Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 vastuvõtmiseks ning tasumata võlgnevuse maksmiseks, teatades et võlgnevuse tasumata jätmisel taganeb ta lepingust. Kostja vastas hageja avaldusele e-kirja teel 07.11.2012.a teatades, et keeldub tööde vastuvõtmisest ning tööde eest tasumisest. Samal ajal teatas kostja, et ta nõuab hagejalt hinna alandamist muuhulgas seetõttu, et ta pidas hinnapakkumises esitatud tööde maksumust liialt kõrgeks. Samuti heitis kostja hagejale ette tööde mittevastavust RYL nõuetele, mille kohaldamises pooled lepingu sõlmimisel kokku ei leppinud. Kostja 07.11.2012.a e-kirjast ka ei nähtu, milliseid RYL kvaliteedinõudeid kostja täpselt silmas peab ning milles seisneb tööde mittevastavus nendele nõuetele. Kostja ei toonud enda 07.11.2012.a e-kirjas ega ka teistes pöördumistest välja, kuidas ta on arvestanud mittekohase täitmise väärtuse. Hageja kõrvaldas enda töös esinevad need puudused, millest kostja oli õigeaegselt ja nõuetekohaselt teavitanud. Pärast kostja eelkirjeldatud käitumist leidis hageja, et tellija on rikkunud oluliselt oma lepingulisi kohustusi, käitudes seejuures teise lepingu poole suhtes pahauskselt. Seega oli hagejal seaduslik õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganemiseks. Pärast taganemist ei saanud kostja enam hinda alandada. Hageja leidis, et kostja peab hüvitama talle enne lepingust taganemist üleantu väärtuse, mis vastab talle saadetud hinnapakkumises kajastatud tööde väärtusele. Kostja on hüvitanud hagejale vaid 3000 eurot ning tal on hüvitamata ülejäänud üleantu väärtus summas 4732,8 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Lisaks hinnapakkumise alusel tehtud töödele leppisid pooled 21.09.2012.a suuliselt kokku, et kostja kasutab oma äranägemisel hageja tööjõudu hinnaga 15 eurot tunnis. Sisuliselt sõlmisid pooled täiendavalt suulise käsunduslepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teenust ehk võimaldas kasutada enda tööjõudu. Kostja soovis tööjõudu kasutada varasemalt objektil teostatud töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tegemist oli töödega, mida ei olnud teinud hageja). Vastava suulise kokkuleppe olemasolu kinnitas kostja 10.10.2012.a e-kirjas. Hageja esitas kostjale arve renditud tööjõu kasutamise eest summas 1764 eurot ja kulude eest (ostetud lambid ja remonditava ukse transport) summas 142,8 eurot, mille aga kostja jättis tasumata. 07.11.2012.a teatas kostja, et ta ei ole nõus arvet tasuma, sest tunnitööd olid teostatud ebaefektiivselt ja vigaselt. Kostja ei selgitanud, milles seisnes tööde ebaefektiivsus ja puudulikkus. Kostja jättis tähelepanuta, et tööjõu kasutada andmisel ei sõlminud pooled töövõtulepingut, rendile antud tööjõud tegutses kostja juhendamisel ja täitis kostja antud tööülesandeid. Poolte vahel puudus kokkulepe tulemuse saavutamise osas. Kostjal tuli täita oma lepingulist kohustust ning tasuda kasutatud renditööjõu eest vastavalt kasutamise ajale. Hageja esitatud arvestuste kohaselt töötas kostja juures kolm töötajat, tööajaga kokku 98 tundi. Hageja arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud, mistõttu tuli kostjal renditööjõu kasutamise eest ja otsekulude katteks hagejale tasuda 1906,8 eurot. Hageja palus kostjalt nimetatud summa välja mõista. Kogumis on kostja põhivõlgnevus hageja ees 6639,6 eurot. Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2012.a, kui hageja saatis kostjale lepingust taganemise avalduse, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 10.11.2012.a. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa on 425,7 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse (6639,6 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühe aasta eest arvestatava viivise summa oleks 564,4 eurot. Hageja leidis, et ta pidas läbirääkimisi kostjaga, mis nähtub tema ja kostja juhiabi MM vahelisest e-kirjavahetusest. Hagejal oli vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lõikele 1 põhjust eeldada, et kostja juhiabi MM peab temaga läbirääkimisi kostja, mitte aga kolmanda isiku nimel. Kui osa töödest oli tehtud ja hageja soovis esitada arvet, siis palus kostja

3(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 juhatuse liige TL esitada arve mitte kostjale, vaid AutoComfort OÜ-le. Hagejapoolse hinnapakkumise tegemise alus oli esitatud ehitusprojekt ja joonised, millel tellijana oli märgitud samuti kostja. Tallinna planeeringute registrist nähtuvalt taotles kõnealuse kortermaja ehitamiseks Tallinna Linnavalitsuselt ehitusluba kostja. Hageja palus täpsustatud nõudes tuvastada, kas hageja sõlmis töövõtulepingu aadressil Lüli 1 Tallinn asuva hoone ehitustööde tegemiseks ja tööjõurendilepingu kostjaga või AutoComfort OÜ-ga, mõista kostjalt või alternatiivselt AutoComfort OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 6639,60 eurot, millest 4732,80 eurot on lepingust taganemisest tulenevalt tagastamisele kuuluva väärtus ning 1906,80 eurot on tööjõurendilepingu alusel tasumisele kuuluv summa; mõista kostjalt või alternatiivselt AutoComfort OÜ-lt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 425,7 eurot; mõista kostjalt või alternatiivselt AutoComfort OÜ-lt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast kuni põhivõlgnevuse (6639,60 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited

4(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 võtmast. Ehitusjärelevalve märkis 24.10.2012.a kirjas hagejale olulist laadi defektid ja kirjeldas neid. Betoonivalu ebatasasus, laialivalgumine ja hilisem ülevalamine ning lõikuriga sirgeks lõikamine on tulemus, mida tellija ei soovinud, sest tulemus on kõverused. Panduse valed kalded põhjustavad vee kogunemist ning kõveralt valatud trepp on ebaesteetiline tänaseni. Neid töid ei saa enam mõistlike kuludega kõrvaldada. Samuti ei ole tõsiseltvõetav hageja väide, et pooled ei leppinudki kokku RYL normide järgimises, mille rikkumisele ehitusjärelevalve viitab. Kõrvalekaldumise lubatavust peab tõendama hageja. AutoComfort OÜ otsustas võtta vastu puudustega töö, kuna vastasel juhul oleks tema kahju ületanud tööga saadud minimaalse hüve. Väited tööjõu rentimisest ei vasta tõele, kuna tegemist oli nii-öelda töömahukokkuleppega, mis põhines tunnihinnal, kuna hageja ega AutoComfort OÜ ei osanud määrata tööde ajalist mahtu. Vaidlus poolte vahel seisneb ülepaisutatud mahus. AutoComfort OÜ leidis, et hageja püüd vabaneda vastutusest vaegtööde osas viidates väidetavale kokkuleppele tööjõu rentimiseks, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui renditud tööjõu eest võetakse ajatasu, on see tasu rakendatav efektiivsetele töötundidele. Hageja ei ole tõendanud, et oleks sõlmitud kokkulepe lihtsalt inimeste kohal viibimise kohta objektil või oleksid ilmnenud töötakistused. AutoComfort OÜ täiendavate vastuväidete kohaselt ei ole ta kolmanda isikuna täitnud kostja kohustusi. MM poolt peetud läbirääkimiste puhul tuleb sisuliselt vaadata, kas ta väitis end kunagi esindavat kostjat või mitte. Hageja väide, et arve paluti hiljem ümber teha AutoComfort OÜ-le on paljasõnaline. Hageja peab tõendama lepingu olemasolu ja selle rikkumist kostja poolt, hagejal oli õigus nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist, kuid ta ei teinud seda. Hinnaalanduse avalduses sisalduvad kõik nõutavad elemendid, sh eeldatu ja saadu väärtuste suhte võrdlus. Esimese astme kohtu otsus

5(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 perioodil 01.01.2012.a kuni 31.12.2013.a OÜ-st Auto Comfort maksustatavat tulu, mis tõendab täiendavalt, et ta ei olnud AutoComfort OÜ töötaja ega tegutsenud AutoComfort OÜ nimel. Asjaolu, et hageja pidas lepingut sõlmides põhjendatult vaidlusaluse lepingu pooleks ja tööde tellijaks kostjat, tõendavad lisaks eeltoodud kirjavahetusele ka Tallinna planeeringute registri väljavõte, millest nähtub, et planeeringu taotleja on kostja, Ehitusfoorumi väljatrükk, millest nähtub, et ehitajat aadressil Lüli 1 ehitatavale objektile otsis kostja ja aadressil Lüli 1 Tallinnas asuva kortermaja maakleri IM vastus, millest nähtuvalt on Lüli 1 projekti arendaja kostja. Läbirääkimiste käigus esitas hageja hinnapakkumised 05.09.2012.a ning 10.-11.09.2012.a. MM 07.09.2012.a e-kirjast nähtuvalt telliti hagejalt tööd, mis kajastuvad teostatud tööde aktis nr 1 ning 01.11.2012.a kirjast nähtuvalt alustati objektil Lüli 1 töid 19.09.2012.a hageja 15.09.2012.a esitatud pakkumise alusel. Hageja väitel lepiti samal ajal kokku ka kaeve- ja pinnatöödes, mis kajastuvad 18.10.2012.a saadetud teostatud tööde aktis. Et kostja tellis need tööd hagejalt hinnapakkumise väliselt, tõendab MM 11.10.2012.a e-kiri, milles ta küsis hageja esindajalt PT-lt, kas hageja on valmis esmaspäevast (s.o 15.10.2012.a) alustama vundamenditöödega või peab ta otsima alternatiivset tegijat. Kirjas põhjendas MM töö kiire tegemise vajadust sellega, et fassaadi ei saa enne teha kui vundamendid ei ole tehtud, millega peaks alustama kohe. Ehituspäevikutest nähtuvad majataguse vundamendi lahti kaevamise ja pinnase äraveo tööd ajavahemikul 21.09-26.09.2012.a. Tööde iseloomust tulenevalt eelnevad pinnase äraveo tööd vundamendi töödele. Kohus luges VÕS § 9 lg-le 1 ja 2 tuginedes eelnimetatud kirjavahetusega töövõtulepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks hinnapakkumises nimetatud tööde osas hiljemalt 15.09.2012.a ning pinnase- ja kaevetööde tegemise osas hiljemalt 11.10.2012.a. AutoComfort OÜ nimel ehitustööde tellimine, lepingueelsete läbirääkimiste pidamine või lepingu sõlmimine hagejaga on tõendamata. Omaniku järelevalve ML e-kirjades kasutatakse üldist mõistet „tellija“. MM kirjavahetuses 31.10.-01.11.2012.a edastab ta AutoComfort OÜ e-posti aadressilt kostja vastused hageja e-kirjale. Alles pärast hagejapoolset lepingust taganemist, edastab TL 07.11.2012.a AutoComfort OÜ rekvisiitidega varustatud lepingust taganemise avalduse, milles nimetab AutoComfort OÜ-d lepingu pooleks. Antud avaldus ei oma lepingu poolte tuvastamise mõttes enam tähendust, sest selleks ajaks oli leping hagejapoolse taganemise tõttu lõppenud. Tööde teostamise aktide saatmine AutoComfort OÜ-le ja arve osaline tasumine AutoComfort OÜ poolt, ei tõenda tööde tellimist ega lepingu sõlmimist AutoComfort OÜ poolt. Seadusest (VÕS § 78 lg 1) ega töövõtulepingu olemusest ei tulene, et teostatud tööde eest peaks tasuma tellija isiklikult. Samuti võis teostatud töid vastu võtta tellija poolt volitatud isik, näiteks AutoComfort OÜ. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu tingimustena leppisid pooled kokku tööde vastuvõtmise või nende eest tasumise isiklikult tellija poolt. Järelikult võis AutoComfort OÜ täita osaliselt kostja kohustusi nende omavaheliste lepingute alusel. Ka on mõlema kostja seaduslik esindaja TL, mistõttu on eluliselt usutav, et hageja vormistas tööde üleandmise aktid ja saatis arve AutoComfort OÜ-le TL suulise korralduse või palve alusel. VÕS § 175 lg-st 1 tulenevalt ei saanud AutoComfort OÜ ilma hageja nõusolekuta üle võtta kostjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja eitab lepingulisi suhteid AutoComfort OÜ-ga. Kohustusega ühinemisele viitavaid asjaolusid ei ole menetlusosalised esile toonud (VÕS § 178 lg 1). Pooltel ei ole vaidlust, et objektil teostas omaniku järelevalvet ML OÜ-st Profeld Ehituskaup, et teostatud tööde aktid ja ehituspäevikud jäid allkirjastamata ning, et ehitusprojekt ei olnud töövõtulepingu osa. Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et hageja saatis tööde esimese osa vastuvõtmise akti 02.10.2012.a ja teise akti 18.10.2012.a, lõpetas objektil tööd 18.10.2012.a ning esitas tasumiseks arve nr 209 summas 6988,40 eurot, millest on 26.10.2012.a tasutud kokku 3000 eurot (käibemaksuga). Kostjate seadusliku esindaja seletuse kohaselt 26.01.2015.a kohtuistungil hinnati teostatud tööde aktis märgitud töid kogumis ja tasutud summa 3000 eurot (käibemaksuga) oli õiglane hind kulutatud materjalide ja töö eest proportsionaalselt, st igast

6(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 asjast natuke. Seega luges kohus osaliselt tasutuks esitatud arve ka kaeve- ja pinnasetööde eest ning tööjõu rentimise eest. 02.10.2012.a kostja esindaja MM ja omaniku järelevalve töötaja ML e-kirjavahetusest hageja esindaja PT’ga nähtub, et teostatud töödes tuvastati puudusi, mis seisnesid akna purunemises, aknaraamide vigastamises, fassaadi betoonipritsmetega määrimises ja betoonivalu väljavajumises. Hageja väitel kõrvaldas ta kostja osundatud puudused ning esitas tellijale uuesti akti tööde vastuvõtmiseks 08.10.2012.a. 10.10.2012.a alanud kostja esindajate MM ja TL ning ML e-kirjavahetusest hagejaga nähtub, et tellija osundas järjest uutele objekti ülevaatusprotokollides märgitud puudustele hageja töös või saatis fotod, sealhulgas seisnesid puudused RYL normidest kõrvalekalletes, treppide ja panduse betoonpindade tasasuses ja tööde mittevastavuses osundatud normidele, vuugitöödes, pahteldamises ja värviparandustes, katlaruumi ja aia vundamendi töödes, akende veepleki kalletes, akende välisliistude kahjustustes, trepikoja käsipuu kahjustustes jne. 18.10.2012.a esitas hageja AutoComfort OÜ-le akti kõigi teostatud tööde kohta, mis sisaldas tööde mõlemat osa. Kostjad keeldusid uuesti tööde vastuvõtmisest esitades hagejale 19.10.2012.a ja 23.10.2012.a mitu nimekirja töödes esinevatest puudustest. Seejuures on kirjavahetusest ja ülevaatusprotokollidest nähtuvalt hagejale ette heidetud puudusi ka töödes, mis ei kajastu hageja hinnapakkumistes ega tööde üleandmise aktides, ning ehitusnormide ja kvaliteedinormide rikkumises. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid ülevaatusprotokollides viidatud kvaliteedinormides kokku leppinud. Kuivõrd kohus luges lepingud hageja ja kostja vahel sõlmituks e-kirjade vahetamise teel, millest ei nähtu ehitus- ja kvaliteedinormides kokkuleppimist, leidis kohus, et pooled tööde vastavuses viidatud normidele kokku leppinud ei ole. Esile on toodud rida puudusi hagejalt renditud tööjõu tehtud töödes, mille üle hagejal juhendamise ega kvaliteedi kontrollimise kohustust ei olnud. Kostja 01.11.2012.a kirjast hagejale nähtub, et hagejale anti tähtaeg 25.10.2012.a ja 29.10.2012.a ülevaatuse aktides märgitud puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 05.11.2012.a ning hoiatati, et kui selleks ajaks ei ole puudused kõrvaldatud, siis taganetakse leppest. Kirjast nähtuvad ka soovid teostatud tööde hinna alandamiseks 20%, kahju 1500 euro hüvitamiseks, tunnitöö alusel müüdud tööjõu (hinnaga 14 eurot/t) töö aktsepteerimiseks 50% ulatuses ning kokkuleppe eitamine kaevetööde ja pinnase äraveo tööde osas ja sellega seotud kahju tekitamine 1600 euro väärtuses. Hageja andis 05.11.2012.a avalduses kostjatele tähtaja, 5 kalendripäeva alates avalduse esitamisest lepinguliste kohustuste täitmiseks - tööde vastuvõtmiseks ja 6640 euro tasumiseks ning märkis, et kohustuste täitmata jätmise korral tuleb avaldus lugeda lepingust taganemise avalduseks. AutoComfort OÜ 07.11.2012.a kirjast nähtuvalt taganes tellija teostatud tööde puuduste tõttu lepingust alandades ühtlasi kõigi tööde hinda kogumis 3000 eurole. Kuna kostja esindaja TL sai hageja 05.11.2012.a taganemise avalduse allkirja vastu kätte, lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud leping hagejapoolse taganemisavalduse alusel 05.11.2012.a. Järelikult ei oma AutoComfort OÜ 07.11.2012.a avaldus lepingust taganemiseks enam tähendust. Nimetatud avaldus ei oma tähendust ka seetõttu, et AutoComfort OÜ ei olnud lepingu pool. Kuivõrd hageja tegi lepingust taganemise avalduse pärast tööde lõpetamist 18.10.2012.a ja kostja on hüvitanud hagejale ainult 3000 eurot, kuulub hageja poolt teostatud tööde maksumus ülejäänud osas summas 4732,8 eurot kostjalt väljamõistmisele. Kohus leidis, et hageja taganes lepingust põhjendatult, kuna kostja kui tellija sõlmis töövõtulepingu hagejaga oma majandus- ja kutsetegevuses, kuid ei järginud seadusest tulenevat kohustust teavitada töövõtjat õigeaegselt ja piisavalt selgelt töös esinevatest puudustest rikkudes sellega VÕS § 644 lg 2. Kostja venitas tööde vastuvõtmisega põhjendamatult, sest viidatud puuduste näol on tegemist väiksemate puudustega, mis ei oleks takistanud kostjal töid ülejäänud osas vastu võtta rikkudes VÕS § 638, ning jättis maksmata teostatud tööde ja materjalide eest rikkudes VÕS § 635 lg-t 1 ja § 637 lg 4. Hageja andis kostjale vastavalt VÕS § 114 lg 1 täiendava tähtaja, mille jooksul kostja oma kohustust ei täitnud. Seega

7(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 oli hagejal seaduslik õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganemiseks. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusse. Kuna kohus tuvastas eespool, et töövõtulepingu pool oli kostja, omab VÕS § 112 lg 1 mõttes tähendust kostja esindaja MM 01.11.2012.a e-kirja punktis 2 väljendatud hinna alandamise avaldus, mille kohaselt ta alandab teostatud tööde hinda 20% lepingu hinnast. Kuna hinna alandamise avalduse tegemine eeldab tööde vastuvõtmist, tuleb lugeda hageja teostatud tööd vastuvõetuks sõltumata tööde aktide allkirjastamata jätmisest. Asjas läbi viidud 24.11.2014.a eksperthinnanguga, ekspert LS kirjalike vastustega poolte küsimustele ning eksperdi ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et hageja teostas tööd rahuldava kvaliteediga ja turuhinnast madalama hinnaga. Ekspert tõi muuhulgas esile, et hinnapakkumine ei sisaldanud kõiki hageja tehtud töid; et tööde maksumust kajastab 18.10.2012.a lõppakt; et pandus on teostatud valede kalletega, kuid panduse tööd tegi hageja teiste töövõtjate töö jätkuna ja puudub projekt, mistõttu ei saanud ekspert kindlaks teha, kas puudused võisid tuleneda panduse aluspinnast; et uks toetub kolme hinge asemel kahele hingele, et naabri krundi piirile valatud piirdeaia betoonvundament hakkab naabri krundile ära vajuma, kuid põhjus ei ole hageja tehtud töö; et hageja töötajad rikkusid osaliselt seina viimistlust, mille parandas omanik; et puuduseid esineb töödes, mida otseselt ei teinud hageja. Eksperdi hinnangul oli parandustööde maksumus kokku 640 eurot, juhul kui ära võtta olemasolev pandus ja panna uus - 550 eurot, panduse remontimise maksumus oleks aga ca 35 eurot, peaukse remont 10 eurot, peaukse juures viimistluse asendus 52 eurot ja muud võimalikud remondid 40 eurot (kokku 137 eurot). Ekspert ei ole oma hinnangus esile toonud VÕS § 112 lg 1 sätestatud puudustega töö hinda, kuid võttes arvesse, et parandamist vajavate tööde maksumus moodustab lepingu hinnast ca 1,8%, leidis kohus, et kostja avaldus hinna alandamiseks 20% ulatuses ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ka kostja ise peab elamu kvaliteeti heaks, sest nii City24.ee kuulutuse kui ka maakleri kinnituse kohaselt on tegemist väga kvaliteetse arendusega. Hageja on esitanud nõude ka renditud tööjõu kasutamise eest summas 1764 eurot ja otsekulude eest (ostetud lambid ja remonditava ukse transport) summas 142,8 eurot, kokku 1906,80 eurot. Kuigi esialgses hagis käsitles ta poolte vahelist suhet käsundussuhtena, siis edaspidi asus hageja seisukohale, et tegemist oli rendisuhtega. Kostja leidis, et tegemist oli käsundussuhtega. Kohus leidis poolte kirjavahetusele tuginedes, et tegemist oli rendisuhtega, kuna pooled ei ole leppinud kokku teatud teenuste osutamises VÕS § 619 mõttes, vaid hageja andis kokkulepitud hinnaga kostjale kasutada oma töötajaid. Kostja esindaja MM 01.11.2012.a e-kirja punktist 4 nähtuvalt tunnistab ta kokkulepet tööjõu müügis hinnaga 14 eurot tund. PT ja MM e- kirjavahetusega saab lugeda aga tõendatuks, et töötajate tunnihind oli kokku lepitud 15 eurot. Hageja arvestusega töötajate tööaja kohta on tõendatud, et hageja töötajad AB ja N töötasid objektil kokku 98 tundi. MM 10.10.2012.a ja 01.11.2012.a e-kirjadest nähtuvalt ei vaidlusta ta tehtud töötundide arvu, kuid heitis hagejale ette tehtud töö kvaliteeti ja märkis, et sama töö oleks saanud teostada odavamalt. Kohus leidis, et kostja vastuväited tehtud töö kvaliteedi kohta ei välista nõude rahuldamist, kuna VÕS § 339 aluselt tööjõu rendile andmine ei eelda kokkulepet töö tulemuse kohta. Seda, et pooled oleks kokku leppinud töö tulemuses ei saa järeldada ka kirjavahetusest, kuna PT kirjast MM-le nähtub, et tööd teostati kostja antud mahtudes ja kontrolli all. Eksperdihinnangust nähtuvalt on töölise rentimise keskmine tunnihind 20 eurot, mistõttu ei ole põhjendatud rendile antud töötajate eest märgitud tasu alandada. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud ostetud lampide ja remonditava ukse transpordi kuludele summas 142,8 eurot. Järelikult kuulub hagi 1906,80 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. Eespooltoodust

8(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 tulenevalt on hagi kostja vastu põhjendatud ja tõendatud ning kuulub põhinõude osas rahuldamisele summas 6639,60 eurot. Kohus leidis, et viivise nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja saatis kostjale lepingust taganemise avalduse, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 10.11.2012.a. Kostja nimetatud päevaks võlgnevust ei tasunud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2012.a. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 425,7 eurot ja seisuga 31.03.2015.a 1280,46 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse (6639,6 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kohus tuvastas, et lepingu pooleks oli kostja ja lepingust tulenev võlg ning viivis kuuluvad väljamõistmisele kostjalt, tuleb alternatiivne hagi AutoComfort OÜ vastu jätta rahuldamata. Kuna kohus rahuldas hagi kostja vastu, jättis kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Alternatiivse hagi AutoComfort OÜ vastu jättis kohus rahuldamata, mistõttu tuleb AutoComfort OÜ menetluskulud jätta hageja kanda. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 400 eurot (TsMS 138 lg 2). Hageja esitas kohtule 01.04.2015.a ja 06.04.2015.a menetluskulude nimekirjad ning kuludokumendid, kokku summas 4555 eurot (käibemaksuta) esindaja õigusabikuludena (TsMS § 144 lg 1). Esitatu kohaselt oli esindaja tunnitasu vastavalt hageja ja Advokaadibüroo Barrister vahel sõlmitud kliendilepingule 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt täies ulatuses summas 4955 eurot (käibemaksuta), väljamõistmisele. Kostjate 01.04.2015.a menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 31 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, kokku 3720 eurot (käibemaksuta). AutoComfort OÜ-le õigusabi osutamist menetluskulude nimekirjast ei nähtu. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. AutoComfort OÜ on tasunud menetluse raames ekspertiisi tasu ettemaksud 378 eurot, 150 eurot ja 59,40 eurot, kokku 587,40 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Apellatsioonkaebus

9(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 vajuks ja valesid kaldeid ei tekiks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks juhtinud tellija tähelepanu vajadusele tagada teistsugune olukord objektil, et valamistööd õnnestuksid. Ekspert esitas kohtule ka valeandmeid, kuna tegelikult ekspertiisiobjekti ülevaatamisel lepiti eksperdi ja kostja esindaja vahel kokku, et viimane esitab eksperdile elektrooniliselt lisamaterjalid ülevaadatud tööde kohta – st väljavõtte projektist, lõiked jne. Sellesisulise e-kirja koos vastavate manustega saatis kostja seaduslik esindaja eksperdile 01.12.2014.a, mida ekspert ei arvestanud ekspertiisi tegemisel. Nimetatud e-kiri sisaldas olulisi andmeid panduse projektikohaste lahenduste kohta ning sellest on ilmne, et pandus ei vasta projektile. Tööde teostaja ei armeerinud valu, kuigi projektiselgituste kohaselt pidi see nii olema. Kostja ei nõustunud eksperdi väitega, et tööde teostaja pole dokumentatsiooni saanud ja tegi töö hoopis tellija juhiste kohaselt. See ei ole eksperdi pädevuses tuvastada, kas tööde teostaja on kohaseid jooniseid saanud. Ekspert on sisustanud oma ekspertiisi ühe poole alusetute suuliste väidetega. Kostja ei ole tellinud selliste puudustega töid ega andnud juhiseid, mis sellise tulemuse kaasa toonuks. Tööl on sellised puudused, mida objektilt enam kõrvaldada ei saa mõistlike kuludega. Madal hind ei saa õigustada puudustega tööd. Puudustega töö ei ole hüve, vaid täiendav kahju. Oma taganemisavalduses on arendaja AutoComfort OÜ selgitanud seda, mis osas ta loeb hüve tekkinuks ning mis osas mitte. Samuti on taganemisavaldus ühtlasi hinna alandamise nõue. Hinnaalanduse avalduses sisaldusid kõik nõutavad elemendid, sh eeldatu ja saadu väärtuste suhte võrdlus. Ehitustöö on teostatud selliselt, et suur osa tehtud tööst tuleb ümber teha. Töövõtja on tekitanud tellijale kahju (puuduste likvideerimine). Kahju tekib ka tulevikus. Käesoleval juhul ka ekspert on juhtinud tähelepanu sellele, et selliste puudustega töö toob tulevikus kaasa suuri kulutusi. Ei ole põhjendatud seisukoht, et pooled ei leppinud kokku RYL normide järgimises, mille otsesele rikkumisele ehitusjärelevalve viitab. Juhul kui pooled tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses, siis on põhjendatud etteheide, et teostatud töö ei vasta teatud standarditele. Ehitajale on eitusseaduse kohaselt keelatud sõlmida kokkuleppeid heale ehitustavale ja nõuetele mittevastava töö tegemiseks. Ehitustöö headele ehitustavadele vastavus tuleneb ehitusseaduse § 3 lg-st 1. Selles, mis on hea ehitustava, ei saa pooled isa kokku leppida. Hea ehitustava on ajas muutuv normide ja arusaamiste kogum, mis moodustub normdokumentidest, juhenditest, sh paigaldus ja tööjuhendid. Riigikohus on oma lahendis 3-3-1-4-12 märkinud, et hea ehitustava on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamine konkreetsel juhul jääb kohtu diskretsiooni piiridesse. Samas otsuses märkis Riigikohus, et hea ehitustava hõlmab ka ehituse sobivust ümbruskonda. Antud seisukohast tuleneb otseselt ka see, et hea ehitustava hõlmab ehituse vastupidavust ilmastikule, vee ärajuhtimist õigete kalletega (vee mittekogunemist) visuaalselt head väljanägemist, funktsionaalsust. Kostjad on oma menetlusdokumendis, milles taotles kordusekspertiisi, toonud välja suure hulga eksperdi väiteid, mis otseselt viitavad tehtud ehitustööde mittefunktsionaalsusele. Tehtud tööd ei vasta headele ehitustavadele. Eksperdi järeldus, et tööd on rahuldavad, ei ole kohane hindamiskriteerium, samuti ei ole kohus seda kriteeriumi selgitanud ega analüüsinud. Seega on eksperdi väited eksitavad ja vastuolulised, mis on kaasa toonud kohtu poolse vale järelduse, et tööd on vastavad sellele, mida tellija oli õigustatud saama. Ekspert on andnud õigusliku hinnangu. Ekspert on esitanud kohtule vastuolulise ekspertiisi, märkides, et tööd on rahuldavad, samas sedastades ise korduvalt ja küllaltki selgesõnaliselt tööde mittefunktsionaalsust. Kohus ei selgitanud, millistest eeldustest ekspert oma seisukohas lähtub, mida tähendab rahuldav ja kuidas seostub see tema teiste väidetega ehitustööde mittefunktsionaalsuse kohta. Kohus on suhtunud kriitikavabalt sellesse, et ekspert esitab tõendamata väiteid ja sedastab oma eeldusi ning esitab õiguslikke seisukohti. Kohus on suhtunud kriitikavabalt sellesse, et ekspert ei vastanud küsimusele, kui palju tehtud tööd väärt on, kuigi just seda kohus selgesõnaliselt küsis, vaid esitas hoopis oma õigusliku nägemuse poolte suhetest.

10(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445

Väited tööde alusetust aktsepteerimata jätmisest ei vasta tõele. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga p-s 45. Hageja enda väidetest tuleneb see, et ta asus puudusi kõrvaldama, järelikult pidi olema talle arusaadav ja selge, milles puudused seisnesid. Hageja tekitas aga puuduste kõrvaldamisel täiendavat kahju juba tehtud töödele, sh töödele, mis tõesti polnud tema enda tehtud, kuid mida ta rikkus ning seega oli põhjendatud ka nõue rikkumiste heastamiseks. Poolte kirjavahetusest, mis on hagile lisatud hageja enda poolt, nähtub, et hageja rikkus objektil teiste varasemalt tehtud tööd (betoonpritsmed, värvi rikkumine, akna rikkumine). Tellija võttis töö vastu korrektselt teostatud tööde osas, antud juhul esinesid töös suured puudused, millele tellija ka korduvalt viitas. Seetõttu oli põhjendatud tööde vastuvõtmisest keeldumine. Kui töö ei ole valmis või on teostatud osaliselt, võib tellija reeglina keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest (VÕS § 101 lg 2). Lepinguõigus võimaldab tellijal keelduda töö vastuvõtmisest selle oluliste puuduste korral. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et tema töös esinevad puudused olid marginaalset laadi, mis ei takistanud töid vastu võtmast. Nii ehitusjärelevalve (24.10.2012.a kiri hagejale) kui ehitusekspert on tõi välja suuri puudusi ehitustöös. Tööd on jäetud aktsepteerimata nendes esinevate puuduste tõttu, mis olid ehitusjärelevalve poolt piisava selgusega määratletud ja selgelt kirjas ka ehitusjärelevalve poolt hagejale saadetud kirjas. Hagejaga ei ole sõlmitud suulist kokkulepet mullatööde kohta. Heakskiitu teha kaevamistöid rõdu plaatvundamendi paigaldamiseks ei ole hagejale kunagi antud, sest tema poolt pakutud lahendus ei vastanud projektile ning tellija ootas arvamust spetsialistidelt, kas projekti võib selliselt muuta. Mullatööd tegi hageja omaalgatuslikult ilma sellest teavitamata ja ilma selleks luba ja kooskõlastust saamata ja ootamata ära konstruktorite seisukohta, kas selline projektiga vastuolus olev lahendus üldse on aktsepteeritav. Hageja soovib esitatud kostja juhiabi MM 11.10.2012.a e-kirjaga hagejale kohut eksitada, sest kohtule esitatud e-kiri on vundamendi töödega alustamise kohta ja ei puuduta pinnasetöid. Nimetatud e-kirjas küsib kostja esindaja, kas hageja saab juba esmaspäeval (15.10.2012.a) alustada vundamenditöödega või peab kostja juhataja TL otsima alternatiivset tegijat. Vundamenditöödega alustamiseks peab olema pinnas lahti kaevatud. Kostja väidet kinnitab ka teostatud tööde akt kuupäevaga 02.10.2012.a, mis sisaldab kaevamistöid ning üleliigse pinnase äravedu. Teostatud tööde akti kohaselt teostati aktis nimetatud töid alates 24.09-03.10. Järelikult olid pinnasetööd juba selleks hetkeks tehtud. Eeltoodud väite kinnituseks esitasid kostjad ka hageja esindaja PT 24.10.2012.a saadetud ehitustööde päeviku, mis hõlmab perioodi 18.09.2012-19.10.2012.a. Perioodil 18.09-28.09 on ehitustööde päeviku punktis 6 (mehhanismid objektil) kirjas Bobcat laadur-ekskavaatori objektil viibimine. Seega ehituspäevik tõendab selgelt, et majataguse vundamendi lahtikaevamise ja üleliigse pinnase äraveo tööd said teostatud septembri jooksul. Mingil juhul ei olnud võimalik, et pinnasetöödega oleks alustatud 10.10.2012.a, kuna selleks ajaks olid viidatud tööd juba teostatud. 18.10.2012.a teostatud tööde akt hõlmas kõiki teostatud töid, seetõttu on seal kirjas ka kaevamistööd ning üleliigse pinnase äravedu. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 18.10.2012.a kostjale akti kõigi teostatud tööde kohta, mis sisaldasid tööde mõlemat osa. Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, millal oli juttu vundamenditöödega alustamise kohta. Hageja esitatud tõend ei tõenda pinnasetöödega alustamise kokkulepet ega selle heakskiitmist. Kostja leidis, et kohtuotsuse punktis 26 esitatud seisukoht, mille kohaselt saab VÕS § 9 lg-le 1 ja 2 tuginedes eelnimetatud kirjavahetusega lugeda töövõtulepingu hageja ja kostja vahel sõlmituks hinnapakkumises nimetatud tööde osas hiljemalt 15.09.2012.a ning pinnase- ja kaevetööde tegemise osas hiljemalt 11.10.2012.a, on väär ja ebaloogiline. 11.10.2012.a kui vundamendid olid juba lahti kaevatud, ei olnud MM-l hagejaga enam arutad muud, kui seda, kas ta läheb töödega ka edasi. Niivõrd meelevaldselt nagu kohus seda antud asjas on teinud, ei saa kirjavahetust tõlgendada. Igasugune omavoliliste tööde puudutamine kirjavahetuses ei ole automaatselt heakskiit. Hageja pani tellija lihtsalt fakti ette, et ta on teinud

11(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 mingid tööd, milles kokku ei lepitud, soovides niiviisi suurendada oma arveid ja ehitusmahtu. Selline olukord ei ole ilmtingimata käsiteldav tellija poolt saadava hüvena. Tellimuse puudumisel kannab ehitaja ise selliste tööde riisikot. Antud juhul ei ole need tööd tellijale mingit kasu toonud. Kostja ei nõustu, et parandustööde maksumus on kokku 640 eurot, vaid suurem. Kostja kahtles, kas töödel saab olla üldse väärtust arvestades täiendavat võimalikku kahju, mida on juba kaasa toodud ja puudustega teostatud töö võib edaspidi kaasa tuua. Ekspert ei ole oma hinnangus esile toonud VÕS § 112 lg 1 sätestatud puudustega töö hinda, kuid maakohus võttis arvesse eksperdi eksliku hinnangu, et parandamist vajavate tööde maksumus moodustab lepingu hinnast ca 1,8% ning kohus leidis, et kostja avaldus hinna alandamiseks 20% ulatuses ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Siinkohal on asjakohatud hageja ja kohtu väited, justkui kostja ka ise peaks elamut antud hetkel kvaliteetseks elamuks, sest nii City24.ee kuulutuse kui ka maakleri kinnituse kohaselt on tegemist väga kvaliteetse arendusega. Kostja eesmärk on iseenesest mõistetavalt kvaliteetne ehitis ja lõpptulemusena see ka saavutatakse, kuid käesoleval ajal esinevad selles siiski puudused, mille kõrvaldamisega kostja järjepidevalt tegeleb. Samuti tuleb arvestada sellega, et hageja poolt tervesse arendusse tehtud töö proportsionaalne maht on nii väike, et see ei iseloomusta arendust üldiselt. Rääkides arenduse kvaliteedist müügiargumendina peetakse silmas väga laia spektrit alustades asukohast, arhitektuurilisest lahendusest, ruumplaneeringust, valgusküllasusest, lõpetades siseviimistlusega jne. Antud juhul räägime aga betoonivalu kalletest ja sellest, kas need tehti puudulikult või mitte. Samuti ei ole tellija müügiargumendid arenduse juures tõend, millega saab tõendada, et ehitaja töödes ei ole puudusi, mida tellija väidab seal olevat. Kostja leidis, et hageja on juba saanud õiglase tasu 3000 eurot, kuna arvesse tuleb võtta ka parandustööde maksumust. Arendaja AutoComfort OÜ on oma taganemisavalduses selgelt numbriliselt märkinud, et 3000 eurot jääb hagejale materjalidele (peamiselt betoon, sest muu materjal ei olnud hageja oma ja ta ei tõenda peale betooni muu hankimist objektile) ja tehtu hüvitiseks, ülejäänud osas on tegu kahjust tuleneva hinna alandamisega. Tööjõu rendilepingu sõlmimine ei ole tõendatud ja vastav nõue on alusetu. Kostja leidis, et tegemist oli käsundussuhtega (ning ka esialgses hagis käsitles hageja pooltevahelist suhet käsundussuhtena). Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et tegemist oli rendisuhtega, kuna pooled ei ole leppinud kokku teatud teenuste osutamises VÕS § 619 mõttes, vaid hageja andis kokkulepitud hinnaga kostjale kasutada oma töötajaid. Tegemist oli n-ö töömahukokkuleppega, mis põhines tunnihinnal, kuna tööde ajalist mahtu ei osanud määrata kumbki pool. Vaidlus poolte vahel seisneb ülepaisutatud mahus. Igale töötunnile vastab eelduslikult mõistlik töömaht. Kostja heitis ette tehtud töö kvaliteeti ja märkis, et sama töö oleks saanud teostada odavamalt. Niinimetatud mahukokkuleppe puhul ei olegi määrav, kas tegu oli renditööjõu suhtega või käsundussuhtega. Seega on kohtu käsitlus väär. Kuidas kvalifitseerida antud juhul poolte õigussuhet ei sõltu see, kas kostja etteheited kuuluvad rahuldamisele või mitte. Suhte kvalifitseerimisel tööjõurendiks ei kanna tellija ise automaatselt seda riski, kas töö saab tehtud või mitte. Tööjõu rendilepingu alusel renditaval spetsialistil peavad olema tavapäraselt eeldatavad tööoskused. Käesoleval juhul on korduvalt rõhutatud just seda, et saabunud meestel puudusid tööoskused teha katlaruumi tööd mõistliku aja ja kvaliteediga. Seetõttu pakkus kompromissina tellija välja arvestuse aja ja tasu osas, mida ta oleks nõus maksma. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kostja vastuväited tehtud töö kvaliteedi kohta ei välista nõude rahuldamist, kuna VÕS § 339 aluselt tööjõu rendile andmine ei eelda kokkulepet töö tulemuse kohta. Kostja ei sõlminud kokkulepet suvalise inimese kohalviibimiseks. Kui renditud tööjõu eest võetakse ajatasu, on see tasu rakendatav efektiivsetele töötundidele tavapäraste oskustega

12(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 spetsialisti puhul. Efektiivsete töötundide ebamõistliku efektiivsuse korral saab rentija esitada rendieseme lepingule mittevastavuse vastuväite. Kohus on vääralt leidnud, et kostja antud vaidluses on SoeAuto OÜ. Hageja esitas argumendi, et tal paluti oma pakkumised ja arved ümber vormistada AutoComfort OÜ nimele. Puuduvad tõendid, et kostja oleks esitanud taotluse pakkumine ja arve ümber vormistada OÜ-le AutoComfort. Õigus oma äritegevust läbi viia erinevate äriühingute kaudu on osa ettevõtlusvabadusest. Lepingu poole kindlaksmääramise küsimus peab toimuma mõlema poole tahteavalduste ja tegevuse tõlgendamise kaudu – käesoleval juhul puudub kohtulahendis selline tõlgendus ja analüüs. Juhul kui arveldused käivad AutoComfort OÜ kaudu (pakkumine, arved, arvete tasumine), siis kellegi kolmanda kostjaks tunnistamiseks peab olema tuvastatud see õigussuhe või vähemalt esitatud veenev põhistus, mille alusel kostja teostas oma arveldusi teise äriühingu (AutoComfort OÜ) kaudu. Vastasel juhul on arendaja see äriühing, kes arendusega seonduvaid arveldusi teostab - seega AutoComfort OÜ. Eeldus on see, et isik, kes projektiga seoses arveldab, on ka arendaja. Vastustaja seisukoht

13(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 ning kas esindajal oli volitus või kas esindajana tegutseva isiku avaldused ja käitumine andsid tahteavalduste adressaadile mõistliku aluse arvata, et esindajal on volitus selle isiku esindamiseks, kelle nimel esindatav tegutses ning kas esindatav teadis esindaja taolisest tegevusest või pidi sellest teadma. Maakohus tuvastas asjaolud, mille alusel saab järeldada, et kostja I juhiabi tegutses hagejaga lepinguid sõlmides kostja I nimel, et hagejal pidi lepingu sõlmimisel tekkima mõistlik arusaam sellest, et lepingud sõlmitakse just kostjaga I, ning kostja I pidi teadma, mida tema juhiabi teeb ja kelle nimel tegutseb. Seejuures on määrav see, kelle nimel tegutseti ja milliseid tahteavaldusi anti kuni lepingu sõlmimiseni. See, et mingil ajahetkel hiljem sai hageja teada, et kostjatel on teistsugune arusaam sellest, kes on tellija, ei muuda enam tekkinud lepingut. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et määrav ei ole mitte see, kummal kostjatest on rohkem vara, samuti mitte see, kelle nimel tavaliselt konkreetse kinnisvara arenduse projekti raames töid telliti, vaid üksnes see, kelle nimel hagejaga leping sõlmiti, st mis sisuga tahteavaldusi lepingu sõlmimise protsessis vahetati.

14(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445

15(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 mistõttu ei tarvitsenud hilisem avaldus tähendust omada. Juhul, kui varasemad avaldused ei lõpetanud lepingut ja kui varasemate avaldustega ei võetud vastu mittenõuetekohast sooritust, tuleb maakohtul hinnata 07.11.2012.a avaldust ja selgitada välja, kas sellega sooviti taganeda lepingust tervikuna või osaliselt või sooviti avaldusega hoopis lepingu kui terviku suhtes hinda alandada. Kuna kostja viitas samas avalduses vastandlikult nii hinna alandamisele kui ka lepingust taganemisele ja avaldused viitavad sellele, et kostja soovis taganeda ja ka hinda alandada kogu lepinguga võlgnetava suhtes tervikuna, tuleb hinnata, millele kostja tahe ikkagi suunatud oli. Kuna kostja väitis, et ta soovis hinda alandada kõikide tööde osas selliselt, et iga töö eest tasub kostja hagejale natukene ja kokku 3000 eurot, võib sellest järeldada, et kostja soovis hinda alandada kogu lepingu alusel võlgnetu osas. Kui kostja alandas hinda, võttis ta vastu mittekohase soorituse, mistõttu kostjal ei saa enam lepingust taganemise õigust olla. Selle avalduse hindamisel tuleb aga arvestada ka seda, et kostja tegi hagejale varasemalt (01.11.2012.a vt t I kd lk 63) avalduse, millega alandas hinda 20%, võib juhtuda, et isegi, kui tööd ei vastanud lepingu tingimustele ja isegi kui kostjal oli hinna alandamise õigus, alandas kostja esimese hinna alandamise avaldusega hinda juba 20% ja võttis 20%-lise hinna alandamisega vastu lepingutingimustele mittevastavad sooritused. Mitut korda samade puuduste tõttu hinda alandada ei saa, seda ka siis mitte, kui esmasel hinna alandamisel alandati hinda vähem, kui oleks võinud, sest hinna alandamine on kujundusõigus, mille raames võtab hinna alandaja vastu lepingutingimustele mittevastava soorituse ja otsustab ise, kui palju ta vastavate puuduste tõttu hinda alandab.

16(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 hinda rohkem, kui tal selleks alust oli, saab ja peab kohus lähtuma hinna alandamisest selles ulatuses, milles on hinna alandamiseks õiguslik alus.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 28.09.2016 otsusega

RESOLUTSIOON

17(18)

Tsiviilasi nr 2-13-39445 sõlmisid töövõtulepingu Tallinnas Lüli 1 asuva hoone ehitustööde tegemiseks ja tööjõurendilepingu.

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.