Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Urmas Reinola
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. november 2006, Tallinn
Tsiviilasi
M.M hagi * OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitise 100 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. juuni 2006. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.M apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja M.M, esindaja advokaat Natalja Suvorova, kostja * OÜ, esindajad Tõnis Tõnisson ja adv Maie Klemmer
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 20.06.2006 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt * M.M kasuks 12 000 (kaksteist tuhat krooni) mittevaralise kahju kompenseerimiseks ja 2 000 (kaks tuhat) krooni kohtukulu.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtukulude jaotus Jätta kõigist kohtukuludest 12 (kaksteist) protsenti OÜ * kanda ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) protsenti M.M kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.
1.Rapla Maakohtu otsusega 23.09.2005 mõisteti hageja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 25 lõigete 1, 2, 3 , § 199 lg 2 punktide 4, 7, §-i 121 ja § 136 lõike 1 järgi ning karistati vabadusekaotusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Hageja mõisteti süüdi selles, et ta koos J. T tungis kallale L. T ja K. R ning tekitas neile harjavarrega pekstes valutunnet. Seejärel võttis hageja ebaseaduslikult vabaduse K. Rlt. Veel mõisteti hageja süüdi selles, et ta püüdis varastada diiselkütet, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta ei saanud diiselkütet voolikuga kätte. Nimetatud asjade kohtulikul arutamisel viibis ajalehe * OÜ ajakirjanik T.R. Ajalehes 22.09.2005 avaldas T. R artikli „x“, milles kajastati hagejale eeluurimisel esitatud süüdistust kannatanu K. R vägistamises ning samuti seda, et sooviti sõlmida lihtmenetluse kokkulepe. Artiklis käsitleti põhjalikult K. R peksmise ja vägistamise asjaolusid. Samuti fakti, et prokurör loobus süüdistusest vägistamise osas. Sellest järelduvalt oli ajakirjanik teadlik, et hageja lihtmenetluse kokkulepe puudutab vaid ülejäänud kuritegusid, mitte vägistamist. Vaatamata sellele avaldas T. R * ajakirjanikuna juba xx.xx.xxxx uue lühiartikli rubriigis uudised, milles kirjutas, et Rapla Maakohus karistas lihtmenetluse korras M.Mi kolme ja J. T nelja aasta ja 11 kuu pikkuse reaalse vanglakaristusega. Nimetatud artiklis on avaldatud õigusvastaselt ebaõigeid andmeid ja seda on tehtud tahtlikult. Artiklis kirjeldati kohtuotsusega tuvastamata asjaolusid ning kuritegu, mida hageja toime ei ole pannud piisava täpsusega, mida ajakirjanik on seostanud hagejale kohtuliku karistuse määramisega, jättes välja kuriteod, mille eest hagejat tegelikult karistati.
2.Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjaniku sõnavabaduse kasutamisel peab põhiseaduse (PS) § 19 lõikest 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.
3.xx.xx.xxxx ilmus ajalehega * samasisuline artikkel hageja karistamise kohta vägistamise eest ka Y, millele järgnesid kümned kommentaarid, millega alandati ja teotati hageja isikut, rikkudes hageja isiklikke õigusi. Ajaleht * ja Y artikkel sai kättesaadavaks Murru vanglas karistust kandvatele isikutele ning hageja on pidanud seoses vägistamisega taluma kaasvangide poolseid mõnitusi, solvanguid ning alandamist. Arvestades asjaolu, et artiklis ilmus hageja täielik ees- ja perekonnanimi ning Rapla linna suhteliselt väikest elanikkonda, jõudsid artiklis avaldatud ebaõiged andmed nii hageja sugulasteni, tuttavateni ja vanemate töökaaslasteni, mis tingis eksitava arusaama hageja poolt toimepandud kuriteo ja karistuse suhtes. Artikli ilmumisega on kahjustatud ka hageja perekonnaliikmete õigusi. Hageja emal tuli pidevate negatiivsete kommentaaride tõttu lahkuda töölt ning viibida pikaajalisel närviravil. Nimetatud artikliga on rikutud hageja isiklikke õigusi ning häid kombeid ning hagejale on kahju tekitatud õigusvastaselt. Kostja poolt on hagejale tekitatud kahju ning kahju tekitaja on süüdi hagejale hingelise valu tekitamises. Mõistlik ja õiglane hüvitis tekitatud mittevaralise kahju eest on 100 000 krooni, arvestades kahju tekitamise asjaolusid.
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Xx.xx.xxxx ilmunud artikkel oli puudustega, kuid kostja ei ole teadlikult ega tahtlikult avaldanud puudulikku artiklit. Seda näitab rõhuasetus artiklite pealkirjades ja hilisema vabandatava artikli avaldamine. Kostja ei vastuta Y poolt artikli refereeringu eest, mille pealkirja muudeti omaalgatuslikult. Arvestades hageja
2(6)
toimepandud tegusid, on nõue moraalse kahju hüvitamiseks OÜ * artiklis avaldatuga tekitatud hingelise valu tõttu põhjendamatu.
Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus jättis M.M hagi * OÜ vastu 100 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
6.Ajakirjanik T. R ei ole aru saanud ega endale selgeks teinud hagejale esitatud süüdistuste sisu. Hagejat süüdistati nii vägistamises kui ka kehalises väärkohtlemises ja seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Millise teo eest milline süüdistus esitati ning millisest süüdistusest prokurör loobus, on ajakirjanikul jäänud täpselt välja selgitamata. Ajakirjanik on usaldanud oma mälu ja teadmisi kohtuistungil toimunu kajastamisel. Ajakirjanik on oma tööd teinud hooletult. Ajakirjanikul puuduvad juriidilised teadmised ning seega on tema poolt kirjutatud mõlemad artiklid juriidiliselt ebakorrektsed. Seda enam tulnuks artiklite kirjutamisel asjasse süveneda ja vajadusel küsida juristilt nõu, kuna hagejat puudutavaid asjaolusid kajastatakse massimeedias. Seega võib nõustuda hagejaga selles osas, et kostja on avaldanud ajalehes * xx.xx.xxxx ilmunud artiklis „Z“ ebaõigeid andmeid, s.o artiklis kirjeldati kohtuotsusega tuvastamata asjaolusid – kuritegu, milles hagejat süüdi ei mõistetud.
7.Tunnistaja K. M ütlustest nähtub, et temale tunnistas hageja, et elu vanglas peale * artikli ilmumist on kehva, ta on peksa saanud ja on vaja 30 000 krooni. Ühele mehele maksis tunnistaja 20 000 krooni. Peale seda hagejal enam vanglas probleeme ei ole, ta sai endale magamiskoha. Kohtuistungil ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud, et ajalehes * xx.xx.xxxx ilmunud artikkel sai kättesaadavaks Murru vanglas karistust kandvatele isikutele ning seoses n.ö vägistamisega on hageja pidanud taluma kaasvangide mõnitusi, solvanguid ja alandamist.
8.Lääne ringkonnaprokuratuuri 03.05.2005 süüdistusakti kohaselt vahistati hageja 21.03.2005 Rapla Maakohtu määruse alusel. Süüdistusaktis toodud süüdistus sisaldab ka süüdistust KarS § 141 lg 2 p 2 järgi, s.o M. M esitati süüdistus vägistamises. Süüdistusakt anti kätte hagejale tema eelvangistuses oleku ajal. Seega süüdistusakti kätteandmisega kinnipidamiskohas oli võimalik, et info hagejale esitatud süüdistuste kohta levis kinnipidamiskohas viibijate seas ning nendelt isikutelt edasi Murru Vanglasse. Kuna süüdistus KarS § 141 lg 2 p 2 järgi esitati ka J. T, kes samuti viibis süüdistusakti kättesaamise momendil vahi all, oli ka J. T kaudu võimalik info levimine kinnipidamisasutuses olijatele hagejale ja J. T esitatud süüdistuste sisu kohta.
9.Usaldusväärseks tõendiks saab lugeda tunnistaja K. M ütlusi selle kohta, et ta võis maksta kellelegi 20 000 krooni selle eest, et hagejal oleks vanglas kergem. Hageja viibib vanglas esmakordselt ning sealne elu erineb hageja senikogetud elust. Kuidas hageja vanglas enesekehtestamisega hakkama saab, sõltub tema isiksusest. Hageja võis vanglas peksa saada, teda võidi kiusata selle eest, et talle oli esitatud süüdistus ka vägistamises. Hageja lahendas enda jaoks probleemi raha maksmisega. Pärast seda sai ta omale magamiskoha ning mingeid probleeme ei ole, samuti ei ole tema suhtes rohkem vägivallatsetud. Kuid hagejal oleksid vanglas kannatused olnud ka ilma vägistamise kohta süüdistust esitamata. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Murru Vangla kõik vangid loevad järjepidevalt Rapla maakonna väikesetiraažilist ajalehte *. Samuti pole internet vanglas vangidele lubatud.
10.Tunnistaja K. M ütlusi ei saa lugeda selles osas, et * artikkel põhjustas hagejale vanglas kannatusi, usaldusväärseks tõendiks, kuna tunnistaja ei ole isiklikult näinud, et Murru Vanglas loetakse ajalehte *, vaid räägib seda, mida hageja ise on tunnistajale öelnud.
3(6)
Välistatud on põhjuslik seos hagejal vanglas olnud kannatuste ja ajalehes * xx.xx.xxxx ilmunud artikli vahel, kuna vägistamise kohta info Murru Vanglasse ei jõudnud ajalehe * kaudu.
11.AS Y 20.02.2006 teatisega saab lugeda tuvastatuks, et AS Y toimetaja tegeleb teistest Eesti väljaannetest avalikkusele huvi pakkuva teabe refereerimisega Y. Seega ei vastuta kostja Y poolt artikli refereeringu eest.
12.Rapla Maakohtu 23.09.2005 otsusega mõisteti hageja süüdi ja karistati liitkaristusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Hageja enda ja tema vanemate kannatustes on süüdi hageja ise. Vanglasse sattus ta seoses kuritegude toimepanemisega teistele kannatusi tekitades. Seega kostja ei ole tekitanud ajalehes * xx.xx.xxxx artikli „x“ ilmumisega hagejale kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Kostja on 24.09.2005 artiklit avalikkusele täpsustanud, selgitanud xx.xx.xxxx ilmunud ajalehes * artikliga „* täpsustab“ ning vabandanud xx.xx.xxxx ilmunud artikli puudulikkusest tekkinud ebameeldivuste eest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.M.M esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
14.Kohus on leidnud, et xx.xx.xxxx ajalehes * ajakirjanik T. R poolt avaldati artikkel „x“, milles kirjeldatakse harjavarrega vägistamist, kuid kohus on jätnud välja kõige olulisema artikli osa selle kohta, et just nimetatud teo eest karistati M. M vabaduse võtmisega. Need kaks faktiväidet omavahelises seoses on olulised ebaõigete andmete avaldamise seisukohalt.
15.Kohus leidis ka, et kostja on avaldanud xx.xx.xxxx artiklis vabanduse, kui kellelegi on tekitatud xx.xx.xxxx artikliga ebameeldivusi. Selline kohtu põhjendus ei ole vastavuses kohtus uuritud tõenditega, kuna vabanduseks ei saa lugeda ilmunud artiklit, sest see on ilmunud ajaliselt hilja ning pole suunatud ei hagejale ega teistele kohtualustele. Samuti ei ole nii nimetatud vabanduses väidet, et tegemist on ebaõige väitega M. M vangi paneku põhjuste kohta. Seega on tegemist otsese tahtlusega avaldada andmeid hageja karistamise kohta vägistamise eest, sest lisatud on ka tegevuse põhjalik kirjeldus, millele järgneb karistuse kirjeldus.
16.Kui kohus leiab, et ajalehte * vangis ei loeta ja internet on keelatud, siis ennastõigustav ajalehe artikkel vabandusega ei olnud suunatud hagejale kui adressaadile ning seetõttu, arvestades nii artikli sisu kui ka hilist avaldamist, ei saa artiklit käsitleda ametliku vabandusena ebaõigete andmete avaldamise eest.
17.Kohtu seisukoht ajakirjaniku küündimatuse osas aru saada süüdistuse sisust ning mälu usaldamises artikli avaldamisel ei ole kohtumenetluses tõendamist leidnud ja need on oletusliku iseloomuga, mida kohus käsitleb kui tõendeid.
18.Kohus leiab, et kannatusi kaasvangide käitumise läbi ei saa seostada ajalehes ilmunud artikliga ja nendes on M. M ise süüdi. Hingelise valu ja hageja au teotamise osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama.
19.Kohtu järeldused uuritud tõendite põhjal on ebaõiged ning kohtuotsuse põhjenduse motiivid on vastuolulised ning tehtud järeldus hagi rahuldamata jätmise osas ei vasta uuritud tõenditele.
4(6)
Vastus apellatsioonkaebusele
20.OÜ * vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi tuleb osaliselt rahuldada.
22.Vaidlust ei ole selles et kostja avaldas xx.xx.xxxx ajalehes * artiklis „x“ hageja kohta ebaõigeid andmeid. Artiklis kirjeldati vägistamissüüdistuse aluseks olnud asjaolusid nii nagu oleks hageja nende toimepanemise eest ka süüdi mõistetud. Tegelikult loobus prokurör kohtus vägistamissüüdistusest ja artiklis kirjeldatud asjaolud ei leidnud kohtuotsusega tuvastamist.
23.VÕS § 1047 sätestab ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
24.Maakohus ei ole andnud hinnangut, kas avaldatud ebaõiged andmed on hageja au teotavad. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja on süüdi tunnistatud vägivallategudes teise isiku suhtes ja karistatud ka reaalse vangistusega, on vägistamine tunduvalt raskem ja ühiskonnaohtlikum kuritegu, kui need, mille eest hageja süüdi mõisteti. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et hagejale vägistamisepisoodi toimepanemise omistamisega kostja ajalehes teotati tema au.
25.VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral, tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.
26.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Käesoleval juhul on tegemist aga isikut eriti halvustava faktiväitega, mistõttu kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud. Vägistajate suhtes on eriti suur ühiskondlik hukkamõist, mis nähtub ka toimikus olevatest kostja ajalehes ilmunud artikli alusel Y kajastatule järgnenud kommentaaridest. Seetõttu ei ole põhjendatud hagi täielik rahuldamata jätmine põhjusel, et artikli ilmumisega ei tekitatud hagejale kahju, mida oleks vaja kompenseerida rahaliselt. Hageja valib ise viisi, kuidas ta soovib oma rikutud õigusi kaitsta. Hageja ei ole soovinud andmete ümberlükkamist ajalehes, vaid üksnes rahalise kompensatsiooni väljamõistmist. Mittevaraline kahju selles tähenduses väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.
27.Mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus au teotamisega põhjustatud negatiivsete tagajärgede ulatust, samuti ka rikkuja süü astet, tema käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja ei ole tõendanud, et temale vanglas osaks saanud kannatused oleksid olnud põhjustatud ilmunud artiklist. Kohus arvestab ka seda, et kostja ei teotanud hageja au tahtlikult, vaid ajakirjaniku ebakompetentsuse ja hooletuse tõttu. Samuti avaldas kostja hiljem täpsustava ja vabandava artikli, mis oli mõeldud eelkõige küll oma käitumise selgitamiseks ja
5(6)
õigustamiseks, mitte avaldatud andmete ümberlükkamiseks või vabandamiseks hageja ees.
29.Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et hagejale tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 12 000 krooni.
30.Kuna ringkonnakohus teeb ise uue otsuse, tuleb TsMS § 173 alusel muuta ka kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus jaotab kohtukulud poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, see on 12 % kohtukuludest peab kandma kostja ja 88 % hageja..
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Reinola
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.