ole ise võtnud tarvitusele abinõusid temal tekkida võiva kahju ärahoidmiseks või selle suuruse vähendamiseks – mitte niivõrd asjade ära paigutamise osas, kuivõrd just täitedokumendi puudumisele viitamata jätmise osas. VÕS § 1045 lg 2 p 2 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega. Kohus on seisukohal, et V.L. tegevusetust ei saa siiski vaadelda kui nõusolekut enda väljatõstmiseks eluruumist. Ta taotles väljatõstmise edasilükkamist, toomata esile mõjuvaid põhjuseid.
Kolmandaks on V.L. teatanud nii kohtutäiturile varsti peale väljatõstmist, kui ka kohtule kohtuistungil (tl 38), et ta ei taha enam korterisse X tagasi minna. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et V.L. on ennast mujal sisse seadnud, mistõttu tema mittevaraline kahju seoses korteri kasutamise võimalusest ilma jäämisega ei saa olla väga suur. Arvesse võttes neid kolme asjaolu peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 980 krooni, so võrdselt varalise kahju suurusega, mis on asjaoludest nähtuvalt V.L. suurim kahju seoses tema ebaseadusliku väljatõstmisega. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 61 lg 1 p 1 ja hageja kohtukulude nimekirjale tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabi kulude katteks (0,05x 21960) 1098 krooni. Hageja oli osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest. Tartu Maakohtu 05.08.2005 määrusega vabastati V.L. 100 000 krooni suuruselt hagilt nõutava 6000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest osaliselt hagi esitamisel, määrates tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 500 krooni. TsMS § 64 lg 1 ja 2 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Kostja T.V. tuleb välja mõista riigilõiv proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga, so 22 % ulatuses, so (0,22x6000) 1320 krooni. Nimetatud summast 500 krooni tuleb T.V. välja mõista V.L. kasuks TsMS § 60 lg 1 alusel ja 820 krooni – riigituludesse. Ülejäänud osa riigilõivust, so (6000-1320) 4680 krooni tuleb riigituludesse tasuda V. L.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.