Osaühingu Flashpoint hagi OÜ SoeAuto vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ SoeAuto apellatsioonkaebus Osaühingu Flashpoint vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind Vastuapellatsioonkaebuse hind
4865,71 eurot 2627,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: osaühing Flashpoint (registrikood 11429255), seaduslik esindaja Priit Trui Kostja: OÜ SoeAuto (registrikood 10558186), seaduslik esindaja Taavi Lind, lepinguline esindaja Indrek Nuut
Kohtuistungi toimumise aeg
11. aprill 2017, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. detsembri 2016 otsus osas, millega maakohus mõistis OÜ-lt SoeAuto osaühingu Flashpoint kasuks välja põhivõla 4181,80 eurot ületavas osas ja kohtuotsuse tegemise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise 1408,62 eurot ületavas osas ning jättis hagi põhivõla osas rahuldamata väiksemas ulatuses kui 2457,80 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Hagi rahuldada osaliselt. 4.2.Välja mõista OÜ-lt SoeAuto põhivõlg 4181,80 eurot osaühingu Flashpoint kasuks.
4.3.Jätta hagi rahuldamata põhivõla 2457,80 euro väljamõistmise osas. 4.4.Välja mõista OÜ-lt SoeAuto osaühingu Flashpoint kasuks 29.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1408,62 eurot ja viivis alates 30.12.2016 põhivõlalt 4181,80 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Flashpoint esitas 27.08.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ SoeAuto vastu põhivõla 6639,60 eurot ja viivise väljamõistmiseks. 31.10.2013 palus hageja kaasata kostjana menetlusse OÜ AutoComfort (kostja II) ja 13.11.2013 hagi täpsustuses palus ta tuvastada, kas hageja sõlmis töövõtulepingu kostjaga I või kostjaga II. Hageja palus mõista kostjalt I või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 6639,60 eurot ja viivise kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale ehitustööde hinnapakkumise. Kuna kogu objekti osas kokkuleppele ei jõutud, teatas kostja 07.09.2012, et soovib tellida hagejalt üksnes nn esimese etapi tööd. Hageja koostas hinnapakkumise, mille järgi oli esimese etapi tööde hind 4544 eurot. Lisaks leppisid pooled suuliselt kokku mullatööde hinnas 1900 eurot. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud.
3.Esimene osa töödest valmis 26.09.2012 ja hageja esitas 02.10.2012 nende vastuvõtmiseks kostjale e-postiga akti. Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, viidates kolmele puudusele. Hageja kõrvaldas puudused ja esitas 08.10.2012 uuesti tööde vastuvõtmise akti. Samal päeval ja 09.10.2012 esitas kostja uued nimekirjad väidetavatest puudustest. Teine osa hinnapakkumises märgitud töödest ja mullatööd lõpetati 18.10.2012. Hageja esitas samal päeval kostjale kõigi tehtud tööde kohta akti. Kostja ei võtnud tööd vastu ja esitas 19. ja 23.10.2012 uued nimekirjad väidetavatest puudustest, neid selgelt kirjeldamata ja märkides mh töid, mida hageja ei teostanud. Hageja kõrvaldas puudused, mis olid otseselt seotud tema töödega.
4.Kostja keeldus 01.11.2012 lõplikult töid vastu võtmast ja tasu maksmast. Hageja andis 05.11.2012 kostjale täiendava tähtaja tööde vastuvõtmiseks ja tasu maksmiseks ning teatas, et taganeb võla tasumata jätmisel lepingust. Nimetatud teade tuleb lugeda lepingust taganemise avalduseks. Kostja teatas 07.11.2012 hagejale, et keeldub töid vastu võtmast ja tasu maksmast ning nõuab hinna alandamist, sest hinnapakkumises esitatud tööde hind on
liiga suur ja tööd ei vastu RYL nõuetele. Pooled ei olnud RYL kvaliteedinõuete kohaldamises kokku leppinud. Samuti ei täpsustanud kostja, milliseid nõudeid ta silmas peab, milles seisneb tööde mittevastavus ega seda, milline on mittekohase täitmise väärtus. Kuna hageja oli juba lepingust taganenud, ei saanud kostja õiguskaitsevahendina enam hinna alandamist kasutada.
5.Lisaks hinnapakkumise alusel tehtud töödele leppisid pooled 21.09.2012 suuliselt kokku, et hageja võimaldab kostjal kolmandate isikute teostatud töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks kasutada hageja tööjõudu hinnaga 15 eurot tunnis. Hageja esitas kostjale arve tööjõu kasutamise eest 1764 eurot ja otsekulude eest 142,80 eurot. Kostja tööaja arvestusele vastuväiteid ei esitanud, kuid arvet ei tasunud.
6.Lepingust taganemise avalduse kohaselt tuli võlg tasuda hiljemalt 10.11.2012. Kuna kostja võlga ei tasunud, muutusid põhinõue ja viivis sissenõutavaks 11.11.2012. Kostja peab hüvitama hagejale enne lepingust taganemist üleantu väärtuse. Kostja tasus hagejale 3000 eurot, tasumata on veel 4732,80 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kostja juhatuse liige T. Lind sõlmis hagejaga lepingud OÜ AutoComfort nimel, mis nähtub ka hageja esitatud tõenditest. Hinnapakkumine ei tõenda kokkulepet. Hageja ei saanud aktsepti oma erinevatele hinnapakkumistele. Hageja tegutses objektil suuliste kokkulepete alusel, mis puudutasid erinevaid töid.
9.Kostja maksis hagejale 3000 eurot peamiselt betooni eest. Ülejäänud nõude ulatuses alandas kostja hinda, sest hageja tekitas puudustega töö tegemisega kahju. Samuti tekitas hageja puuduste kõrvaldamisel täiendavat kahju ka töödele, mida tema ei olnud teostanud (betoonipritsmed, värvi rikkumine, aknaraamide rikkumine).
10.Ebaõiged on hageja väited tööde alusetust mitteaktsepteerimisest. Hageja tööd olid olulist laadi defektidega ja määratletud piisava selgusega ehitusjärelevalve poolt. Betoonivalu oli ebatasane, pandus vale kaldega ja trepp kõveralt valatud. Väide, et pooled ei leppinud kokku RYL normide järgimises, mis on teenuse tavapärane standard, on ebaõige. Tavapäraste standardite järgimist saab pool eeldada.
11.Hagejaga ei sõlmitud suulist kokkulepet mullatööde kohta. Need tööd tegi hageja omal algatusel ilma selleks luba ja kooskõlastust saamata. Tellija seda lahendust ei aktsepteerinud ja kandis väljakaevatud pinnase tagasivedamisega kahju.
12.Hageja väited tööjõu rentimise kohta on valed. Tegemist oli töömahukokkuleppega, mis põhines tunnihinnal. Ka renditav tööjõud peab vastama mõistuspärasele ootusele ja ajatasu on rakendatav üksnes efektiivsetele töötundidele. Menetluse edasine käik
13.Maakohus rahuldas 25.05.2015 otsusega hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja sõlmis töövõtulepingu ja tööjõurendilepingu SoeAuto OÜ-ga ning et ta ei sõlminud töövõtulepingut ega tööjõurendilepingut AutoComfort OÜ-ga. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6639,60 eurot, seisuga 31.03.2015 sissenõutavaks muutunud viivise ja viivised alates 01.04.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse hagi kostja II vastu.
Menetluskulud jättis kohus hagis kostja I vastu kostja I kanda ja kostja II vastu esitatud hagis hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 4955 eurot ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena välja 587,40 eurot.
14.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.01.2016 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis võlgnevuse kostjalt I välja, jättis menetluskulud kostja I kanda ja mõistis hageja kasuks menetluskulud välja. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja saatis asja tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule.
15.Riigikohus tühistas oma 28.09.2016 otsusega nr 3-2-1-71-16 ringkonnakohtu ja maakohtu otsused osas, milles maakohus luges kohtuotsuse resolutsiooniga tuvastatuks, et hageja ja kostja I sõlmisid töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks ja tööjõurendilepingu ning et hageja ei sõlminud töövõtulepingut ja tööjõurendilepingut kostjaga II. Riigikohus jättis hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus maakohtul tuvastada, kas ta sõlmis töövõtulepingu kostjaga I või kostjaga II. Riigikohus jättis muutmata ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks lahendamiseks maakohtule, arvestades Riigikohtu otsuses toodud põhjendusi.
16.Hageja palus 12.11.2016 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista töövõtulepingu alusel 4732,80 eurot. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt välja lepingust taganemise tõttu lepingu alusel üleantu väärtuse hüvitise 4732,80 eurot. Käsunduslepingu alusel palus hageja kostjalt välja mõista 1906,80 eurot. Alternatiivselt, kui leping oli sõlmitud kostjaga II, palus hageja mõista kostjalt II välja lepingulise tasuna kokku 6639,60 eurot või alternatiivselt töövõtulepingu alusel üleantu väärtusena 4732,80 eurot ja käsunduslepingu alusel 1906,80 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise seaduses sätestatud määras alates 11.11.2012. Esimese astme kohtu otsus
17.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4222,60 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1422,36 eurot ja viivise alates 30.12.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus jättis hagi 2417 eurot ulatuses rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
18.Kohus lahendas asja uuel läbivaatamisel hageja nõuet OÜ SoeAuto vastu. Otsuse kohaselt vaidlevad pooled töövõtulepingu alusel teostatud ehitustööde kvaliteedi ja maksumuse üle, selle üle, kas hageja kõrvaldas töödes esinevad puudused ja tööd tuli vastu võtta, kumma poole taganemiseavalduse alusel lepingust taganeti ning selle üle, kas hagejalt telliti lisatöödena kaeve- ja pinnase äravedamise/utiliseerimise tööd.
19.Pooled pidasid läbirääkimisi korterelamu ehitustööde tegemiseks 05.-11.09.2012. M.Maasik pidas lepingueelseid läbirääkimisi hagejaga kostja nimel (TsÜS § 116 lg 2). Hageja esitas hinnapakkumised 05.09.2012 ja 10-11.09.2012. Esimese etapi töödena soovis kostja saada valmis korterite osas trepiplatsi ja panduse koos soojustusega, majatagused vundamendi tööd, maja tagused rõduvundamendid, majataguse soojustatud fassaadi koos vihmavee allaviikudega, esimese korruse majasisese põranda ettevalmistuse ning põrandaaluse kanalisatsiooni koos ülesviikudega. Töid alustati 19.09.2012 hageja 15.09.2012 pakkumise alusel. Pooled sõlmisid seega hiljemalt 15.09.2012 kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tegema kostjale erinevaid ehitustöid maksumuses 5452,80 eurot (4544 eurot + käibemaks). Kokkulepet nende tööde osas kostja ei eita, osaliselt on tasutud ka hageja poolt esitatud arve.
20.Hageja ei tõendanud kokkulepet nn mullatööde tegemiseks (maja taguse pinnase lahtikaevamine ja üleliigse pinnase äravedu). M.M 11.10.2012 e-kirjast ei järeldu, nagu oleks kostja tellinud hagejalt mullatööd. Hageja väited on ka vastuolulised, kuna ta väidab, et alustas mullatöödega tegelikult juba varem, s.o 10.10.2012. Antud asjas ei ole vajadust tuvastada, kas kostja kandis väidetavalt ennatlike mullatöödega kahju, sest sellist nõuet ei ole esitatud. Võimaliku kahju tekkimine ei ole seetõttu oluline ka hinna alandamise kontekstis. Hagi mullatööde osas summas 2280 eurot (1900 eurot, millele lisandub käibemaks) jääb rahuldamata.
21.Asjas esitatud tõendid ei võimalda tuvastada poolte kokkulepet hageja teostatud tööde kvaliteedi osas. Kostja väited RYL normide kohaldamise kokkuleppe kohta on paljasõnalised ja väide, et iga ehitustöö peab vastama RYL nõuetele, ei vasta seadusele. RYL ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik standard. Töö pidi vastama tavalisele keskmisele kvaliteedile. 24.11.2014 eksperthinnangu ja eksperdi ütluste kohaselt esines hageja teostatud töödes mõningaid puudusi, kuid tööd olid teostatud rahuldava kvaliteediga ja odava hinnaga. Probleemide põhjuseks võisid olla ka projekteerimispuudused, mida hageja mõjutada ei saanud.
22.Kostja keeldus alusetult hageja teostatud tööde vastuvõtmisest ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks (VÕS § 638). Kostja heitis hagejale ette puudusi ka töödes, mis ei kajastu hageja hinnapakkumistes ega tööde üleandmise aktides. Kokkulepet ülevaatusprotokollides viidatud kvaliteedinormides ei ole tõendatud. Tööd ei sisaldanud selliseid puudusi, et kostjal oleks olnud õigus tervikuna tööde vastuvõtmisest keelduda. Samuti ei ole kostja hageja tehtud tööde väidetavat lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud.
23.Eksperdi hinnangul on parandustööde maksumus kokku ca 650 eurot, kui ära võtta olemasolev pandus ja panna uus 550 eurot, panduse remontimise maksumus oleks ca 35 eurot, peaukse remont 10 eurot, peaukse juures viimistluse asendus 52 eurot ja muud võimalikud remondid 40 eurot. Võrreldes kogu lepingu hinnaga ei ole 137 eurot piisav põhjus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumiseks. Hageja teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks sõltumata vastavate aktide allkirjastamata jätmisest ka seetõttu, et hinna alandamise avalduse tegemine eeldab tööde vastuvõtmist. Kostja esitas 01.11.2012 e-kirjas hinna alandamise avalduse.
24.Kuna hageja ei olnud lepingut oluliselt rikkunud, on toimetu ka kostja 01.11.2012 e-kirjas väljendatud lubadus taganeda kokkuleppest. Kostja 01.11.2012 avalduse sisu ei ole ka selge, sest samas avalduses esitas kostja mh hinna alandamise avalduse ja kahju hüvitamise nõude. Kostja ei tõendanud, et kogu lepingu järgi üleantu ei vasta lepingutingimustele või et tellija kaotas lepingurikkumise tõttu huvi kogu võlgnetava suhtes. Isegi kui kostja väidetud puudused oleksid esinenud, siis on kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks antud 4-päevane tähtaeg ebamõistlik (VÕS § 114).
25.Kahtlust ei ole, et hageja soovis tööde põhjendamatu vastuvõtmata ja tasumata jätmise tõttu lepingust taganeda. Hageja taganes lepingust pärast täiendava tähtaja möödumist õiguspäraselt ja leping lõppes seetõttu alates 11.11.2012. Tööde põhjendamatu vastuvõtmata ja tasu maksmata jätmine oli oluline lepingurikkumine. Kuna tuvastatud ei ole kokkulepe mullatööde teostamise osas, ei saanud hageja selles osas lepingust taganeda.
26.Hageja taganes lepingust põhjendatult, kuna kostja sõlmis töövõtulepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses, kuid ei järginud seadusest tulenevat kohustust teavitada töövõtjat õigeaegselt ja piisavalt selgelt töös esinevatest puudustest (VÕS § 644 lg 2).
27.Kostja II 07.11.2012 hagejale esitatud kõikidest kokkulepetest taganemise avaldus ja hinna alandamise nõue ei oma asjas tähtsust. Kostja II ei ole vaidluse pool.
28.Taganemise tagajärjel pidi kostja hagejale hüvitama tehtud ehitustööde maksumuse 5452,80 eurot (4544 eurot lisandub käibemaks). Kuna hageja on töövõtulepingust taganenud, siis ei saa kostja hinna alandamise avaldusele tugineda. Hagejale väljamõistetavat hüvitist tuleb vähendada 137 euro ehk eksperdi poolt näidatud parandustööde maksumuse võrra ja arvestada tuleb juba tasutud 3000 eurot.
29.Hageja tööjõurendilepingust tulenev nõue 1906,80 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Pooled ei vaidle, et töölised tegid tööd 98 tundi hinnaga 15 eurot tunnis (1764 eurot käibemaksuga) ja tööjõu otsekulu (lambid ja remonditava ukse transport) oli 142,80 eurot. Õige ei ole kostja väide, et poolte vahel oli käsundussuhe. Kuna pooled ei leppinud kokku teatud teenuste osutamises VÕS § 619 mõttes, vaid hageja andis kokkulepitud hinnaga kostjale kasutada oma töötajaid, on tegemist tööjõu rendiga. Piiratud ajaks tööjõu kasutada andmine vastab rendisuhte tunnustele. Nii käsitles suhet ka Riigikohus käesolevas asjas. Tõendatud ei ole, et pooled oleks kokku leppinud mingis soorituses. Kuna keskmine töölise rentimise tunnihind on 20 eurot, ei ole kokkulepitud renditasu kallis.
30.Kostjal ei olnud õigust rendile antud töötajate eest kokkulepitud tasu alandada. Kostja ebamäärased vastuväited tehtud töö kvaliteedi kohta ei välista nõude rahuldamist, kuna tööjõu rendile andmine ei eelda kokkulepet töö tulemuse kohta. Tunnistaja RSi ütlustest ei järeldu, et hageja oleks rikkunud pooltevahelist tööjõu rendilepingut. Ostetud lampide ja ukse transpordi kuludele kostjal vastuväiteid ei ole.
31.Kostja ei tasunud võlgnevust talle antud täiendava tähtaja jooksul hiljemalt 10.11.2012. Kuigi hageja ei taganenud tööjõu rendilepingust, andis ta ka selle kohustuse täitmiseks tähtaja 10.11.2012 ja mõlema nõude osas tuleb kohustuse täitmata jätmise tõttu kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2012.
32.Kuigi hageja nõue kostja vastu rahuldatakse 63,60% ulatuses, tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada ka seda, et hageja esitas põhjendamatuks osutunud hagi ka AutoComfort OÜ vastu, samuti põhjendamatud tuvastusnõuded, mille Riigikohus jättis läbi vaatamata. Mõistlik ja õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus
33.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud kõikides kohtuastmetes palus kostja jätta hageja kanda.
34.Kohus jättis asja uuel läbivaatamisel ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kodusekspertiisi määramiseks.
35.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja tehtud tööd pidid teistsuguse kokkuleppe puudumisel vastama tavalisele keskmisele kvaliteedile ja tugines vääralt tööde kvaliteedile ja sobivusele hinnangu andmisel asjas tehtud ekspertiisile. Kuna Eestis puudub ühene arusaam selles, mis on keskmine eeldatav kvaliteet, kasutataksegi RYL norme. RYL on keskmine kvaliteet, mitte kõrgendatud Soome nõuded. Kui kohus leidis, et RYL ei ole keskmised nõuded, oleks ta pidanud selgitama, mis on keskmise kvaliteedi nõuded elamuehituses. Arusaamatu on kohtu väide, et selleks on asja sobivus ja antud juhul selline sobivus ka esines. Ka tunnistaja R.Strahov leidis, et tööd on puudulikud.
36.Asjas teostatud ekspertiis on asjakohatu. Sisuliselt leidis ekspert, et tööd ei ole aktsepteeritava kvaliteediga, kuid järeldas siis, et milleski paremas pooled kokku ei leppinud. Kui pooled tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses, on põhjendatud etteheide, et töö ei vasta teatud standarditele. Ehitusseaduse kohaselt on keelatud sõlmida kokkuleppeid heale ehitustavale ja nõuetele mittevastava töö tegemiseks (tööde tegemise ajal kehtinud ehitusseadus § 3). Hageja tehtud tööd ei vastanud heale ehitustavale. Hea ehitustava hõlmab ka ehituse vastupidavust ilmastikule, vee ärajuhtimist õigete kalletega, visuaalselt head väljanägemist, funktsionaalsust. Ka ekspertiisiaktis esiletoodu kohaselt ei olnud tööd funktsionaalsed.
37.Maakohus ei järginud kõrgema kohtu ettekirjutust ja jättis selgelt tuvastamata, mis tööd tegelikult tehti ja mis kvaliteediga. Ekspert ei esitanud ühtegi väidet selle kohta, mis kvaliteediga tööd tegelikult on ja kas need on elamuehituses kohased. Kohtu märge, et eksperdi arvates oli töödes mõningaid puudusi, on ilmses vastuolus ekspertiisiaktist nähtuvaga. Kõrgema astme kohtu juhiste järgimiseks tuli määrata uus ekspertiis või võtta arvesse tunnistajate ütlused. Maakohus jättis sisuliselt hindamata kostja vastuväited ekspertiisile.
38.Maakohus tugines puuduste mitteesinemist tuvastades mh kinnisvara müügikuulutusele, millel ei ole mingit tõenduslikku väärtust. Kohus nõustus ebaõigesti eksperdiga, et puuduste paranduste maksumus on 650 eurot ja jättis tähelepanuta tunnistaja R.Si kui ehitusettevõtja ütlused selle kohta, et õige suurusjärk on 2000-3000 eurot. Selline kulu puuduste parandamiseks on ka loogiline ja mõistlik. Kohus ei põhjendanud, miks ta tunnistaja ütlustega ei arvesta.
39.Kui lepingu tagasitäitmine ei ole reaalselt võimalik (nt betooni ja valamistööd), siis ei saa lepingust taganeda ja analüüsida tuleb teisi õiguskaitsevahendeid. Kuna kummalgi pooltest ei ole tahet lepingust taganeda ja see tagasitäita, sest see on kas võimatu või majanduslikult ebamõistlik, ei saa lugeda poolt lepingust taganenuks. Taganemise võimatuse tõttu sai hageja lepingu üles öelda, keelduda edasistest töödest ja nõuda saamata tasu. Kostja käsitles olukorda eeltoodu kohaselt ja maksis hagejale summa, mis on tööde tulemusel saadu mõistlik väärtus. Hinna alandamise puhul ei pea määrama väärtusi väga täpselt ja lähtuda saab proportsioonidest. Tähtsust ei oma, kumb pool lepingu enne üles ütles. Pooled vaidlevad ainult tööde puuduste ulatuse ja sellest tuleneva tegeliku väärtuse üle.
40.Hageja pidi tõendama või vähemalt põhistama, et tema tööd olid puudusteta. Antud juhul hageja ei eita, et tema betoonivalu oli lõpetamata ja lohakas, kuid väidab, et see võis selline olla. VÕS § 112 lg 1 kohaselt vabastatakse pool tõendamiskoormusest, kui see on väga raske või võimatu ja täpse väärtuse peab määrama kohus. Maakohus jättis arvestamata, et hageja ebakvaliteetset tööd ei saa ilma ekspertiisita hinnata. Puuduste kõrvaldamise maksumus ei ole väärtuste vahe hindamisel absoluutne indikaator, sest tegu ei ole kahjunõudega. Kohus ei arvestanud asja lahendamisel VÕS § 112 lg-ga 1, vaid lähtus kahjunõude loogikast ja tõlgendas tahteavaldusi arusaamatult vastupidiselt nende tegelikule sisule. Maakohtu poolt määratud ekspert ei saanud aru, et peab hindama, kas ja kuivõrd on tellija saanud oodatust kehvema töö ja mis on väärtuste vahe. Seetõttu tuleb määrata asjas uus ekspertiis ja uus ekspert. Maakohus leidis ebaõigesti, et asi vastab selle otstarbele, kuna see ei ole antud juhul oluline. Hageja ebakvaliteetset tööd ei vabanda ka üldisemad projekteerimisvead, kui neid esines. Kohus hindas, kas tehtud töö on kõlblik, kokkuleppele ja eesmärgile vastav, kuid jättis tähelepanuta, kas see on vastav ja kohane elamusse.
41.Maakohus käsitles tööjõu rendisuhet põhimõtteliselt valesti ega järginud kõrgema astme kohtute juhist tuvastada laiemas mõttes see, millises soorituses kokku lepiti, arvestades, et soorituskohustus hõlmab ka kohustust anda asjakohane tööjõud. Õige ei ole väide, et
rendisuhe ei hõlma mingit sooritust. Rendisuhte kohaseks soorituseks on teatavate eesmärgipäraste omadustega lepingueseme teise poole kasutusse andmine. Tööjõurentija peab andma usaldusväärse tööjõu, kes on hea otstarbeks, milleks teda soovitakse. Kostja tõendas, et hageja ei andnud asjakohast tööjõudu. See on rendileandja vastutus.
42.Maakohus määras hagejalt saadud töö väärtuse lähtudes hinnapakkumisest, kuigi VÕS § 112 lg 1 kohaselt tuleb määrata õiglane väärtus. Kohtu hindamiskriteeriumid keskmise ehituskvaliteedi küsimuses on ebaselged. Väär on kohtu hinnang, et töö vastab eeldatud tulemusele. Kohus jättis tähelepanuta tööde konteksti, milleks on uuselamuarendus. Puuduste kõrvaldamise maksumust hindas kohus ebaadekvaatselt ja jättis põhjendamatult arvestamata tunnistaja ütlustega. Vastuapellatsioonkaebus
43.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude 2280 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt 2280 eurot ja viivise kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
44.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja mullatööde tegemisest tuleneva nõude. Kostja nõusolekut mullatööde tegemiseks tõendab tema juhiabi 11.10.2012 e-kiri, milles kostja soovis teada, kas hageja saab esmaspäeval alustada vundamenditöödega, mis sisaldas pinnase lahtikaevamist ja äravedu. Ilma mullatöödeta ei olnud võimalik teha teisi kokkulepitud töid.
45.Maakohtu otsusest ei nähtu, miks ei tellinud kostja viidatud e-kirjaga hagejalt mullatöid, kui tööde teostamise ja maksumuse osas olid pooled suuliselt kokku leppinud. Asjakohatu ja arusaamatu on maakohtu viide, justkui oleksid hageja seletused vastuolulised, sest tema 12.11.2016 menetlusdokumendis märgitu kohaselt alustati mullatöödega juba 10.10.2012. Tegemist oli trükiveaga menetlusdokumendis. Kohus pidi juhul, kui ta soovis sellisele eksimusele tuginedes jätta nõude osaliselt rahuldamata, juhtima sellele hageja tähelepanu ja laskma hagejal esitada oma selgituse. Kõikides teistes menetlusdokumentides, sh samas 12.11.2016 dokumendis selgitas hageja, et alustas mullatöödega pärast kostja sooviavalduse saamist.
46.Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui asus seisukohale, et hageja pidi täiendavalt tõendama kokkuleppe sõlmimist. Hageja tõendas kokkuleppe sõlmimist. Kostja ei põhistanud ega tõendanud, miks hageja tegi tema arvates mullatööd omal algatusel, kui ta ise avaldas vastavat soovi selgelt 11.10.2012 e-kirjas.
47.Kohus ei viita, millel põhineb seisukoht, et lepingu puuduliku vormistamise ja kirjaliku lepingu sõlmimata jätmisega seotud riske peavad kandma pooled ise. Seadus ei sätesta töövõtulepingute kohustuslikku vorminõuet.
48.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kuna tööd olid faktiliselt tehtud, vastasid kostja huvidele ja kostja andis e-kirjas tööde teostamiseks nõusoleku, oleks nõude saanud rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses ning tal oli oma töö eest õigus nõuda kulutuste hüvitamist ja mõistlikku tasu. Mullatööde maksumusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
49.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei arvestanud rahuldatud nõude proportsiooni ega hageja korduvaid kompromissettepanekuid, millest kostja keeldus. Hageja kompromissettepanek 7920,06 eurole vastab hagi rahuldamise
ulatusele. Arvestades kostja täielikku soovimatust vaidluse lahendamiseks kompromissiga, oleks kohus pidanud TsMS § 163 lg 2 alusel jätma menetluskulud täielikult kostja kanda.
50.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramisel omab tähtsust see, et kostja II vastu esitatud tuvastusnõue jäeti läbi vaatamata. See ei oma kostja suhtes tehtava lahendi osas tähtsust. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
51.Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
52.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4181,80 eurot ületavas osas ja kohtuotsuse tegemise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise 1408,62 eurot ületavas osas ning jättis hagi rahuldamata väiksemas ulatuses kui 2457,80 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
53.Ringkonnakohus leiab, et hageja eksis hagiavalduses nõude suuruse arvestamisel. Maakohus jättis selle tähelepanuta. Hageja töövõtusuhtest tulenev põhinõue kokku oli 6639,60 eurot ja ta nõudis sellelt ka viivist. Hageja märkis hagiavalduses, et töövõtu hinnapakkumise kohaselt oli esimese etapi tööde maksumus 4510 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 4544 eurot. Täiendavalt suuliselt kokku lepitud mullatööde maksumus oli hagiavalduse kohaselt 1900 eurot. Hageja arvestuse kohaselt oli kokkulepitud tööde maksumus kokku 6444 eurot (4544+1900), millele hageja arvestas juurde käibemaksu, saades selles osas põhivõla summaks 7732,80 eurot. Kostja tasus sellest 3000 eurot, st tasumata on 4732,80 eurot (7732,80-3000). Hageja arvestas seega osaliselt käibemaksu topelt.
54.Asja materjalist nähtub, et hinnapakkumise kohaselt oli esimese etapi tööde maksumus 4510 eurot käibemaksuta, s.o 5412 eurot käibemaksuga (I kd lk 172). Liites kokku käibemaksuta summad 4510 eurot ja 1900 eurot, saab kokku 6410 eurot. Koos käibemaksuga on vastav summa 7692 eurot, mitte 7732,80 eurot, nagu leidis hageja. Arvestades kostja tasutud 3000 eurot, oleks hageja nõue saanud selles osas olla 4692 eurot, mitte 4732,80 eurot. Seetõttu on maakohtu otsus ebaõige nii rahuldatud kui ka rahuldamata jäetud summa, samuti väljamõistetud viivise osas ja vastavaid summasid tuleb muuta.
55.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus ei järgib TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu põhjendusi ja neid ei korda. Vastuseks kaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
56.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei tõendanud poolte kokkulepet täiendavate mullatööde tegemise kohta. Selle tõendamise kohustus oli hagejal. Hageja leiab ekslikult, nagu tõendaks kostja juhiabi 11.10.2012 kiri sellise kokkuleppe olemasolu (II kd lk 155). Selles kirjas on küsitud üksnes seda, kas hageja saab alustada vundamenditöödega. Iseenesest on õige hageja väide, et vundamenditööd sisaldavad ka mullatöid, kuid nende tööde tegemine ja maksumus on kajastatud ka hinnapakkumises (kaevamis- ja tagasitäitetööd) ja kohus on sellega otsuse tegemisel arvestanud. Kuna kostja ei andnud eelviidatud e-kirjas nõusolekut täiendavate mullatööde tegemiseks ja asja materjali järgi ei
saa teha järeldust selle kohta, et see vastas kostja huvidele ja kostja on selle heaks kiitnud (VÕS § 1018 lg 1), puudus kohtul alus hagi rahuldamiseks selles osas ka käsundita asjaajamise sätete alusel, nagu hageja oma kaebuses leiab. Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, millisel kuupäeval alustas hageja mullatööde tegemist. Kohus jättis hagi täiendavate mullatööde osas (2280 eurot käibemaksuga) õigesti rahuldamata.
57.Kuigi seadus ei sätesta töövõtulepingute osas kohustuslikku vorminõuet, on poolte riskiks see, et nendel võib olla raske või võimatu tõendada, milles kokku lepiti. Maakohus leidis seetõttu õigesti, et lepingu puuduliku vormistamise ja kirjaliku lepingu sõlmimata jätmisega seotud riske kannavad pooled ise. Seda seisukohta ei ole hagejal põhjust vastuapellatsioonkaebuses maakohtule ette heita.
58.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja taganes 05.11.2012 avalduses (II kd lk 18-20) töövõtulepingust õigustatult, kuna kostja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtmisest ja ei tasunud hagejale kokkulepitud tasu. Leping lõppes pärast kostjale kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist alates 11.11.2012.
59.Ekslik on kostja seisukoht, hageja ei saa lepingust taganeda, kuna lepingu tagasitäitmine ei ole reaalselt võimalik. Lepingust taganemise tagajärg on lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 kehtib kõigist lepingutest taganemise tagajärgede kohta Töövõtulepingust taganemise korral on pooltel võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised. VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse muu hulgas siis, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale üleantu väärtuse, arvestades maha eksperdi näidatud parandustööde maksumuse VÕS § 189 lg 4 alusel järgneva arvestuse alusel: 5412 eurot -137 eurot = 5275 eurot - tasutud 3000 eurot = 2275 eurot.
60.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et asjas teostatud ekspertiis on asjakohatu ja kohus oleks pidanud rahuldama kostja taotluse kordusekspertiisi määramiseks. Samuti on alusetu etteheide, nagu ei oleks maakohus tuvastanud, mis töid ja millise kvaliteediga hageja tegi.
61.Maakohus tuvastas, et milliseid töid kostja hagejalt tellis ja hageja tegi ning nende kvaliteedi. Maakohus leidis õigesti ka seda, et pooled ei leppinud kokku RYL normide kohaldamises. Soome ehitusstandard RYL ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik.
62.Maakohus leidis õigesti, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga.
63.Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks ekspert tuvastanud, et tööd ei ole aktsepteeritava kvaliteediga ega funktsionaalsed. Ekspert leidis, et hageja tööd olid rahuldava kvaliteediga ja puuduste kõrvaldamise maksumus on 137 eurot. Tunnistaja R. Si üldsõnalised ütlused selle kohta, et osa töid oli lõpetamata ja osa tehtud ebakvaliteetselt ning 200-300 euroga ei saa midagi teha ja need summad peaks korrutama kümnega (IV kd lk 40) ei lükka riiklikult tunnustatud eksperdi kui spetsialisti arvamust ümber (kirjalikud arvamused II kd lk 50-62, 166-169, suuline arvamus lk 174,175).
Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostjal oli võimalik esitada eksperdile küsimusi ja seda võimalust ta ka kasutas. Seetõttu ei olnud kordusekspertiisi määramine vajalik.
64.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ja ta ei saa tugineda töövõtulepingus kokku lepitud hinna alandamisele. Riigikohus leidis käesolevas tsiviilasja kohta tehtud lahendis, et kostja saab tugineda hinna alandamisele üksnes siis, kui hageja ei ole töövõtulepingust taganenud. Antud juhul on hageja lepingust taganenud. Pealegi on hinna alandamise eesmärgiks VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. VÕS § 112 lg 1 järgi peab selleks, et lepingupool saaks kasutada hinna alandamise õigust, olema puudustega täitmine reaalset vastu võetud. Kostja kinnitas korduvalt, et, sh oma lõplikes seisukohtades, et ta ei ole hageja tehtud töid vastu võtnud (IV kd lk 15).
65.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tööjõu rendilepingule antud hinnanguga. Iseenesest on õige kostja väide, et sellise õigussuhte korral tuleb rentnikule üle anda asjakohane tööjõud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus seda kohustust. Kostja ebamääraseid väiteid renditud tööjõu poolt tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta ei saanud maakohus otsuse tegemisel arvestada. Maakohus mõistis sellest õigussuhtest tuleneva tasu ja otsekulude hüvitise, kokku 1906,80 eurot, kostjalt välja õigesti.
66.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhivõla nõue põhjendatud 4181,80 euro suuruses (2275+1906,80 eurot). Hagi jääb rahuldamata põhivõla 2457,80 euro suuruses (6639,904181,80 eurot).
67.Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 4181,80 eurolt perioodi eest 11.11.2012 kuni maakohtu otsuse tegemise päevani 29.12.2016 järgmise arvestuse alusel: võlaperiood % aastas % päevas summa päevas perioodis päevi perioodi summa 11.11.2012 - 31.12.2012 8 0,0218 0,9140
68.Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 1408,62 eurot. Lisaks sellele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
69.Menetluskulud jättis maakohus põhjendatult poolte endi kanda. Kohus põhjendas, miks on selline kulude jaotus mõistlik ja õiglane. Kuigi iseenesest on õige hageja vastuapellatsioonkaebuse väide, et kostja suhtes tehtava lahendi osas ei oma tähtsust asjaolu, et hageja esitas põhjendamatult hagi ka OÜ AutoComfort vastu, ei anna see iseenesest alust menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus arvestas lisaks hageja nõude rahuldamise ulatusele õigesti ka asjaoluga, et menetluskulusid on põhjustanud hageja poolt põhjendamatute tuvastusnõuete esitamine. Need nõuded jättis Riigikohus 28.09.2016 otsusega läbi vaatamata.
70.Kuna kohtuotsus jääb apellatsioonkaebuse alusel sisuliselt muutmata ja muutuste tegemise väljamõistetud summades (väljamõistetud põhivõla osas vahe 40,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise osas vahe 13,74 eurot) põhjustas hageja nõude arvestuse ebatäpsus, samuti jääb rahuldamata vastuapellatsioonkaebus, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.