2-05-13321
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2006.a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-13321
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi T.M., F.P., A.R. vastu 63 427,23 krooni välja mõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (esindaja vandeadvokaadi abi Urmas Tammiksaar); • kostja T.M. • kostja F.P. • kostja A.R.
Kohtuistungi toimumise aeg Prorokollija
arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 1200002250, selgitusse märkida õppelaenulepingu number.
Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kostja T.M. sõlmis õppelaenu saamiseks AS-ga Hoiupank õppelaenulepingu nr S000026053. Lepingut täiendati 18. septembril 1998. aastal lisaga 1. Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 53 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle viies osas. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5 % aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad F.P. ja A.R. nende ja panga vahel 13. oktoobril 1997.a sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti Tartu Ülikoolist. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist 55 097,49 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas 06. mai 2005. aasta kirjas laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt 18. maiks 2005. aastaks. Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajad oma kohustust täitnud ei ole. Antud juhul on hagejale tekitatud kahjuks 63 427,23 krooni, millest põhivõlg on 55 097,49 krooni ja intress 8 149,74 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista 63 427,23 krooni ja kohtukulud.
Kostjad, F.P. ja A.R. tunnistavad hagi, kostja T.M. kohtule vastust esitanud ei ole.
Hageja esindaja, vandeadvokaadi abi Urmas Tammiksaar’e, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja jääb nõude summas 63 427,23 krooni juurde. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka kohtukulud, riigilõivu 4 250 krooni ja õigusabikulud summas 1200 krooni. Kostja, F.P., tunnistab hagi ja hagisummade vastu ei vaidle, kuid leiab, et Maksu- ja Tolliameti poolt saadud T.M. tulude andmete kohaselt võiks üksnes T.M. kinni pidada nimetatud võla ja mitte asuda käendajatelt võlga kinni pidama. Kostja A.R. on hagiga nõus ja vastuväiteid ei oma
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit
2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Lähtuvalt kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Haridusseaduse (HaS) § 362 lg 1 sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõikes 1 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Vastavalt HaS § 362 lg 2 kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Tulenevalt HaS § 362 lg 3 riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et kohtus leidis tõendamist nii hageja esindaja seletustega, kui ka kostjate F.P. ja A.R. poolt kohtuistungil antud seletustega asjaolu, et T.M. ei ole tasunud hagejale õppelaenulepingu alusel saadud laenu. Vastavalt TsK § 207 lg 1 kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Kuna lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega kostjad F.P. ja A.R. ning kuna T.M. ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, siis kuulub hagi rahuldamisele ka käendajate vastu. Hagi on leidnud tõendamist ärakirjaga õppelaenulepingust nr S000026053 ja selle lisadega (tl 9-11), ärakirjadega käenduslepingutest (tl 12-13), teatistega võlgnevuse kohta (tl 15-21). Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11, tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 207 lg 1, § 222 lg 1 ja haridusseaduse § 362 lg 1, 2, 3, rahuldab kohus Eesti Vabariigi hagi T M, F.P., A.R. vastu 63 427,23 krooni välja mõistmiseks. Hageja on taotlenud, et kostjad kannaksid neilt väljamõistetud võlgnevuse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220002255018 SEB Eesti Ühispank, selgituseks märkida õppelaenulepingu number.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4250,00 krooni. TsMS § 61 lg 1p 1 kohaselt poole, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja on esitanud kohtule õigusabikulude nõude summas 1 200 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati 63 427,23 krooni ulatuses, siis on põhjendatud kostjatelt välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 1200 krooni.
Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt väljamõistmisele hageja kohtukulud summas 5450 krooni, millest 1816,66 krooni kuulub väljamõistmisele T.M., 1816,66 krooni F.P. ja 1816,66 krooni A.R. Eesti Vabariigi kasuks. Hageja on taotlenud, et kostjad kannaksid neilt väljamõistetud kohtukulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 1200002250, selgitusse märkida õppelaenulepingu number. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.