Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on A T hagi Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu viiviste väljamõistmiseks Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud hüvitiselt. Hageja esitas 26.03.2025 avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja taotleb kohtult tagastada enamtasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hagist loobumise tõttu pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 62.50 eurot. Kokku palub hageja tagastada hagejale 137.50 eurot. Hageja palub määrata, et hagejale tagastatakse riigilõiv hageja pangakontole xxx selgitusega: „Enamtasutud riigilõivu tagastamine ja hagi loobumise tõttu poole riigilõivu tagastamine ts.asjas nr 2-23-13948“. Harju Maakohus andis 27.03.2025 kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht hagist loobumisele. 31.01.2025 avaldas kostja, et ta on nõus hageja avaldusega hagist loobumiseks ega oma sellele vastuväiteid. Kostja ei soovi enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt, hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on A T hagi Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu viiviste väljamõistmiseks Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud hüvitiselt. Hageja esitas 26.03.2025 avalduse hagist loobumiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Harju Maakohus andis 27.03.2025 kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht hagist loobumisele. 31.01.2025 avaldas kostja, et ta on nõus hageja avaldusega hagist loobumiseks ega oma sellele vastuväiteid. Kostja ei soovi enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt, hageja menetluskulud palub kostja jätta hageja enda kanda.

2

2-23-13948 TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus leiab, et hagist loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus A T hagis Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) vastu viiviste väljamõistmiseks Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud hüvitiselt. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa avaldaja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramine ja riigilõivu tagastamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 kannab hageja kostja menetluskulud kuna hageja loobub hagist. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Arvestades, et kostja ei soovi enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt, jätab kohus menetluskulud hageja kanda menetluskulusid kindlaksmääramata. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub kohtul tagastada enamtasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hagist loobumise tõttu pool menetluses tasutud riigilõivust s.o 62.50 eurot. Kokku palub hageja tagastada hagejale 137.50 eurot. Hageja palub määrata, et hagejale tagastatakse riigilõiv hageja 3

2-23-13948 pangakontole xxx selgitusega: „Enamtasutud riigilõivu tagastamine ja hagi loobumise tõttu poole riigilõivu tagastamine ts.asjas nr 2-23-13948“. Hagiavalduse esitamisel 22.09.2023 on hageja tasunud riigilõivu summas 50 eurot. 26.01.2024 tasus hageja täiendavalt riigilõivu 150 eurot. 22.03.2024 kohtumäärusega keeldus kohus osaliselt hagi menetlusse võtmast. Kohus keeldus menetlusse võtmast A T (isikukood xxx) hagi Haabersti Linnaosa Valitsuse (registrikood 75014244) vastu kahju hüvitamise nõude osas. 09.04.2024 esitas hageja täiendatud hagiavalduse, mille kohaselt oli hagihinnaks 523.67 eurot. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb tsiviilasja hinnalt kuni 750 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot, mitte 125 eurot, nagu märgib hageja 26.03.2025 taotluses. Kohtute infosüsteemi kohaselt on tsiviilasjaga nr 2-23-13948 seotud riigilõiv summas 175 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagejale tagastamisele käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust s.o 175 eurost pool ehk 87.50 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt hageja soovile hageja pangakontole xxx selgitusega: „Hagi loobumise tõttu poole riigilõivu tagastamine ts.asjas nr 2-23-13948“. Hageja palub lisaks enamtasutud riigilõivu summas 75 eurot tagastamist. Hageja on kohtule esitanud maksekorraldused, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 50 eurot ja 150 eurot. Võttes arvesse, et käesolevas asjas tuli tasuda riigilõivu 175 eurot, siis jäi tsiviilasjaga sidumata 25 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 25 eurot on Maksu- ja Tolliamet hagejale tagastanud. Arvestades eelnevat jätab kohus hageja taotluse enamtasutud riigilõivu summas 75 eurot tagastamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.